Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Büyükçekmecest Silivrile, Marmara mere läänekaldal.
Rööd5 Peatus

Büyükçekmecest Silivrile, Marmara mere läänekaldal.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

İstanbuli läänerannik kulgeb Edirnasse suunduva vanade tee ääres. Bütsantsi impeeriumi Rumeliasse viiv peamine tee ja Ottomani impeeriumi kaubateed järgnesid samale marsruudile, nagu ka tänapäeva D-100. Seetõttu räägivad Büyükçekmece ja Silivri vahel asuvad ehitised üksteist täiendavaid lugusid. Marsruut algab Büyükçekmece karavansarajast ja jätkub lääne suunas, kusjuures see kulgeb samal kohal, kus "Lääneranniku mere paviljonist Sinani sillani" marsruut lõppeb. Päeva alustate Büyükçekmece järve kõige lähemal asuvas kohas. See järv on nii İstanbuli joogiveevarustus kui ka lindude peatuskoht; hommikul rohtaste vaatamine on päeva rahulikaim hetk. Umbes paar sajand meetrit eemal asuv karavansaray on pikk kiviehitus, kus peatuvad karavanid ja armeed. Sealt saate üle ajaloolise silla üle minna ja külastada Mimarsinan linnaosa, kus asub Maailma Kostüümide Muuseum. Muuseum asub kivist hoonest, mis on pärit vahetusajast, ja seal on eksponeeritud riided, mille on jäänud rahvad, kes külastavad linna igal suvel toimuvatel rahvusvahelistel festivalidel. Sild on eelmise marsruudi peatuskoht, kus seda kasutatakse ainult läbipääsuna. Lõuna ajal saate IETT 300 bussiga rannikul mööda Silivri suunas sõita. Silivris saate külastada Kalepark'i, mis asub antiikaja Selymbria linna mere poole kaldapealsel asuval kindluses, ja uurida seal asuva vabaõhumuuseumi kivist esemeid. Sealt saate vaadata Marmara merre. Päeva viimane peatus on Danamandıra looduspark. Saate jalutada metsades, mis ümbritsevad rohtlaid, ja lõpetada päeva, liikudes rannikult maapiirkonda. Marsruut järgib maastikku: idast läände ja seejärel rannikult põhja. Büyükçekmeces asuvad kolm peatuskohta on üksteise lähedal ja kogu jalutuskäik ei ole pikem kui paar kilomeetrit. Silivri omavalitsuse andmetel asub linn kesklinnast 67 kilomeetri kaugusel, seega on hea alustada päeva varakult. Büyükçekmece ja Silivri vaheline vahe on kõige parem läbida bussiga. Danamandıra on küla, kuhu ühistranspordiga on raske pääseda, seega planeerige selle viimase osa jaoks sõiduk või lõpetage päev Kaleparkis. Mõned hoiatused. Maailma Kostüümide Muuseumi ametliku veebisaidi kohaselt on muuseum esmaspäeviti suletud. Karavansaray on tänapäeval kasutusel kultuuri- ja kunstisündmuste korraldamiseks; kas saate sinna sisse, sõltub selle päeva programmist Transport: IETT 300 (Silivri – Tüyap) metrobuss, mis lähtub Tüyapi peatusest, mis asub metrobussi lõunapoolses otsas. See sõidab kõigepealt läbi Büyükçekmece kesklinna ja seejärel rannikul Silivri suunas. Büyükçekmece'is on kolm peatuskohta, mille vahel saab jalgsi liikuda. Danamandıra looduspark asub Silivri põhjaosas, seega on sellele jõudmiseks vaja transporti.

Allikad:

Büyükçekmece, İstanbul
Rööd
5 Peatus
~5 h 20 min kohtades
Teekond ~59,3 km · 2 h
Kokku ~7 h 20 min
15. oktoober 2026

Marsruudi peatused

1
Büyükçekmece Gölü

Büyükçekmece järv.

