Rööd4 Peatus

Porsuki kaldal asuvast Tepebaşı piirkonnast Lennundusparkist Arheoloogia muuseumini.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Eskişehri mõistmiseks on parim viis järgida Porsuk jõge. See jõgi, mis algab Kütahya mägedest ja suubub Sakaryasse, jagab linna umbes kaheks: põhjas Tepebaşı ja lõunas Odunpazarı. See marsruut algab Tepebaşı põhjakaldal, mis kasvas tugevalt 20. sajandil, kulgeb jõe kaldal ja lõpeb lõunakaldal asuvas arheoloogiamuuseumis. Neli peatust näitavad linna erinevaid külgi: tööstuslinn, mis on seotud lennundusega; noortekeskus, mis asub endise tekstiilitsehhi hoonest; jõekaldad, kus kunagi voolas saastunud oja, aga kus täna sõidavad gondlid; ja lõpuks linna sügav ajalugu, mis on esindatud tuhandete aastate tagused Frigide, roomlaste ja bütantslaste artefaktid. Marsruut on paigutatud loodest kagusse ja järgib trammiliini. Teekond algab Vecihi Hürkuşi lennunduspargis, mis asub Anatolia Ülikooli Yunusemre kampuse vastas. Seal on lihtne näha lennukeid avapildis, eriti hommikul, kui on vähem inimesi. Sealt saate trammiga või jalgsi Haller noortekeskusse, mis asub väga lähedal vanale tekstiilitsehhi hoonele ja Ulus monumendile. Hallerist jõuab mõne minutiga Porsuki kaldale. Päeva pikim ja vabam osa on Adalar (saared): saate rannikul jalutada, sillade kaudu teisele kaldale minna ja tagasi tulla ning näha, kuidas linna kaks külge kokku sulavad. Lõpuks jõuate Atatürki bulvaril asuvasse Eskişehiri ETİ arheoloogiamuuseumisse, mis on umbes kilomeeter kaugusel. See järjestus on mõtlik. Lennunduspark on avatud ala, mis ei ole nii meeldiv keskpäeval või õhtul, samas kui muuseum on siseruumidega koht, mis sobib hästi päeva lõppu ja väsinud jalgadele. Adalar on keskel, sest see on ideaalne koht lõunasöögiks, puhkamiseks ja fotode tegemiseks. Jalutuskäik on kokku umbes kolm kilomeetrit ja peaaegu kogu aeg tasane, mis on Eskişehri jaoks, mis on tasandiklinna, suur eelis. Kui väsite, võite samal trassil trammile minna. Kuna marsruut läbib raudteejaama, saavad need, kes tulevad YHT-ga päevareisiks, vahele jätta mõne peatuskoha ja tagasi rongile tulla. Enne teekonda kontrollige mõnda asja. Lennunduspark on suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti; kontrollige ajakohast teavet ametlikest allikatest, kuna parki haldav asutus on aastate jooksul muutunud. Vaadake kultuuriministeeriumi muuseumi lehelt arheoloogiamuuseumi sissepiletihinna ja avamisajad Transport: Vecihi Hürkuş Lennunduspargi juures asub EsTrami trammiliini peatus "Hava Müzesi". Sellesse peatusse peatuvad trammid, mis suunduvad Osmangazi ülikooli poole. Need, kes saabusid kiirrongiga (YHT), saavad rongijaamast jalutada kuni "Ulus Anıtı (Gar)" peatuseni ja sealt trammile. Hallerist edasi on kõik jalgsi. Adalaris asuvad peatused "ES-ES (Çarşı)" ja "İsmet İnönü", ning muuseumi lähedal asub peatus "Şehitlik".

Allikad:

