Odunpazarı piirkonnas, vana Eskişehiri klaasist valmistatud esemed.

Alustage Kurşunlu külliyesi väljakule sisen väravast. Külliese hooned on U-kujulised ja paiknevad keskel asuva mošee idast, lõunast ja läänest, moodustades väljaku. Väljaku igal küljel on värav, nii et saate sisse tulla ükskõik millise tee kaudu. Pidage meeles, et külliese on ehitanud vizir Çoban Mustafa Paşa ja enamik hooneid on valminud aastatel 1517–1525. Allikates mainitakse, et arhitekt oli Acem Ali, kes oli Mimar Sinanist enne peaarhitekt. Jalutades väljakul, märkate, et hooned ei asu samal kõrgusel; maastiku tõttu on hoonete vahel astmeid. Lületaşı muuseum asub külliese hoonete hulgas, mis on mošee suhtes kõrgemal. Kuppelkatusega ruumi ja selle juurde viivate rakkudele pääseb trepidest. Hoone fassaadi ääres asuv varanda on renoveeritud. Enne muuseumi sisenemist peatuge hetkeks selle varanda all ja vaadake välja väljakule ning sellele katuseid katvaid pliit. Muuseumis on väljapanekul Eskişehir provintsi valitsuse alates 1998. aastast korraldatud rahvusvaheliste lületaşı festivalide, käsitöövõistluste ja näituste esemeid. Need esemed on ostetud provintsi administratsiooni poolt ja muuseum avati 2008. aastal Odunpazarı omavalitsuse poolt. Kollektsioon hõlmab umbes 400 teose, mis on loodud 60 kunstniku poolt. Vaadates vitriine, pöörake tähelepanu esmalt kivi värvile; lületaşı on valge või valgena, peeneteraline ja pehme materjal. Kuna see muutub niiskena pehmemaks ja kuivades kõvemaks, töötlevad meistrid seda niiskes olekus ja see võtab pärast kuivades püsiva kujuga. Seega uurige lähedalt vitriinides olevate peente reljeefide, väga väikeste nägude ja keerutuste loomist, mis on tehtud nuga teraga. Leidke siltidelt teavet selle kohta, et kivi on tuntud ka nimedega Deniz Köpüğü, Meerschaum ja sepiyolit, ning et nimi sepiyolit on 19. sajandil saksa mineraloogi poolt antud. Siltidelt saate lugeda, et kivi leitakse kuni 150 meetri sügavusel maapõues ja et selle kasutamine on teada olnud umbes viis tuhat aastat. Lületaşı ei põle ja muutub kuivades väga vastupidavaks, mis on põhjuseks, miks peened reljeefid võivad kesta sajandeid. Kuiv lületaşı on nii kerge, et see ujuksin vees, mis selgitab, miks seda nii palju hinnatakse torude valmistamisel. Rahvajutt räägib, et meistrid on pidanud esimese lületaşı leidjaks mõõrmõõtjat, mis näitab, kui oluline see k Muuseum on esmaspäeviti suletud. Palun kontrollige sisenemistingimusi ja lahtiolekuaegasid selle ametlikult veebilehelt. Siit võib lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvasse Atlıhani jõuda, kus näete seda kivi, mida muuseumis eksponeeritud on. Allikad: Eskişehiri maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Lületaşı muuseum ja Kurşunlu kompleks; TDV islami entsüklopeedia, Kurşunlu kompleks; Vikipeedia, Lületaşı.

Kui jõuate Atlıhani juurde, peatuge kõigepealt ukse ees ja vaadake kogu hoonele üle. See karavansaraj ehitati 1850. aastatel Eskişehiri suurema mõisniku Takattin Bey poolt. Selle eesmärk oli pakkuda peatuskohti kaupmeestele, reisijatele ja külalastele, nii inimestele kui ka nende loomadele, kes tulid ümbritsevate külade, linnade ja alevatega. Räägitakse, et siin peatuvad ka puiduga kauplejad, kes tulid puiduturule, seega asus see õu Otunpazari igapäevase kaubanduse keskuses. Karavansarajas oli teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne teeäärne tee Allikas: Eskişehiri maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Atlıhani käsitöökeskus; Kultuuriportaal, Atlıhani käsitöökeskus; Odunpazarı omavalitsus, reisisõprade juhend.

