Büyükçekmece Gölü

Büyükçekmece järv asub Istanbuli läänes, Marmara mere kaldal, ja see on suur veepind, mis varustab osa linnast joogiveega. Geograafid nimetavad seda merelahveks või laguunijärveks, sest selle tekkimine on seotud jõevadega, mis suunduvad merele. Karasu oja, mis voolab Çatalca piirkonnast lõuna poole, on oma madalamal osal mere tasemest madalam, mistõttu tekkis esmalt laht. Aja jooksul koguneti lahe suudmes kividest, liivast ja savist muhke, mis eraldas lahe merest ja moodustas tänapäevase järve. Järve ja mere vaheline kitsas kanal on ajalooliselt olnud takistuseks reisijatele. Järve nimi pärineb samast kanalist, sest varem, kui silla polnud, ületasid inimesed seda suuremate paatidega, mida kutsuti "çekmeceks". Büyükçekmece ringkonna ajaloo kohaselt mainitakse Bütsantsi allikates selle ranniku asulat nimega Atirus või Atira. Hiljem ehitati kanali kohale mitmekäiguline kivisild, mida tuntakse Kanuni Sultan Suleymani sillana. See struktuur asub tänapäeval veel järve mereäärses osas. Ingliskeelse Vikipedias toodud andmetel on järve pindala umbes 28 ruutkilomeetrit, pikkus umbes 7 kilomeetrit ja laius umbes 2 kilomeetrit. Riiklike veeobjektide haldusasutuse töödega süvendati järve, ja selle sügavus ulatub veidi üle 8 meetrini. 1980. aastate lõpus katkestati järve ühendus merega tammiga, ja järvest sai magevee reservuaar. Istanbul Veevärkade (İSKİ) veeallikate lehe kohaselt võeti Büyükçekmece tamm kasutusele 1989. aastal, ja järve vett puhastatakse Büyükçekmece joogivee puhastusjaamas, enne kui see linnale tarnitakse. Samad allikad teatavad, et tamm suudab aastas toota umbes 100 miljonit kuupmeetrit vett, ja selle valgjõgi ulatub 620 ruutkilomeetrini. Tammi ja mere vahel on jäänud väike, kergelt soolane järv, vee mahutid ja niidud. Järv on oluline ka lindude jaoks, ja BirdLife International on kuulutanud selle 1989. aastal oluliseks lindude elupaikaks. Allikate kohaselt elas järves varem umbes 30 erinevat kalaliiki, aga praegu on neid vaid 15, millest osa on hiljem sinna jõudnud. Järve põhjarannikul, poolsaarel, asub Hezarfen lennujaam. Ranniku osa on planeeritud Istanbuli suurlinna omavalitsuse programmi raames, et luua joogivee piirkondades rohelist vööndit, ja see on kujundatud Büyükçekmece loodusparki. Vikipedias kirjutatud projekti koostis on 1 Linnuvaatluse jaoks on kõige paremad ajad rahulikumad hommikutunnid ning kevad ja sügis, mis on lindude rändeajad. Binokliga ja vaikselt jalutades on lihtsam vee-linde soos. Järve kaldal on suvel päikesevarju vähe, seega võtke kaasa müts ja vett. Järve lõunaossa pääseb jalgsi Büyükçekmece kesklinnast, ja samal retkel saab näha ka Kurşunlu Han'i ja Kanuni silla. Avaliku transpordiga saabuvad saavad metroo lääneotsa peatusest IETT bussidega Büyükçekmece kesklinna. Soovitame kontrollida ajakohast marsruudi- ja sõiduplaanide kohta IETT ametlikelt veebilehtedelt. Ametniku kantselei ajaloo järgi on Büyükçekmece läbi aegade olnud sõjaväeüksuste ja reisijate peatuskoht, mistõttu on piirkonnas säilinud karavansarajade, hotellide ja vannide varemed. Büyükçekmece oli pikka aega Çatalca osana, ja 1987. aastal võeti vastu seadus, mis muutis selle omavalitsuseks. Türk Vikipedias öeldakse, et loodusparki katva projekti kõik etapid hõlmavad kokku rohkem kui 12 miljonit ruutmeetrit. İSKİ selgitab, et Istanbul saab oma vee pinnaveest ja vihmaperioodidel kogutakse vesi tammide järvedesse; Büyükçekmece on osa sellest süsteemist. Päikeseloojangul muutub järve pinnavee värvus oranžiks, luues rannikult vaatajatele rahustava vaate.