~45 min siin

Alustage järve lõunaotsast, kohast, mis on kõige lähemal merele; see on koht, millele saab jõuda jalutades Büyükçekmece kesklinnast, ja kus järv Marmara merre suubub. Esiteks vaadake veele ja pange tähele selle kuju: Vikipedia kohaselt on see mereväline järv. Karasu jõe madalama osa, mis voolab Çatalca piirkonnast lõunasse, on moodustanud laia lahe, mille suu on hiljem ummistunud kiviklibaga, liivaga ja saviga. Seega on teie ees olev vesi kunagi olnud osa merest. Järve ja mere vahelist piirkonda ületab ajalooline sild; kuna see oli varem teie marsruudi peatumiskoht, piirduge selle hetkel kaugemalt vaatlemisega. Vaadake ka nime päritolu: Vikipedia väidab, et järve nimi on pärit suurtest paatidest, mida kasutati silla ületamiseks, ja mida kohapeal "çekmece" nimetati. Ka Çekmeköy piirkonna ajaloo kohaselt kasutati silla juures olevate alade ületamiseks paate. Nüüd suunake oma pilk järve mereküljele. Siin asub DSİ (Türgi Veeasutuste Ülemine Nõukogu) 1983–1988 vahel ehitatud täidisdamisega pais, mis eraldab järve merest. ISKİ (İstanbul Veeasutused) veeresursside lehe kohaselt käsitati paisi 1989. aastal ja see varustab Istanbulit umbes saja miljoni kuupmeetri veega aastas. Samal lehel märgiti, et valgjavee piirkond on 620 ruutkilomeetrit ja et vesi puhastatakse Büyükçekmece joogivee puhastusjaamas ja seejärel jõuab linna. Seega on see vesi, mida te täna hommikul näete, osa veest, mis jõuab paljude Istanbulis asuvate majade kraanidesse. Vaadake ka paisu ja mere vahelist kitsast ala; Vikipedia kirjutab, et seal asub kergelt soolane järv, veekogud ja niidud. Hommikul on niitude ümbrus kõige elavam, seega võtke kaasa binokkel, kui teil on. Ingliskeelse Vikipedia kohaselt kuulutas BirdLife International järve ümbruse 1989. aastal oluliseks lindude alaks. Samal allikal märgiti, et järve pindala on umbes 28 ruutkilomeetrit, pikkus seitse kilomeetrit ja laius kaks kilomeetrit. Ministeeriumi niitude registri andmetel oli järves varem 30 kalaliiki, aga praegu on jäänud 15 liiki, millest neli on välismaalt pärit. Samas registris rõhutatakse ka, et järve ümbrus on tugeva tööstuse ja elanike surve all. Registris märgiti ka, et järve süvendamise tõttu on niidud hakanud uuesti kasvama alles lindude pesitsusajal. Järve ümbruses rajatakse Istanbul Metropolitan Municipality poolt

Büyükçekmece järv asub Istanbuli läänes, Marmara mere kaldal, ja see on suur veepind, mis varustab osa linnast joogiveega. Geograafid nimetavad seda merelahveks või laguunijärveks, sest selle tekkimine on seotud jõevadega, mis suunduvad merele. Karasu oja, mis voolab Çatalca piirkonnast lõuna poole, on oma madalamal osal mere tasemest madalam, mistõttu tekkis esmalt laht. Aja jooksul koguneti lahe suudmes kividest, liivast ja savist muhke, mis eraldas lahe merest ja moodustas tänapäevase järve. Järve ja mere vaheline kitsas kanal on ajalooliselt olnud takistuseks reisijatele. Järve nimi pärineb samast kanalist, sest varem, kui silla polnud, ületasid inimesed seda suuremate paatidega, mida kutsuti "çekmeceks". Büyükçekmece ringkonna ajaloo kohaselt mainitakse Bütsantsi allikates selle ranniku asulat nimega Atirus või Atira. Hiljem ehitati kanali kohale mitmekäiguline kivisild, mida tuntakse Kanuni Sultan Suleymani sillana. See struktuur asub tänapäeval veel järve mereäärses osas. Ingliskeelse Vikipedias toodud andmetel on järve pindala umbes 28 ruutkilomeetrit, pikkus umbes 7 kilomeetrit ja laius umbes 2 kilomeetrit. Riiklike veeobjektide haldusasutuse töödega süvendati järve, ja selle sügavus ulatub veidi üle 8 meetrini. 1980. aastate lõpus katkestati järve ühendus merega tammiga, ja järvest sai magevee reservuaar. Istanbul Veevärkade (İSKİ) veeallikate lehe kohaselt võeti Büyükçekmece tamm kasutusele 1989. aastal, ja järve vett puhastatakse Büyükçekmece joogivee puhastusjaamas, enne kui see linnale tarnitakse. Samad allikad teatavad, et tamm suudab aastas toota umbes 100 miljonit kuupmeetrit vett, ja selle valgjõgi ulatub 620 ruutkilomeetrini. Tammi ja mere vahel on jäänud väike, kergelt soolane järv, vee mahutid ja niidud. Järv on oluline ka lindude jaoks, ja BirdLife International on kuulutanud selle 1989. aastal oluliseks lindude elupaikaks. Allikate kohaselt elas järves varem umbes 30 erinevat kalaliiki, aga praegu on neid vaid 15, millest osa on hiljem sinna jõudnud. Järve põhjarannikul, poolsaarel, asub Hezarfen lennujaam. Ranniku osa on planeeritud Istanbuli suurlinna omavalitsuse programmi raames, et luua joogivee piirkondades rohelist vööndit, ja see on kujundatud Büyükçekmece loodusparki. Vikipedias kirjutatud projekti koostis on 1 Linnuvaatluse jaoks on kõige paremad ajad rahulikumad hommikutunnid ning kevad ja sügis, mis on lindude rändeajad. Binokliga ja vaikselt jalutades on lihtsam vee-linde soos. Järve kaldal on suvel päikesevarju vähe, seega võtke kaasa müts ja vett. Järve lõunaossa pääseb jalgsi Büyükçekmece kesklinnast, ja samal retkel saab näha ka Kurşunlu Han'i ja Kanuni silla. Avaliku transpordiga saabuvad saavad metroo lääneotsa peatusest IETT bussidega Büyükçekmece kesklinna. Soovitame kontrollida ajakohast marsruudi- ja sõiduplaanide kohta IETT ametlikelt veebilehtedelt. Ametniku kantselei ajaloo järgi on Büyükçekmece läbi aegade olnud sõjaväeüksuste ja reisijate peatuskoht, mistõttu on piirkonnas säilinud karavansarajade, hotellide ja vannide varemed. Büyükçekmece oli pikka aega Çatalca osana, ja 1987. aastal võeti vastu seadus, mis muutis selle omavalitsuseks. Türk Vikipedias öeldakse, et loodusparki katva projekti kõik etapid hõlmavad kokku rohkem kui 12 miljonit ruutmeetrit. İSKİ selgitab, et Istanbul saab oma vee pinnaveest ja vihmaperioodidel kogutakse vesi tammide järvedesse; Büyükçekmece on osa sellest süsteemist. Päikeseloojangul muutub järve pinnavee värvus oranžiks, luues rannikult vaatajatele rahustava vaate.
2
Büyükçekmece Kervansarayı (Kurşunlu Han)