Eskişehiri provintsi kultuuri- ja turismiamet, Vecihi Hürkuş Lennunduspargi kohta: https://eskisehir.ktb.gov.tr/TR-336967/vecihi-hurkus-havacilik-parki-tepebasi.html
Eskişehiri provintsi kultuuri- ja turismiamet, Haller Noortekeskus: https://eskisehir.ktb.gov.tr/TR-336970/haller-genclik-merkezi-tepebasi.html
Eskişehiri provintsi kultuuri- ja turismiamet, Adalar: https://eskisehir.ktb.gov.tr/TR-336963/adalar.html
Eskişehiri provintsi kultuuri- ja turismiamet, Porsuk jõgi: https://eskisehir.ktb.gov.tr/TR-336964/porsuk-nehri.html
Eskişehiri provintsi kultuuri- ja turismiamet, ETİ Arheoloogiamuuseum: https://eskisehir.ktb.gov.tr/TR-339469/eti-arkeoloji-muzesi-odunpazari.html
Kultuuriportaal, Eskişehiri ETİ Arheoloogiamuuseum: https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/eskisehir/gezilecekyer/eskisehir-eti-arkeoloji-muzesi
Eskişehiri linnavalitsuse teatrid, lavad: https://tiyatro.eskisehir.bel.tr/sahneler.php
GoTürkiye, vaatamisväärsused Eskişehiris: https://goturkiye.com/tr/eskisehir/gor
GoTürkiye, 48 tundi Eskişehiris: https://goturkiye.com/tr/eskisehir/48-saatte
TDV Islamientseüklopeedia, Eskişehir: https://islamansiklopedisi.org.tr/eskisehir
Vikipeedia, Vecihi Hürkuş Lennunduspargi kohta: https://tr.wikipedia.org/wiki/Vecihi_Hürkuş_Havacılık_Parkı
Vikipeedia, Vecihi Hürkuş Aviation Park (inglise keeles): https://en.wikipedia.org/wiki/Vecihi_Hürkuş_Aviation_Park
Vikipeedia, Vecihi Hürkuş: https://tr.wikipedia.org

Tepebaşı, Eskişehir

Rööd

4 Peatus

~4 h 15 min kohtades

Jalgsi ~3 km · 50 min

Kokku ~5 h 5 min

15. oktoober 2026

Marsruudi peatused

Vecihi Hürkuş Havacılık Parkı (Eskişehir Havacılık Müzesi)

Vecihi Hürkuşi lennunduspark (Eskişehiri lennundusmuuseum).

~1 h siin

Yenibağlar Mahallesi, Uludağ Sokak No:10, Tepebaşı, Eskişehir

Kui tramviini peatuse "Hava Müzesi" juures maha astute, on parki sissepääs otse teie ees, nii et saate päeva jalutusega alustada. Park asub Ankara ja Istanbul vahelise vana maantee ääres, otse Anadolu Ülikooli Yunusemre kampuse vastas. Esiteks minge sisse ja tehke lühike ringkäik, et saada ülevaade kogu avatud alast. Alal on umbes 39 000 ruutmeetrit ja lennukid on paigutatud nii, et igaühe ümber on piisavalt ruumi ringi liikuda. Avatud alal on näha nii tsiviil- kui ka sõjalennukeid; Türgi Wikipedia teatel on seal ka politsei helikopter. Enamik lennukeid on pärit Eskişehiri õhubaasidest, need on taastatud ja siia toodud. Ingliskeelse Wikipedia kohaselt on Eskişehiri kuberner ja kohalik õhuväejuhatus annetanud üheteistkümne pensionile läinud sõja-, luure- ja transpordilennuki. Avamiskuupäev on erinevates allikates 1997 ja 1998 vahel; võib öelda, et avatud ala ekspositsioon algas 1990ndate lõpus. Üks silmapaistvamaid eksponaate on C-47 transpordilennuk, mille kere on aastatel olnud kohvik ja hiljem büroo. Lennukite all käies saate lähedalt vaadata kere kinnitusi, maandamisriistu ja kokpiti aknaid – see on selle peatuse tõeline võlu. Pärast avatud ala külastamist minge siseruumidesse. Seal on näha pilootide rõivaid, märke, lennukimudeleid ja lennukimootoreid. Mootorite ristlõige annab kõige parema ülevaate sellest, mis nende sees toimub ja mis paneb väljas nähtavad kere liikuma. Park sai oma nime 2020. aastal rahvahääletuse kaudu, auastmele tõstetud Türgi lennunduse pioneer Vecihi Hürkuši auks. Hürkuš on piloot ja insener, kes ehitas Türgi esimese lennuki, Vecihi K-VI, ja asutas esimese tsiviillennuõppeasutuse. Eskişehiril on pikaajaline seos lennundusega; TDV Islamientsepedias kirjutatakse, et Vabariigi algusaastatel linnas asutati lennukiremonditöökodad. Parim nurk fotode tegemiseks on madal nurk, mis jäädvustab lennukid kogu nende pikkuses. Taustal olevad puud ei tohiks taevast liiga palju varjastada. Kohalik kultuuri- ja turismiamet kinnitab, et pargis võib fotosid teha. Varjualad on piiratud, seega on suvel hea tulla varakult ja kaasa võtta vett. Park on suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti; teiste päevade avamisajad leiate ametlikult veebilehelt. Kuna parki haldav asutus on aastate jooksul muutunud, kontrollige