See peatükk ei ole hoone, vaid tunniaegne jalutuskäik tänavatel. Odunpazarı asub linna lõunaosas asuvatel künkudel ning kohaselt on esimene kogukond, kes Eskişehri asustama tuli, valinud need künkad, kuna siin säilis maks kõige kauem. Jalutuskäik algab piirkonna keskväljakult ja sealt edasi keerduvate kitsaste tänavate kaudu. Keerdkäigud ja umbkehtud on selle piirkonna olemus, seega uurige tänavate lõppe, vaatamata vähestele kaartidele. Vikipedias kirjutatakse, et need majad on sarnased Safranbolu, Beypazarı ja Göynük'i majadega, omades sarnaseid arhitektuurilisi elemente ja mudeleid. Go Türkiyega nõustudes nimetatakse neid 19. sajandi tsiviilarhitektuuri kaunimaks näideteks. Piirkonna olemus ulatub lõunas asuva Bademlik piirkonnani. Pöörake tähelepanu majade fassaadidele, mis on väljastpoolt väljaulatuvad ja konsoolidega, ning ülemistele korrustele, mis ulatuvad tänavasse. Mõned majad paistavad silma oma pruunide raamidega valgete seintega, teised aga tšilli-sinise või terrakota-punase värviga; jälgige, kuidas värvid tänavatel muutuvad. Tavaliselt asub majade alumisel korrusel köök, ait, pesuruum või panipaik, samas kui pereelu toimub ülemistel korrustel. Allikad kirjeldavad maju kahes tüübis: need, mille sissepääs on otse tänavalt ja millel on aed taga, ning need, millel on aed ees ja maja asub aia sees. Püüdke jalutades neid kahte tüüpi eristada; majad, mis asuvad aia taga, on tänavast rohkem suletud. Majad koosnevad tavaliselt salongist ja selle ümber olevatest tubadest, samas kui maja suurim ja olulisim tuba on nurgatuba, mis asub fassaadil ja millel on aknad mõlemal küljel. Nurgade kohalt, mis on väljaulatuvad, näete neid tube; vaadake üles ja loendage neid. Lugege tänavamärke, teades, et viis tänavat, mida Evliya Çelebi oma "Reisimärkmetes" mainis, kannavad tänapäevani samu nimesid. Evliya Çelebi on kirjutanud, et linn koosneb 17 linnaosast ja et majad on siseõuedega. 30 tänaval, mis on piirkonna kõige iseloomulikumad, on renoveeritud 300 maja ja 15 purskkaevu, mis on osa "Odunpazarı majade elavdamise" projektist; vaadake ka purskkaevusid, mis asuvad teede ääres. TDV Islamientes kirjutatakse, et kui Şeyh Şehabeddin tänav avati, siis mõned majad lammutati ja piirkond hiljem kaitstuks Allikas: Eskişehiri maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Odunpazarı majad; Vikipeedia, Odunpazarı majad; TDV islami entsüklopeedia, Eskişehir; Odunpazarı omavalitsus, reisisõpradele mõeldud juhend.

Enne OMM-i külastamist, veetke mõni minut hoone vaatlemiseks väljastpoolt, platsilt. Hoone on projekteeritud Jaapani arhitektuuribüroo Kengo Kuma and Associates poolt ja see on Eskişehiri arhitekti ja kollektsionääri Erol Tabanca poolt realiseeritud. Allikate kohaselt külastas Kuma ja tema meeskond Eskişehirit, uuris linna keskkonda ja avastas, et piirkond on puidukaubanduse keskus, mistõttu nad lõid disaini, mis põhineb sellel ideel. Pange tähele, kuidas fassaadil olevad puitkonstruktsioonid viitavad piirkonna puidukaubandusele ja kuidas massiivsed osad on rühmitatud, järgimata ühtegi sirget joont. Arhitektuuribüroo on tuntud selle poolest, et see kasutab võimalikult vähe betooni ja kasutab looduslikke materjale, nagu puit, kivi ja paber; nende kujunduse üks näide on ka 2020. aasta suveolümpiamängude jaoks Tokyos ehitatud staadion. Muuseumi sõnul määratleb büroo filosoofia looduse ja arhitektuuri ühendamise, luues tugeva seose hoone ja selle ümbruse vahel. Muuseum toob oma arhitektuuris esile neli peamist elementi: geomeetria, valgus, rühmitus ja puit. Disainis on kasutatud elemente Eskişehiri traditsioonilisest tsiviilarhitektuurist, osmanide kuppelarhitektuurist ja traditsioonilisest jaapani arhitektuurist. Muuseumis kasutatud männipuid on allikate kohaselt valitud Venemaa sääsest ja tööstuslikest metsadest pärit puudest, mis on jõudnud oma eluea lõppu. Muuseum avati 7. septembril 2019 ja moodustab koos teiste piirkondlike muuseumidega muuseumiplatsi. Kolmekorruselises hoones on ligikaudu 4500 ruutmeetrit, kus asuvad eksponaatide alad, ürituste ruumid ja töökojad. Eksponaatide vaatamisel pöörake tähelepanu mitte ainult teostele, vaid ka valgusele, mis paistab puitkonstruktsioonide kaudu ruumi; muuseum peab valgust ühe oma arhitektuuriliste inspiratsiooniallikate seas. Muuseumis on esindatud kaasaegset ja nüüdisaegset kunsti nii Türgit kui ka maailma kunstnike teoseid, ning kollektsioonist pärinevate teoste kõrval on ka erinevate kunstnike ajutisi näitusi. Muuseum ise määratleb end kohtumispaigana, kus Türgi ja maailma kunstnike teoseid esitletakse universaalsest vaatenurgast. Jaapani bambusekunstniku Tanabe Chikuunsai IV muuseumi jaoks loodud installatsioonist on samuti mainitud; kuna näituste korraldus muutub, küsige töötajatelt, kus see on, kui külastate. Ajutised näitused muutuvad tihti, seega kontrollige enne külastamist muuseumi programmi ametlikul veebisaid Väljudes, astuge mõned sammud Atatürk bulvarile vaatava suuna poole ja jõuate sihtkohta, mis on Kaasaegse Klaasikunsti Muuseum. Allikas: OMM, OMM hoone ja külastusteave; Eskişehiri maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, OMM; Vikipeedia, Odunpazarı Kaasaegne Muuseum.