Büyükçekmece karavansarai (Kurşunlu han).

~30 min siin

Lähedage karavansarajale põhjaküljest, sest sellel on ainult üks sissepääs, mis asub just sellel küljel ja on ümarate kaartega. Esimesena vaadake hoone väliskülge: TDV islami entsüklopeedia kohaselt on see 41 meetri pikkune ja 18,5 meetri lai ristkülikukujuline karavansaraj. Suvekodu ametniku lehekülg annab pikkuseks 48 meetrit; kuna allikad on selles osas erinevad, siis keskenduge pigem sellele, kui pikk hoone tegelikult on, seda jalutades tajudes. Vaadake seinu: kivide vahel on tellistest ribad. Vaadake katust: hoone on kaetud kahest küljest alla käivat katust. Nime "Kurşunlu Han" tähendus tuleneb sellest, et katuse oli kunagi kaetud pliidiga; TDV-i andmetel on see tänapäeval kaetud traditsiooniliste keraamiliste plaatidega. Vastus küsimusele, kes selle ehitas, on allikasest leitud teabes ettevaatlik. Suvekodu ametniku lehekülg väidab, et see ehitati 1566. aastal sultaan Suleymani poolt, kelle arhitekt oli Mimar Sinan. TDV rõhutab, et täpset kuupäeva ei teata, kuid hoone nimi esineb Sinani teoste nimekirjas ja on tõenäoline, et see ehitati Suleymani valitsusajal Sinani poolt. Sama allika kohaselt alustati samal ajal silla ehitamist ja silla juurde ehitati kaheharuline purskkaev; karavansaraj kuulub samasse ajajärku. Nüüd minge lõunaküljele, sest hoone saab valgust ainult sealt. Vaadake alumisel korrusel olevat kaheksa avaga seina ja seejärel ülemise korruse kaheksa akent; akendel on vaheldumisi ümarad ja teravad kaared. Kolmnurkse otsakiviga seinal on keskel terava kaarega aken ja selle kõrval ümarad aknad. Külgseinad on täiesti seinad, neil pole aknaid. Sissepääse küljedel on näha ruume, mis olid kunagi olnud; TDV-i andmetel on vasakul asuv ruum peaaegu täielikult hävinud, aga paremal asuv on heas seisukorras. Artiklis öeldakse, et need ruumid võisid olla külaliste majutus või kõrgeametnike jaoks mõeldud toad. Kui uks on avatud, astuge sisse ja vaadake keskmist tugiseina; algselt puidust olnud kümme toetust on viimase renoveerimise käigus asendatud betoonpostidega. Iga külgseina ääres on kümme ahju ja nende vahel on kaksteist sissepõhja. Seinte ääres on kõrged pinkid, kus reisijad magasid. Kuna hoone asub peateel, mis ühendas Istanbulit läänega, on paljud pealinnasse maanteel sõitnud reisijad seda näinud. Evliya Çelebi oli üks neist, kes peatuvad