Vecihi Hürkuş Lennunduspark on avari lennundusmuuseum, mis asub Eskişehiri põhjalääneosas, otse Anadolu Ülikooli Yunusemre kampuse vastas. Seda tuntakse ka Eskişehiri Lennundusmuuseumi nime all. Ingliskeelse Vikipedias kirjutatakse, et muuseum asub Bursa-Ankara maanteel ja hõlmab 39 000 ruutmeetrit. Vabas õhus on väljas erinevat tüüpi tsiviil- ja sõjalennukid. Suletud hoonetes on eksponeeritud pilootide rõivad, insigniad, mudellennukid ja lennukimootorid. See on ideaalne koht neile, kes soovivad lähemalt tutvuda Eskişehiri saja-aastase seotusega lennundusega. Muuseumi asutamise kohta on allikates erinevaid andmeid. Ingliskeelse Vikipedias öeldakse, et Eskişehiri kubernerkonn ja kohalik õhuväeüksus otsustasid ühiselt luua lennundusmuuseumi. Sama allika kohaselt annetati muuseumile üheteist väljasõidust maha võetud sõja-, luure- ja transpordilennukit ning avati 16. detsembril 1997. Eskişehiri Kultuuri- ja Turismiameti andmetel avati väljapanek külastajatele 1998. aastal. Türgi keelse Vikipedias kirjutatakse, et muuseumi kollektsioon põhines peamiselt 1. Lennuvarustuse ja Hoolduskomando lennukite taastamisel ja eksponeerimisel. Ühesõnaga, muuseum tekkis 1990. aastate lõpus, kui juba linnas olnud lennukid said uue elu. Ingliskeelse Vikipedias kirjutatakse, et muuseumi hoone avati 28. mail 1999. Seejärel anti hoone õhuväele ja 2011. aastal Anadolu Ülikoolile. Pärast renoveerimist avati lennunduspark uuesti 2012. aasta septembris. Türgi keelse Vikipedias öeldakse, et 2020. aastal muudeti pargi nimi rahvahääletuse tulemusena Vecihi Hürkuş Lennunduspargiks. Vecihi Hürkuş, kelle auks park on nimetatud, oli 1896. aastal sündinud türki sõjapiloot, lennundusinsener ja lennunduse pioneer. Türgi keelse Vikipedias kirjutatakse, et ta ehitas Türgi esimese lennuki, Vecihi K-VI, ja asutas riigi esimese tsiviillennunduskooli. Paradi nimetamine tema auks seob eksponeeritud lennukite lood Türgi lennundusajalooga. Eskişehir on selle loo keskel; Türgi keelse Vikipedias öeldakse, et linnas asuvad olulised õhuväeüksused ja lennundustööstuse ettevõte. Vabas õhus saate vabalt lennukite ümber liikuda. Türgi keelse Vikipedias kirjutatakse, et lisaks tsiviil- ja sõjalennuk Parigi haldus on aastate jooksul muutunud, seega võivad avamisajad ja sissepääsu tingimused muutuda. Aktuaalse info leiate kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi veebilehelt või vastavalt haldava asutuse veebilehelt. Parki on lihtne jõuda, kuna trammiliin läbib selle lähedalt. OpenStreetMapi andmetel asub parki vahetult lähedal trammipüstik nimega "Hava Müzesi". Lähedal asuv peatus on "Anadolu Üniversitesi", seega on lihtne ühes ja samas külastuses nii ülikooli kui ka pargi külastada. Lennundusparki saab hõlpsalt kombineerida teiste Porsuki jõe ääres asuvate parkidega, et luua päevaprogramm Tepebaşı piirkonnas.

Vaata kohta Teejuhised

Halleri noortekeskus.

