Yansıma

Fotograaf Deniz naaseb pärast aastaid tagasi linna, kus ta veetis lapsepõlve ja noorusaja, et seal korraldada fotonäitus. Selles linnas kohtus ta inimesega, kes jättis tema ellu sügava jälje – tema endise sõbratari Eylüliga. Deniz valmistades ette seda näitust, mis peegeldab minevikku, loodab ta, et Eylül ka kohale jõuab. Kuid Deniz' peamine eesmärk on selles linnas Eylüliga uuesti kohtuda. Näituse saalis toimuv on Deniz' jaoks sisereis tema enda loomingule ja mälestustele. Mineviku mälestused ilmnevad tagasivaate kaudu, mis viivad lapsepõlve ja noorusaja. Need kaks tüdrukut vestlevad oma suhte kohta, mis algas sõprusena, kuid muutus hapraks sidemeks ja isegi omavaheliseks ahistamiseks, rääkides asjadest, mida nad ei suutnud varem üksteisele öelda. See protsess, kus mõlemad tegelased erineval viisil murduvad, pakub vaatajale sügavaid mõtteid teismuseajast, naisolemisest ja identiteedi loomisest.