Büyükçekmece silla lähedal asuv 16. sajandi karavansaraj, mida tuntakse ka "Kurşunlu Han" nime all, sest selle katuse on kaetud pliiga. Omavalitsuse andmetel on see 1566. aastal ehitatud karavansaraj, mis on siseõuega ja selle konstruktsioon on valmistatud ühe rea kivist ja kahe rea tellistest. Keskmine suur ala oli mõeldud loomadele ja kaubale, samas kui külgmised osad, kus olid ahjud ja nišid, olid ette nähtud reisijatele. See oli üks Rumeli teel asuvatest peatustest, ja aastal 1659 peatuse seal Evliya Çelebi. Aastatel 1965-1966 restaureeris selle Vabariiklik Väärtuslike Objektide Amet, ja täna kasutatakse seda kultuuri- ja kunstisündmuste toimumiseks. Selle ees asub Sokullu Mehmet Paşa mošee minaret ja selle kõrval on Sultan Süleymani pursikas.
3
Dünya Kostümleri Müzesi

Maailma kostüümimuuseum.

~50 min siin
Mimarsinan Mahallesi, Çarşı Sokak, 34535 Büyükçekmece / İstanbul

Muuseum asub Mimarsinan linnaosas, Çarşı tänaval. Kui te silla ületanud olete ja kitsasse tänavasse sisenete, tunnete hoone kivise fassaadi järgi. Enne sissepääsemist vaadake hoonet, sest see ise ongi üks dokument. Muuseumi ametliku veebilehe kohaselt on see vana kivimaja, mis on näinud vahetusperioodi. Samal lehel kirjutatakse, et Büyükçekmece oli enne 1923. aasta rahvastikuvahetuse aeg koha, kus kreeklased ja türklased elasid koos, ja pärast vahetust asusid sinna türklased. Vikipedias kirjutatakse, et omavalitsus restaureeris selle hoone ja muuseum avati 2011. aasta juulis. Ametliku veebilehe andmetel on hoone pindala 210 ruutmeetrit ja see koosneb kahest eraldiseisvast osast. Vikipedias kirjutatakse, et alumisel korrusel on eksponeeritud maailma kostüümid ja ülemisel korrusel Türgi kostüümid; oma külastusega alustage alumiselt korruselt. Teadmised kollektsiooni päritolust muudavad teie vaatenurka. Riided on kostüümid ja aksessuaarid, mille välismaised rahvatantsurühmad, kes osalesid Büyükçekmeces igal suvel toimunud Rahvusvahelisel Kultuuri- ja Kunstifestivalil, omavalitsusele kingituseks andsid. Vikipedias kirjutatakse, et festival on toimunud alates 2000. aastast ja on alates 2003. aastast Rahvusvahelise Folloori Festivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu (CIOFF) liige. Ühe uudisteallika kohaselt on festival neljal korral pälvinud selle nõukogu parima festivali auhinna. Vaadake vitriinides riiete juures olevate riikide nimesid; Vikipedias kirjutatakse, et kollektsioonis on riideid 44 riigist. Samas allikas loetleb Hispaania, Usbekistani, Malaisia, Tai, Mehhiko, Poola, Venezuela, Etioopia, Argentina, Gruusia ja Indoneesia. Vaadake lähedalt kangaste värve ja mustreid; ametlik veebisait rõhutab, et just see elavus on ekspositsiooni aluseks. Ärge unustage ka traditsiooniliste kostüümide fotode kollektsiooni, mis on riiete kõrval; seal näete, kuidas riideid kantakse. Vikipedias kirjutatakse, et ekspositsioonis on vanim ese üle 100-aastane pulmakleit. Samas allikas märgib, et esemete arv ületab kaht tuhandet ja et esemeid vahetatakse perioodiliselt, nii et järgmisel külastusel võite näha teisi riideid. Ülemisele korrusel jõudes näete Anatoolia traditsioonilisi rahvariideid. Siin on parim viis erinevate piirkondade riideid võrrelda ja seega luua sideme alumisel korrusel eksponeeritud maailma riiete vahel. Ametliku ve Allikas: Maailma Kostüümimuuseumi ametlik veebisait; Vikipeedia, Maailma Kostüümimuuseum; Milliyet, Büyükçekmece kostüümimuuseum.

