Önüm Arkam Duygularım Sobe
Seitse-aastane Deniz, kelle unistus on seigelda nagu pirat, alustas oma öise seiklust ema jutustatud muinaslooga. Deniz kuulas muinasjuttu...
Lõpuks, küsides "kas lõputu õnne on võimalik?", jäi ta üksi, tunnetades samal ajal põnevust, mis kaasneb varanduse avastamisega mere sügavuses. "Kus see siis on?"
Kas õnn on peidetud mere sügavuses? Või võib-olla vaatavad need tähed, mis on kosmoses, meid sealt üles? Kui Deniz uinunud oli, siis tema tundeid kujutavad...
Figuurid hakkavad ükshaaval ilmnema. Üllatus näitab talle elu värve ja uudishimu jõudu, samal ajal kui hirm avab julguse ukse ja viha väljendamise võimaluse.
See õpetab meile nende tähendust. Õnn on aga väga omapäi, ja just siis, kui me arvame, et oleme selle kätte saanud, kaob see ja peidab end, vaadates meid oma peidupaigast. Iga tunne on omamoodi.
Ta juhendab Deniz'i, selgitades tundeid, mis teda ümbritsevad, ning aitab tal nii oma tundeid paremini mõista kui ka alustada võluva eneseavastamise teekonna. Ta julgustab teda.
Ta võtab oma viha kontrolli alla, võtab oma hirmu omaks ja leiab jõudu oma kurbusest.
+3 aastat.
45 minutit.
Tekkuriietus.