~45 min siin

Üniversite Cad., Eskibağlar Mah., Tepebaşı / Eskişehir

Ulus Anıtı (Gar) peatusest jõuab Haller Noortekeskuseni mõne minutiga jalutades; need, kes saabusid kiirrongiga (YHT), saavad siit marsruudile ümber. Hoone asub Tepebaşı linnaosas, Eskibağlar mahlas, Ülikooli tänaval. Enne sissepääsemist vaadake hoonet vastu olevast kõnniteelt, sest see on eelkõige tööstuslikult tähtis paik. See on linna endine köögiviljade ja puuviljade turu hoone, ja nagu Wikipedia kirjutab, oli selle lammutamine ka kaalutud, kui seda ei kasutatud. Aastal 2000 taastati see, säilitades algse välimuse, ja sellest sai kultuuri- ja kunstikeskus. Fassaadil ja interjööris on kõige silmapaistvamad materjalid puit, rauakunst ja looduskivi. Sama allikas kirjutab, et renoveerimine sai inspiratsiooni Londoni Covent Gardenist ja Hamburgi lilleturust. Pidage see võrdlus meeles, kui hoones ringi vaatate; väiksemad ruumid, mis on paiknedud suure, valgusküllase saali sees, tuletavad neid näiteid meelde. Ministeeriumi veebilehel võrreldakse seda kohta linna keskel asuva tänavaga, mille tempo muutub päeva jooksul. Hommikul on koridorid vaiksed, kuid pärastlõunal täituvad need tudengitega. Hoones on väiksed poodide, näituste ja raamatukaupluse. Ministeeriumi tekst rõhutab, et hoone säilitab oma arhitektuurilise väärtuse ning samal ajal peegeldab linna elavat noortekultuuri. Keskuse südamik on Eskişehiri linna teatri Tepebaşı lava. Linna teatri lava nimekirja kohaselt avati see lava 27. märtsil 2001 ja sellel on 202 istekohta. Kui soovite õhtul etendust vaadata, kontrollige programmi veebilehelt; siia tagasi tulla ei ole raske. Tehke lühike peatus, et näha, milline näitus on sel päeval avatud. Lavalehe kohaselt on lava nimi Haller Noortekeskuse Tepebaşı lava, kasutage seda nime piletite ostmisel. Parima tulemuse saamiseks pildistage hoone fassaadi ja akende rida tänavalt, veidi küljelt. Interjööris näevad puitlaed ja rauakunstilised detailid head välja, kui need on kaadris ülespoole suunatud. Siin on võimalik kohvi teha, kuid pikemate puhkuste jaoks soovitame minna Porsuk'i kaldale. Halleril on selles marsruudis silditaoline roll: see näitab üleminekut tööstuslinna vanast kaubandushooneist noorte linna kohtumispaigaks. Väljudes minge kagusse, suunas Ismet İnönü peatusesse; mõne minutiga jõuate Porsuk'i kaldale.

Allikad: Wikipedia, Haller Noortekeskus; Eskişehiri linna teater, lavad;

Haller Noortekeskus on kultuuri- ja kunstikeskus, mis asutati Tepebaşı linnaosas, restaureeritud ajalise "Elutoidu ja -vilja turu" hoones. Vanast turuhoonest on saanud kaetud turg, kus asuvad teater, näitusesaal, raamatukauplus ja väikesed poed. Ministeeriumi reklaamiväliplatvorm GoTürkiye tutvustab seda hoonet kui tööstuslikku pärandit, mis on olnud varem elutoidu ja -vilja turuna kasutuses. Samas allikas rõhutab, et hoone arhitektuuriline väärtus on säilinud ning see peegeldab Eskişehiri elavat noorsookultuuri. Türkçe Vikipedias kirjutatakse, et "Elutoidu ja -vilja turg" oli hoone, mille lammutamine oli plaanis, kuna see oli kasutuses väljas ja tekitas halva mulje. Aastal 2000 restaureeriti see hoone, säilitades selle algse välimuse, ja sinna rajati turg, meelelahutus- ja ostukoht. Restaureerimisel võeti eeskujuks Londoni Covent Garden ja Hamburgi lille turg. Hoones on palju puitu, rauaseppade tööd ja looduslikke kive. Wikidata andmebaasis on see registreeritud kui ajalise hoone Tepebaşı linnaosas, nimega "Vana Elutoidu ja -vilja turg". Kultuuripärandi andmebaasis on sellel ka monumentaalse objekti identifitseerimisnumber. **Tööstuslinna osa** Hoone ümbritsev piirkond kasvas koos Eskişehiri arenguga, kui linn muutus vabariigi ajal kaubandus- ja tööstuskeskuseks. TDV Islamientseüklopedias kirjutatakse, et sel perioodil avati linnas selliseid ettevõtteid nagu keraamika- ja tellistest tehased, ja Eskişehir kaotas oma endise põllumajandusliku keskuse välimuse. Samas allikas märgib, et 1940. ja 1950. aastate kiire arengu ajal muutusid linna kuulsad aedviljakasvataja piirkonnad elamupiirkondadeks. Hoone lähedal asuv Eskibağlar linnaosa on üks neist linnaosadest, mis asutati sel ajal linna põhjaläänest. Selle, et selline turg asub selles piirkonnas, tuletab meelde linna üleminek põllumajandusest tööstusse. **Linna teatri esimene lava** Haller Noortekeskuse oluline osa on teater. Suurelinna omavalitsuse teater avas oma Haller Noortekeskuse Tepebaşı lava 27. märtsil 2001. Teatri ametlikul veebilehel on kirjas, et saali mahutavus on 202 istekohta. Türkce Vikipedias kirjutatakse, et Eskişehiri linna teater on kolmas omavalitsuse teater Türgis ja selle esimene lava on just Tepebaşı lava. Teater avas oma uksed 27. märtsil 2 Mis tegevusi siin on? Kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel asub keskuses suveniiripoed, kohvikud ja puhvetid, aga ka näitusesaal ja raamatupood. GoTürkiye võrdleb seda kohta linna keskusel paikneva kaubanduskeskusega. Väljastpoolt silma paistavad punaste tellistest fassaadid, fassaadile paigutatud ümarad aknad ja keraamiliste katustega varikatused. Suured kaarsillutega sissepääsud on rasked, metallist dekoratiivelementidega puidust uksepoolsed. Ukse alt sisse astudes avaneb kivikattega siseõu, kus on rida poe ja siseruumidega. Soovitame kõigepealt kogu fassaadi vastaselt kõnniteelt vaadata, et näha hoone kuju ja tellistest detailid. Külastus ja transport: Keskus asub Tepebaşı piirkonnas, Eskibağlar Mahallesi külas, Ülikooli tänaval. Kui soovite etendust vaadata, tulege õhtupoolikul, aga päevasel ajal saate külastada ka näitusesaali ja raamatupoodi. Kuna see asub linna keskuse lähedal ja Porsuk jõe kaldal, saab selle külastuse kombineerida jalutuskäiguga saartele. Linna keskusest saab sinna jõuda trammiga või bussiga. Aktuaalse marsruudi kohta vaadake vastava transpordiettevõtte veebilehte.