Maailmakostüümide Müze on väike omavalitsuse muuseum, mis asub Büyükçekmece vanalinnas, Mimarsinan linnaosas. See muuseum kogub maailma eri paikadest pärit traditsioonilisi rõivaid. Muuseum avati 2011. aasta juulis, pärast seda, kui Büyükçekmece omavalitsus restaureeris ajalise hoone. Selle kollektsiooni algus on seotud igal aastal piirkonnas toimuvate rahvusvaheliste Büyükçekmece kultuuri- ja kunstifestivalidega. Festivale osalenud välismaa rahvatantsurühmad annetasid oma riikidele omasid rõivaid, aksessuaare ja sellega seotud esemeid omavalitsusele. Ingliskeelse Vikipedias kirjutatakse, et festival on toimunud alates 2000. aastast ja alates 2003. aastast on see UNESCOga seotud Rahvusvaheliste Folkloori Festivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu liige. Samas allikas märgib, et festival on sellelt nõukogult neljal korral parima festivali auhind saanud. Muuseumi enda veebilehe kohaselt on hoone umbes 210 ruutmeetri suurune kivist ehitatud ja koosneb kahest eraldiseisvast osast. Näitustel on ühel pool traditsioonilist Anatoolia kultuuri esindavad Türgi rahvarõivad ja teisel pool riigid, mis on aastate jooksul festivalil osalenud, annetatud rõivad. Vikipedias on kirjutatud, et kollektsioonis on rõivaid 44 riigist. Nende seas on Hispaania, Usbekistan, Malaisia, Tai, Mehhiko, Poola, Prantsusmaa, Venezuela, Etioopia, Argentina, Alžeeria, Gruusia, Indoneesia ja Aserbaidžaan. Samas allikas märgib, et vanim esemena väljas olev asi on üle 100-aastane pruutkleit. Teatatakse, et kollektsioonis on üle 2000 eset ja väljas olevate esemete valik muutub perioodiliselt. Vikipedias on kirjutatud, et alumine korrus on pühendatud maailma rõivastele ja ülemine korrus Türgi rõivastele. Rõivaste kõrval on näitusel ka fotokogu, mis kujutab erinevate riikide traditsioonilist rõivastumisstiili. Muuseumi veebilehel rõhutatakse, et hoone ja selle ümbrus on osa 1923. aasta rahvusvahelise vahetuse ajastu vanadest kiviehitistest. Samas tekstis on kirjutatud, et enne vahetust elasid Büyükçekmes koos kreeklased ja türklased ning vahetuse käigus asendati lahkunud kreeklased türklastega. Seetõttu ei näita muuseum ainult rõivaid, vaid tuletab meelde ka piirkonna kultuurilist ajalugu. Institutsiooni teatel tegeletakse muuseumis traditsioonide, rahvatantsude ja vanade kommete uurimisega. Veebilehel on kirjutatud, et igakuuliselt korraldatakse las Lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvad Kurşunlu Hanina tuntud Büyükçekmece karavanserai ja Kanuni Sultan Süleymani sild. Büyükçekmece järve lõunakaldal asuv muuseum on samuti jalutuskäigu kaugusel. Ühistranspordiga saabunud inimesed saavad metrobussi viimase peatuskohani jõuda ja sealt bussiga linna keskusesse. Aktuaalse marsruudi teabe saamiseks on parim kontrollida seda İETT ametlikelt veebilehtedelt. Vikipeediaga võrdlustes asub muuseum Çarşı tänaval aadressil nr 4. Büyükçekmece omavalitsuse muuseumi veebilehel on selle muuseumi kõrval loetletud ka teised piirkonna muuseumid. Muuseumi veebisait kirjeldab oma eesmärgiks, et külastajad saaksid tutvuda oma ja erinevate kultuuridega avatud meelega. See väike muuseum on rahvamängudest, käsitöödest või maailmakultuuridest huvitatud inimestele hea peatumiskoht läänekalda ekskursioonil.
4
Silivri Kalepark (Selymbria Kalesi)

Silivri Kalepark (Selymbria kindlus).

