Eskişehir Arkeoloji Müzesi

Eskişehiri Arheoloogiamuuseum asub Odunpazarı linnaosas, Atatürk bulvaril, ja on Kultuuri- ja Turismiministeeriumi alluvuses tegutsev muuseum. Selle ametlik nimi on Eskişehiri ETİ Arheoloogiamuuseum; nimes olev lisand pärneb sponsorirühmalt, kes uue hoone ehitamise rahastas. Muuseum esitleb Eskişehiri ja selle ümbruskonna maakonna erinevatest väljakaevamistest leitud esemeid, mis on järjestatud ajajärkjärjekorras, alates neoliitikumi ajast kuni Ottomani impeeriumini. See on parim koht, et näha ühes kohas Frigija, Rooma ja Bütsantsi ajastute kohalikke leidse. Muuseumi juured ulatuvad aastasse 1945, mil maakonna ja maakondade erinevatest piirkondadest kogutud esemed koguti kokku Alaaddini mošee juures asuvasse hoiulaagrisse. Aastal 1966 asutati Odunpazaris asuvas Kurşunlu kompleksis ametlikult Eskişehiri muuseum ja esemed eksponeeriti esimest korda. Ingliskeelse Vikipedias on märgitud, et see esimene ekspositsioon asus umbes kilomeetri kaugusel praegusest muuseumist. Aastal 1974 kolis muuseum oma uude hoonesse, mis oli ehitatud Akarbaşı linnaosas, Atatürk bulvaril. Aja jooksul muutus hoone liiga väike ja muuseum suleti 2001. aastal külastajatele ja teadustöödele. 28. veebruaril 2007 allkirjastati ministri ja ettevõttegrupi vahel protokoll, millega uue muuseumi ehitus võeti sponsorluse kaudu. Ministeerium nimetas seda esimeseks muuseumiks Türgis, mille ehitas ja haldas erasektor, alates projektist kuni ekspositsioonini. Administratiivne hoone valmis 2010. aastal, uus muuseum avati külastajatele 28. mail 2011. Hoone omand on Kultuuri- ja Turismiministeeriumi. Muuseum asub umbes 1300 ruutmeetri suurusel alal ja pakub kolmes osas kokku 4000 ruutmeetrit kasutusala. Ühes osas asuvad labor, fotostuudio, raamatukogu ja administratiivruumid. Teiste kahe osa esimesed korrused on täielikult kujundatud arheoloogiliste esemete ekspositsioonisaalideks. Üks neist osadest on mõeldud poolavatud ekspositsioonidele ja ajutistele näitustele, teine on mitmeotstarbeline saal konverentside ja ürituste jaoks. Muuseumiaias eksponeeritakse kinnisvara kultuuriväärtusi. Ministeeriumi andmetel eksponeeritakse umbes 2000 eseme kohta umbes 1800 ruutmeetri suurusel siseruumis, ülejäänud esemed säilitatakse 900 ruutmeetri suuruses hoiuruumides. Kokku on esemeid Näitustel on esindatud marmorist kujud ja väikesed kujud, arhitektuurilised detailid, steeled, idolid, savist igapäevased esemed, klaasist anumad, helmed, metallist anumad, relvad, ehted ja mündid. Eesti keeles on kirjutatud Vikipeedias, et kivist esemete hulgas on näha Rooma ajast pärit põrandamozaikid ja sarkofagid, mis leiti Şarhöyükist. GoTürkiya andmetel on muuseumi üks tähelepanuväärsemaid esemeid umbes 4000 aastat tagasi valmistatud pitsherist valmistatud pitser, mis on tõend Aasia ja Mehepia vahelise kaubanduse kohta. See väike pitser näitab, kui pika ajalooga pitsher on, mis on tänapäevani Eskişehiri sümbol. Ingliskeelne Vikipeedia teatel on loodusajaloo osakonnas väljas ka elevandiluust valmistatud ese. Eesti keeles on kirjutatud Vikipeedias, et muuseumis kasutatakse TÜBİTAK toetusega ODTÜ poolt arendatud digitaalseid näituse tehnoloogiaid. Kuna esemed on ajajärgi järgi järjestatud, on parim viis muuseumi külastamiseks alustada vanimatest perioodidest ja järgida vitriine järjest. Frigide ja Rooma ajastu esemete vaatamine on hea ettevalmistus Yazılıkaya või Pessinuse külastamiseks. Ministeeriumi muuseumi lehel on need kaks ajaloolist kohta loetletud muuseumile lähedaste külastuskohtadena. Enne sissepääsemist või väljumisel tasub kindlasti vaadata muuseumiaia kivist esemeid. Külastus ja transport: Muuseumi sissepääs on tasuline ja Türgi Vabariigi kodanikud saavad kasutada Müzekart'i. Aktuaalsed külastusajad ja sissepääsu hind on leitavad ministeeriumi muuseumi lehelt. Muuseum asub samal avenüül Yılmaz Büyükerşeni vahakujude muuseumiga ja kahe muuseumi vahel saab jalutada. Ingliskeelne Vikipeedia kohaselt kannab muuseumi idas asuva tänav nimetuse "Muuseumi tänav" (Müze Sokağı). Muuseumini saab jõuda umbes kilomeetri pikkuse jalutuskäigu abil Porsuki jõe kaldal asuvast "Saartest" lõunasuunas.