Vaata kohta Teejuhised

Porsuk jõe kaldad ja saared.

~1 h 15 min siin

Adalar, Şair Fuzuli Caddesi ile Atatürk Caddesi arasındaki Porsuk kıyısı, İstiklal Mah., Odunpazarı / Eskişehir

Kui jõuate Porsukile, peatuge esmalt kaldal ja vaadake vee suunda. Jõgi voolab läänest idasse ja jagab linna kaheks. Linna kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel asuvad põhjas Tepebaşı ja lõunas Odunpazarı. Teie praegune asukoht on Tepebaşı. Porsuki vana nimi on Tembris, ja see on Sakarya pikim haru, pikkusega 448 kilomeetrit. Enne linna jõudmiseks kogub jõgi vett Porsuk dammil, mis asub lõunas, seega voolab jõgi linna sees rahulikult ja kontrollitult. Ärge kiirustage selles kohas; eesmärk on jalutada piki kaldat, ületada sillaid, jõuda teisele kaldale ja tagasi tulla, et näha linna mõlemat poolt. Alustage jalutuskäiku jõekalda pidi, suunas Adalari. Nime "Adalar" (saared) on antud alale, mis asub Şair Fuzuli caddesi, Atatürk caddesi ja Porsuki vahel. Ministeeriumi andmetel oli see piirkond varem tuntud ühe silmapaistva pere omanduses, seetõttu kutsuti seda Yalaman saareks. Kuid kui kaldast sai turismipiirkond, jäi nimeks "Adalar". Samad allikad teatavad, et 1960. aastatel asusid siin suvekinod ja 1980. aastatel lõbustuspargid, ning 1980. aastate lõpuks muutus piirkond puhkealaks. Jalutades pöörake tähelepanu kaldal asuvatele tuletornidele, lillepeenrale ja istumiskohtadele, mis asuvad otse vee ääres. Valige üks sild, peatuge selle keskel ja vaadake mõlemas suunas; siit näete kõige paremini, kui kitsas ja rahulik on jõgi linna sees. Porsuki praegune välimus ei ole loomulik. Ministeerium kirjutab, et jõekäigud olid kunagi saastunud tekstiilivabriku värvainete ja linna reovee tõttu, mistõttu jõekäigud olid keelatud. Pärast reovee süsteemi parandamise ja jõe puhastamise järel taaselustati see traditsioon; vastavalt eesti-keelsele Vikipeediale lõpetati puhastustööd 2000. aastatel. Kui olete jõudnud teisele kaldale, suunduge Köprübaşı poole. TDV Islamientsepedias kirjutatakse, et jõe põhjaosas asuvad mitmekorruselised büroohooned ja lõunaosas traditsiooniline turg, ning Köprübaşı on ühenduskoht nende kahe piirkonna vahel. Köprübaşıst väljuvad gondlid ja paadid; te ei pea neisse ronima, kuid vaade kaldalt veele on osa sellest kogemusest. Entsüklopeedias märgiti ka, et 1950. aasta märtsis põhjustas 24-tunnine üleujutus, millega kaeti linna kesk- ja põhjaosad, et Pors