~1 h 15 min siin

IETT 300. li bussiliini viib teid Silivri kesklinna. Kalepark asub linna idapooles, merevaatega vanal kindlusalal. Kohaliku omavalitsuse ajaloo järgi asutati Silivri kõrgele, järkale, mis valitses mere kohal. Aja jooksul ümbritseti see kindlustega. Samas tekstis kirjutatakse, et linn asub 56 meetrini ulataval kaljul, kolme külge ümbritsevad müürid ja neljandat külge kaitseb kõrge kaldapealne. Vikipedias kirjutatakse, et park asub 47 meetri kõrgusel asuval kaljulahtel; mõõtmised võivad pärineda erinevatest kohtadest. Enne parki sisenemist vaadake müüri, mis asub ukse kõrval, sest seal on parim ülevaade kindlusest. Vikipedias öeldakse, et kindluse ajalugu ulatub 3. sajandini, kuid enamik säilinud osi pärinevad 9. ja 12. sajandist. Kohaliku omavalitsuse andmetel ehitati kindlus keiser Arkadiuse poolt, et au anda tema abikaasale Evdoksiale, ja linna nimi muudeti Evdoksia poliseks. Ingliskeelne Wikipedia kinnitab, et see piirkond kandis mõnda aega ka nime Selymbria. Veneetsia Wikipedia kirjutab, et 9. sajandi alguses ehitas keiser Mihhail III kaljule kindluse, mille varemed on tänapäeval nähtavad. Erinevad allikad kirjeldavad erinevaid perioode, seega on tõenäoline, et müüre on mitu korda renoveeritud. Kohaliku omavalitsuse andmetel taastati Silivri müüre 1509. aastal, keiser Bayezidi valitsusajal. Silivri omavalitsus avas renoveeritud pargi 30. augustil 2020. Suunduge pargis asuvasse välihõljule, kus on väljas umbes 150 kiviobjekti, mis pärinevad Rooma, Bütsantsi ja Ottomani ajastust. Ühe uudisteallika kohaselt paigaldas Istanbul Arheoloogiamuuseumi direktorate need esemed. Vaadake sarkofagide kujundusi ja kaunistusi ning seejärel lugege iga eseme kõrval olevat selgitust. Samade sammastfragmentide ja pealiste võrdlemine annab aimu sellest, kuidas linn erinevatel sajanditel ümber ehitati. Üks uudisteallikas tsiteeris külastajaid, kes rääkisid, et varem olid esemed hajusalt üle kogu pargi, kuid nüüd on need korraldatud selgitustega väljapanekuks. Seejärel suunduge kaldapealse ääres asuvale jalutusrajale. Ühe uudisteallika kohaselt on pargis vaatetornid, amfiteater, jalutusrajad ja puhkealad. Sealt avaneb vaade Marmara merele ja läänes asuvale lahele. Kohaliku omavalitsuse andmetel oli see laht varem sobiv sadama ehitam

