
Posta Kutusu
Postkast”, Kayseri İncesu’dan İstanbul’a gelen genç
kapıcı Osman’ın, bir apartmanın yalnız ve kırgın
inimese mektuplarla dokunduğu içten bir yaşam
hikâyesidir.
Iga postkast; poolik armastus, lõppematu
kaugus, varjatud valu ja rääkimata süda
esindab. Osman, vastust saamata jäänud emale, içine
sulgunud noorele, vanale masinistile,
tüütule orkestri
dirigendile ja sisemaailmas uppuvale luuletajale hääl.
Hea tahtega astutud sammud toovad aja jooksul ühte
maja lähemale; kellelegi ukse avamata eludele
valgus langeb.
Kuid kirjutatud kirjade ilmnemisega leiab Osman,
ennast kohtusaalist. Rääkides
lugu, näitab ta, et ei petnud kedagi; vaid
soovis inimeste veritsevaid haavu siduda.
“Postkast”, linnas kadunud inimeste sisemisi hääli
ja inimese inimesele abiks olemist jutustav, hüdüngiga
naerma panev ühekordne teekond.