Eskişehir on üks vähestest Türgi linnadest, mille läbib jõgi – Porsuk. Jõgi jagab linna umbes kaheks, kus põhjas asub Tepebaşı ja lõunas Odunpazarı. "Saared" on nimi rannikualale, mis asub Porsuki kaldal Atatürk Caddesi silla ja Köprübaşı silla vahel. See piirkond on täna linna elavaim koht ja näide sellest, kuidas jõgi on linnale tagasi toodud. Porsuk, mis antiikajal kandis nime Tembris, algab Kütahya ja Uşak ümbruses asuvate mägede nõlvadel voolavate ojade kokkutulekust. Türk Wikipedia kohaselt on see Sakarya jõe pikim lisajõgi, mille pikkus on 448 kilomeetrit. Jõgi voolab Porsuk dammist Eskişehiri tasandikule ja linnasse, pärast mida suhtub see Polatlı lähedal Sakarya jõkke. Sama allika kohaselt külmub jõgi talvel sageli. TDV Islam Ensüklopeedia kohaselt põhjustas 5.–6. märtsil 1950 toimunud üleujutus, mis kestis ühe päeva, üleujutuse, mille käigus jäid linna kesk- ja põhjaosas asuvad kvartalid Porsuki vee alla. Pärast seda üleujutust ehitati üleujutuse ohvritele uusi elamuid põhja pool ja linn laienes sel suunal. **Yalaman saarest saartele** Provintsi kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel kuulus kunagi kogu piirkond, mis asub Şair Fuzuli Caddesi, Atatürk Caddesi ja Porsuki vahel, ühe tuntud perele ja seda kutsuti Yalaman saareks. Kui rannik muutus puhke- ja meelelahutuspiirkonnaks, sai sellest "Saared". 1960. aastatel oli rannikul suvekinod, 1970. aastatel asendasid neid meelelahutuskohtad. 1980. aastatel rajati lõbustusparke, millele järgnesid 1990. aastate lõpus kohvikud, ja "Saared" muutusid jalutuskohaks. Enne seda tehti selles piirkonnas jõekäike paadiga. Jõgi saastati tööstusettevõtete jäätmete ja linna kanalisatsiooniveega, mis lõpetas selle traditsiooni. Türk Wikipedia kohaselt taastati jõgi 2000. aastatel pikaajaliste puhastus- ja parandustöödega. Türk Wikipedia kohaselt tehti 2020. ja 2025. aastal veetaseme järkjärgulise langetamise abil ka põhjapuhastus. **Mida rannikul teha** Tänapäeval sõidavad Porsuki kesklinna läbiva lõigu kohal gondlid ja ekskursioonipaadid. Provintsi osakonna andmetel pakub jõel kuus ekskursioonipaati teenuseid, mille nimed on Nasreddin Hoca, Dorlion, Osmangazi, Anadolu, Midas ja Yunusemre. Tuurid algavad Köprübaşıst ja toimuvad regulaarsed sõidud Sildide ja selle ümbrus TDV islami entsüklopeedia kirjutab, et Porsuki jõe põhjakaldal asuval tööstusalal on peamiselt mitmekorruselised ärihooned, kus asuvad poed ja kontorid. Jõe lõunakaldal asuvad aga piirkonnad, mis säilitavad traditsioonilise turu iseloomu. Sildide ümbrus, mis ühendab neid kahte piirkonda, on üleminekualaks. GoTürkiye soovitab jõe ääres jalutada Hamamyolu tänaval, mis on autoliikluseks suletud, ning külastada Taşbaşı piirkonnas poodides, kus müüakse kuivatatud toiduaineid ja ravimtaimi. Sama allikas märgib, et Çukur Çarşı turul võib leida pipraraudest valmistatud suveniire. Rahva seas "Arstide tänavana" tuntud puiesteest ulatub üks ots Köprübaşı piirkonda ja tramm liigub läbi selle tänavana. Vikipeedia loetleb Hamamyolu ja Arstide tänav linna populaarsete jalutuskäigu sihtkohtadena. Kuidas külastada: Parim viis saarte piirkonda tutvumiseks on kõndida ühe silla juurest teise. Üksikute sildade kaudu vastassuvast kaldale minnes ja tagasi tulles saate näha nii Odunpazar kui ka Tepebaşı piirkondi. Kentparkist paadiga saabumine on aga meeldiv viis jõge mööda saarte piirkonda jõuda. Piirkond asub linna keskuses ja sinna pääseb hõlpsalt ühistranspordiga või jalgsi. Sealt saate minna lõuna poole, Atatürki puiestee suunas, ja jõuda arheoloogiamuuseumi ning Odunpazari muuseumideni.

Vaata kohta Teejuhised

Eskişehiri arheoloogiamuuseum.

~1 h 15 min siin

Akarbaşı Mah. Atatürk Bulvarı No. 64, Odunpazarı / Eskişehir

Saarelt lõuna poole umbes kilomeetri pikkuse jalutuskäigu järel jõuate Akarbaşı linnaossa, kus asub Atatürk bulvaril asuv muuseum; trammiga saabuvad võivad kasutada lähimat peatust, mis on Şehitlik. Muuseumi ametlik nimi on Eskişehiri ETİ arheoloogiamuuseum, ja Kultuuriportaal tutvustab seda kui esimest muuseumi Türgis, mis on tegevustanud erasektori toetusel. Enne sissepääsust läbige aed, sest osa esemeid on väljas. Muuseumi ajalugu on hoonest vanem: kollektsioon sai alguse 1945. aastal lao-muuseumina, seejärel koliti see 1966. aastal Odunpazari piirkonna Kurşunlu kompleksisse ja 1974. aastal oma praegusesse hoonesse Atatürk bulvaril. Vanem hoone osutus liiga väikseks, mistõttu see suleti 2001. aastal, ja uus hoone avati 2011. aastal. Kohaliku kultuuri- ja turismiameti andmetel koosneb hoone kolmest plokist, ja esemed on kahe ploki esimesel korrusel asuvates eksponaatides kronoloogilises järjekorras. Umbes 1300 ruutmeetri suuruse pindalaga hoone kasutusala on neljatuhande ruutmeetri ulatuses. Ameti teatel on ühe ploki esimesel korrusel avatud eksponaatide ja ajutiste näituste ruum, teise ploki ruumid on mõeldud konverentsidele ja muudele üritustele. Järgige seda järjestust: alates neoliitikumi ajastust, liitute kaloliitikumi, pronksiaja, hittide, früügiate, hellenistliku, rooma, bütantsi, seldžukkide ja osmanide ajastute kaudu. Ameti andmetel on inventaris üle kakskümnelt tuhandelt esemelt, millest umbes kaks tuhandet on väljas. Seetõttu on parem keskenduda Eskişehiri enda kaevamispaikadest leitud esemetele, selle asemel, et iga vitriini juures peatuda. Pöörake eriti tähelepanu Pessinuse ja Hani leidudele, sest kui kavatsete neid kohti provintsis külastada, annavad muuseumis nähtud asjad sellele reisile hea tausta. Näitusel on esindatud Dorylaion (Sharhüyük), Pessinus (Sivrihisar), Hani maa-alune linn, Keçiçayırı, Çavlum'i vana hittide nekropool, Demircihöyük, Karacahisar ja Küllüoba leidud. Pange ka tähele Dorylaionit; TDV Islamientsepedias kirjutatakse, et Eskişehiri nimi võib olla seotud selle muinase asula varemetega. Näitusel on marmorist kuju ja väikesed kujud, arhitektuurilised detailid, stelaadid, savinõud, idolid, klaasnõud ja helmed, metallist nõud, relvad, ehted ja mündid. Kultuuriportaal toob Allikas: Eskişehiri maakonna kultuuri- ja turismiamet, ETİ arheoloogiamuuseum; Kultuuriportaal, Eskişehiri ETİ arheoloogiamuuseum; Vikipeedia, Eskişehiri arheoloogiamuuseum.

Eskişehiri Arheoloogiamuuseum asub Odunpazarı linnaosas, Atatürk bulvaril, ja on Kultuuri- ja Turismiministeeriumi alluvuses tegutsev muuseum. Selle ametlik nimi on Eskişehiri ETİ Arheoloogiamuuseum; nimes olev lisand pärneb sponsorirühmalt, kes uue hoone ehitamise rahastas. Muuseum esitleb Eskişehiri ja selle ümbruskonna maakonna erinevatest väljakaevamistest leitud esemeid, mis on järjestatud ajajärkjärjekorras, alates neoliitikumi ajast kuni Ottomani impeeriumini. See on parim koht, et näha ühes kohas Frigija, Rooma ja Bütsantsi ajastute kohalikke leidse. Muuseumi juured ulatuvad aastasse 1945, mil maakonna ja maakondade erinevatest piirkondadest kogutud esemed koguti kokku Alaaddini mošee juures asuvasse hoiulaagrisse. Aastal 1966 asutati Odunpazaris asuvas Kurşunlu kompleksis ametlikult Eskişehiri muuseum ja esemed eksponeeriti esimest korda. Ingliskeelse Vikipedias on märgitud, et see esimene ekspositsioon asus umbes kilomeetri kaugusel praegusest muuseumist. Aastal 1974 kolis muuseum oma uude hoonesse, mis oli ehitatud Akarbaşı linnaosas, Atatürk bulvaril. Aja jooksul muutus hoone liiga väike ja muuseum suleti 2001. aastal külastajatele ja teadustöödele. 28. veebruaril 2007 allkirjastati ministri ja ettevõttegrupi vahel protokoll, millega uue muuseumi ehitus võeti sponsorluse kaudu. Ministeerium nimetas seda esimeseks muuseumiks Türgis, mille ehitas ja haldas erasektor, alates projektist kuni ekspositsioonini. Administratiivne hoone valmis 2010. aastal, uus muuseum avati külastajatele 28. mail 2011. Hoone omand on Kultuuri- ja Turismiministeeriumi. Muuseum asub umbes 1300 ruutmeetri suurusel alal ja pakub kolmes osas kokku 4000 ruutmeetrit kasutusala. Ühes osas asuvad labor, fotostuudio, raamatukogu ja administratiivruumid. Teiste kahe osa esimesed korrused on täielikult kujundatud arheoloogiliste esemete ekspositsioonisaalideks. Üks neist osadest on mõeldud poolavatud ekspositsioonidele ja ajutistele näitustele, teine on mitmeotstarbeline saal konverentside ja ürituste jaoks. Muuseumiaias eksponeeritakse kinnisvara kultuuriväärtusi. Ministeeriumi andmetel eksponeeritakse umbes 2000 eseme kohta umbes 1800 ruutmeetri suurusel siseruumis, ülejäänud esemed säilitatakse 900 ruutmeetri suuruses hoiuruumides. Kokku on esemeid Näitustel on esindatud marmorist kujud ja väikesed kujud, arhitektuurilised detailid, steeled, idolid, savist igapäevased esemed, klaasist anumad, helmed, metallist anumad, relvad, ehted ja mündid. Eesti keeles on kirjutatud Vikipeedias, et kivist esemete hulgas on näha Rooma ajast pärit põrandamozaikid ja sarkofagid, mis leiti Şarhöyükist. GoTürkiya andmetel on muuseumi üks tähelepanuväärsemaid esemeid umbes 4000 aastat tagasi valmistatud pitsherist valmistatud pitser, mis on tõend Aasia ja Mehepia vahelise kaubanduse kohta. See väike pitser näitab, kui pika ajalooga pitsher on, mis on tänapäevani Eskişehiri sümbol. Ingliskeelne Vikipeedia teatel on loodusajaloo osakonnas väljas ka elevandiluust valmistatud ese. Eesti keeles on kirjutatud Vikipeedias, et muuseumis kasutatakse TÜBİTAK toetusega ODTÜ poolt arendatud digitaalseid näituse tehnoloogiaid. Kuna esemed on ajajärgi järgi järjestatud, on parim viis muuseumi külastamiseks alustada vanimatest perioodidest ja järgida vitriine järjest. Frigide ja Rooma ajastu esemete vaatamine on hea ettevalmistus Yazılıkaya või Pessinuse külastamiseks. Ministeeriumi muuseumi lehel on need kaks ajaloolist kohta loetletud muuseumile lähedaste külastuskohtadena. Enne sissepääsemist või väljumisel tasub kindlasti vaadata muuseumiaia kivist esemeid. Külastus ja transport: Muuseumi sissepääs on tasuline ja Türgi Vabariigi kodanikud saavad kasutada Müzekart'i. Aktuaalsed külastusajad ja sissepääsu hind on leitavad ministeeriumi muuseumi lehelt. Muuseum asub samal avenüül Yılmaz Büyükerşeni vahakujude muuseumiga ja kahe muuseumi vahel saab jalutada. Ingliskeelne Vikipeedia kohaselt kannab muuseumi idas asuva tänav nimetuse "Muuseumi tänav" (Müze Sokağı). Muuseumini saab jõuda umbes kilomeetri pikkuse jalutuskäigu abil Porsuki jõe kaldal asuvast "Saartest" lõunasuunas.

Vaata kohta Teejuhised

Marsruudi kaart

Marsruudi teave

LinnTepebaşı, Eskişehir

TüüpRööd

Peatus4

Kuupäev15. oktoober 2026

AutorRadar Türkiye Alusta marsruuti