Silivri Kalepark on park ja vabaõhumuuseum, mis asub Silivri ranniku lähedal asuva mäe otsas, vana Selymbria linna kindluse alal. Silivri omavalitsuse teatel oli linna nimi antiikajal Selymbria või Selybria. See oli oluline sadam ja kaubanduskeskus, kuna asus loodusliku sadama lähedal ja tähtsatel kaubandusradadel. Omavalitsuse andmetel asutati asula tänapäevase küla kõrval asuva lahe idakaldal, kõrgel ja järsul mäel, kust avanes vaade Marmara merele. Aja jooksul ümbritseti mäge müüridega ja linn levis hiljem müüri väljapoole. Omavalitsuse teatel asutati linn sellesse kohta, kus kolm külge olid müüridega ümbritsetud ja neljas külg oli loodusliku, tungimatu kaljuseid. Geograafi Straboni järgi pärineb linna nimi legendi järgi selle asutajalt Selyselt ja sõnast "bria", mida traakia keeles arvatakse tähendavat "linn". 7. sajandil e.K. asusid sinna Megara kolonistid ja sellest sai sadam. Omavalitsuse teatel lasi Bütsantsi keiser Arkadius oma naise Evdoksia auks kindluse ehitada ja muutis linna nimeks Evdoksiyapolis. Seda nime ei võetud aga laialdaselt kasutusele ja hiljem kasutati taas vana nime. Türgi Wikipedia lehel Silvri kohta kirjutatakse, et 9. sajandi lõpus lasi keiser III Mihhail mäe otsa kindluse, mille varemed on tänaseni säilinud. Allikad päridavad kindluse algusaegu 3. sajandisse, kuid enamik tänapäeval nähtavatest varemetest pärinevad 9. ja 12. sajandist. Omavalitsuse teatel taastati müüre 1509. aastal toimunud suure maavärina järel II Bayezidi valitsusajal. Mäe merelt vaatav külje kalduvus on umbes 47 meetrit ja pargist avaneb selle kõrguselt kaunis vaade. Silivri omavalitsus avas Kaleparki 30. augustil 2020 pärast pikaajalisi renoveerimistöid. Paragis asuvas vabaõhumuuseumis on väljas umbes 150 kivist esemet, mis on leitud Silvrist ja selle ümbrusest. Need esemed pärinevad Rooma, Bütsantsi ja Ottomani perioodidest ning need on toodud sinna erinevatest piirkondadest säilimiseks. NTV uudiste kohaselt saab muuseumis näha Rooma, Bütsantsi ja Ottomani perioodidest pärinevaid arhitektuurilisi elemente ja ajaloolisi artefakte. Iga eseme lähedal seistes saab hinnata selle töötlust ja kivi tekstuuri, mis võimaldab teil tunda linna pikaajalist ajalugu. Sissepääsul tervitab teid kivist värav, mille ülaosa on kaunistatud hambakuj Homme tuleb jalutada ääres olevate piirete lähedal, kuid neile ei tohi täielikult toetuda, ning laste pealt vaadata. Soovitame enne külastust Silivri omavalitsuse ametlikke teadaandeid kontrollida, kuna avamisajad võivad muutuda. Kalepark asub Silivri kesklinna lähedal, seega saab sinna Silivri turu juurest jalutades jõuda. Istanbuli kesklinnast saab kasutada IETT bussiliine, mis sõidavad Silivri suunas, kuid kontrollige ajakohast infot ametlike kanalite kaudu. Pärast ülestõusu on loomulik jätkata jalutuskäiku rannikul ja nautida linna rannikualat. Silivri omavalitsuse andmetel asub linn umbes 67 kilomeetrit Istanbuli kesklinnast läänes, Marmara mere rannikul. Omavalitsuse teatel läks Silivri osmanide valitsuse alla peagi pärast Istanbuli vallutamist aastal 1453, ja linnuse sisse asustati türklasi. Samas infomaterjalis kirjutatakse, et linn asutati esmakordselt umbes 56 meetri kõrgusel asuva kalju peale ja rannik täitus hiljem mere poolt toodud materjalidega. Kalepark, mis kokkuvõtlikult esitleb Selymbria tuhandete aastate pikkust ajalugu, on oluline peatuskoht neile, kes otsivad läänerannikul nii ajalugu kui ka kauneid vaateid.
5
Danamandıra Tabiat Parkı

Danamandira looduskaitseala.

~2 h siin

Danamandıra looduskaitseala asub Silivri põhjaosas, Danamandıra küla lähedal. Kui te rannast eemaldneksite ja põldude vahelt metsa sisse astute, tunnete, kuidas päev teine pool algab. Siia jõudmine avaliku transpordiga on keeruline, seega planeerige sõidu viimase peatuseni. Vikipedias on kirjutatud, et parki sisenemisel võetakse sõidukitele tasu; täpse info saamiseks võtke ühendust haldava asutusega. Teada, et ala on looduskaitsealaks, annab teie külastusele tähendust. Vikipedias kirjutatud, et see metsala, kus asuvad järved, registreeriti 2006. aastal looduskaitseks. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi looduskaitsealade nimekirjas on märgitud, et ala kuulutati looduskaitsealaks 16. detsembril 2015. Nimekirjas on park kantud 1. piirkonna juhataja alluvuses. Vikipedias on kirjutatud, et sel ajal oli see ala, kus asuvad kolm järve, mis on ümbritsetud rodetaimestikuga, looduskaitseala. Parkil on huvitav halduskorraldus: naaberpiirkonna Esenyurti omavalitsus rentis ala 49 aastaks, et pakkuda puhkeala piirkonnas elavatele inimestele. Sama allika kohaselt avati park samal aastal mai keskel. Haldava asutuse veebilehel on kirjutatud, et pargis on järvevaatega matkarajad ja jalgrattarajad ning piknikualad. Pärast sisenemist kõndige esimese järveni ja jälgage rodetaimestikuga ümbritsetud kaldat. Käige vee ääres aeglaselt; rodetaimestik on lindude peidukoht ja kui te vaikselt olete, näete te rohkem liikumist. Veetke suurem osa kahest tunnist matkaradadel ja puhake metsas olevates varjulistes kohtades, liikudes järvest järvele. Pange tähele erinevust väikeste järvede vahel selles metsas ja merevaatega järvevahel, mida nägite hommikul Büyükçekmes: üks on lai laguun, mis on muutunud joogivee reservuaariks, teised on vaiksed järved metsa südames. See võrdlus näitab, kui erinevad on ranniku ja sisemaa Traakia maastikud. Haldava asutuse veebilehel rõhutatakse, et park on säilitanud oma loodusliku ilme ja on korraldatud loodusliku elukeskkonna kaitse eesmärgil. Seepärast ärge astuge matkaradadelt välja ja ärge korjake taimi. Samal lehel on selgelt märgitud, et pargis telkimine on keelatud; külastage seda päevaseks ja lahkuge enne pimeduse saabumist. Kui te piknikule lähete, kasutage ainult määratud alasid ja järgige tulekahju kohta kehtivaid reegleid. Võtke oma prügi kaasa, sest järvede kaldad võivad kergesti sa