Marsruudi viimane peatus on Kaasaegse Klaasikunsti Muuseum, mis asub OMM-i lähedal, puitmajade vahel. Muuseum avati 1. detsembril 2007 ja seda peetakse Türgi esimese kaasaegse klaasikunsti muuseumina. See on loodud Eskişehiri suurlinna omavalitsuse, Anadolü ülikooli ja Klaasisõprade rühmituse koostöös. Vikipedias kirjutatakse, et muuseum asub Odunpazarı majamuuseumi kompleksis ja selle hoone on moodustatud kolme restaureeritud Odunpazarı maja ühendamisest. Linna kultuuri- ja turismiministeerium rõhutab, et muuseum loodi linna sotsiaalse, kultuurilise ja kunstilise arengu vajaduste rahuldamiseks. Odunpazarı omavalitsuse giid märgib, et muuseumi avamisega liitus Eskişehir maailma harvade linnade hulka, kus on klaasimuuseum. Giid rõhutab, et muuseum avati Anadoolis, kus klaasitöö on oma algusaegadel. Muuseumis on kolm saali, millest kaks on pühendatud püsiekspositsioonile ja üks ajutistele näitustele. Saalides ringi liikudes pöörake tähelepanu tehnikaile, mida kasutati teoste loomisel; kollektsioon hõlmab teoseid, mis on valminud erinevate tehnikatega, alates kuumklaasist kuni külmklamistamiseni. Ühe kuumklaasist teose ja teise, mis on valminud külmklamistamisega, kõrval võrdlemine näitab selgelt kahe tehnika erinevust. Lugege teoste juures olevad siltid, et teada, et need on muuseumile kingitud nii kohalike kui ka välismaiste kunstnike poolt. Kollektsioonis on ka Jaapani, Poola, Läti ja Saksamaa kunstnike teoseid. Kultuuriportaalis kirjutatakse, et muuseumis on esindatud 58 kohalikku ja 10 välismaist kunstnikku, samas kui Vikipedias mainitakse 42 kunstnikku ja 125 teost. Kunstnike ja teoste arv võib allikatest sõltuvalt erineda, seega on kollektsiooni täieliku ülevaate saamiseks parim külastada muuseumi ise. Vaadake teoseid erinevatest nurkadest, et näha klaasi suhet valgusega ja jälgige, kuidas varjud seinale langevad. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon kuulutas 2022. aasta Rahvusvaheliseks Klaasiaastaks ja muuseum osales "Piirideta Muuseum" platvormi projektis, mis hõlmas 39 riiki. Tänu sellele projektile on muuseumi valitud teoseid võimalik vaadata ka veebis, mis võimaldab teil nähtut hiljem uuesti üle vaadata. Muuseumis võib fotosid teha, kuid paremad tulemused saadakse ilma välketa ja kaldnurga alt. Muuseum on suletud esmaspäeviti; külastusreeglid ja -ajad leiate ametlikult veebilehelt. Pidage Muuseumist väljudes saate minna Atatürki puiesteele, sealt võtta tramm Atatürki gümnaasiumi peatuses või jalutada Porsuki jõe kaldale. Allikas: Eskişehiri maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Kaasaegse Klaasikunsti Muuseum; Kultuuriportaal, Kaasaegse Klaasikunsti Muuseum; Vikipeedia, Kaasaegse Klaasikunsti Muuseum.