Danamandıra looduskaitseala asub Silivri põhjaosas, Danamandıra küla lähedal, ja see on metsane piirkond, kus asuvad järved. Danamandıra on üks kolmeteistkümmest külast, mida Silivri omavalitsus oma piirkonna tutvustuses mainib, ja see asub piirkonna keskosas. Piirkond on kaitseks 2006. aastal looduskaitseobjektiks kuulutatud. Taimestiku ja metsanduse ministri looduskaitse- ja rahvusparkide peavalitsuse looduskaitsealade nimekirja järgi kuulutati piirkond looduskaitsealaks 16. detsembril 2015. See on samal ministril kuuluva Istanbulis asuva 1. piirkonnajuhtkonna halduses olevate kaitsealade hulka. Ingliskeelne Wikipedia annab looduskaitseala pindalaks umbes 381 hektarit. Looduskaitseala peamine tunnusjoon on kolm järve, mille kaldad on kaetud roodetaimestikuga. 2016. aastal rentis Esenyurt'i omavalitsus looduskaitseala 49 aastaks, et pakkuda puhkeala oma piirkonnas elavatele inimestele. Looduskaitseala avati külastajatele samal aastal mai keskel. Praegu haldab looduskaitseala Esenyurt'i omavalitsus ja tutvustab seda oma rajatiste hulka. Omavalitsuse teatel on looduskaitsealal jalutus- ja jalgrattarajad, kust avaneb vaade järvedele, ning piknik- ja puhkealad. Samal leheküljel on selgelt kirjutatud, et looduskaitsealal telkimine on keelatud. Seetõttu tuleks Danamandırat pidada päevaseks loodusmatka- või piknikukohaks. Silivri omavalitsuse piirkonna tutvustuse kohaselt algab mets, kui liikuda põhja poole, külate suunas, kus kõrgus ja niiskus suurenevad. Samas allikas loetleb piirkonna metsades kasvavaid puidu- ja taimeliike, nagu tamm, paju, linden, jõhvikas ja saar. Samas tutvustuses märgiti, et piirkonna metsades elavad sellised loomad nagu metskits, jänesed, rebased, oravad ning linnud nagu haned, partud, pistrikud ja kotkad. Looduskaitseala järved asuvad selle metsapiirkonna sees, olles puudega ümbritsetud rahulikud veepinnad. Rõetaimestikuga kaetud kaldad pakuvad lindudele elupaiga ning külastajatele võimaluse teha pilte. Matka nauditavaim osa on aeglase jalutuskäigu tegemine järvede ümber. Jalutades püüdkem lindudele segadust tekitada, seega hoidkem oma häält madalana. Varahommikul on järvepind rahulikum ja puude peegeldus vees selgem. Sügisel muudavad puulehed värvi, mis on looduskaitseala kõige värvilisem periood. Pärast vihmapä Silivri omavalitsuse veebilehel on kirjutatud, et piirkonnas algavad vihmad sügisel, talvel intensiivistuvad ja piirkonnas on Trakia kliima iseloomulikud tunnused. Sama allika kohaselt suureneb mandrilise kliima mõju, kui liikuda põhja ja lääne suunas, mistõttu võib pargis talvistel hommikutel olla rannikust jahedam. Esenyurti omavalitsus tutvustab parki kui lastele õpetlikku ja täiskasvanutele rahustavat looduslikku keskkonda. Danamandıra park, kui seda võrreldakse samal päeval Silivris asuva Kalepargiga, pakub tasakaalukat kogemust ranniku ja metsiku looduse vahel. See on rahulik ja roheline koht, kus linnakeskkonnast mõneks tunniks eemale jõuda.

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnBüyükçekmece, İstanbul
TüüpRööd
Peatus5
Kuupäev15. oktoober 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti