Modundayız Sunar: Holy Fuck
Ajastul, mil tehisintellekt suudab nüüd „toota“ terve klassikalise rokkbändi, on Holy Fuck aktuaalsem kui kunagi varem. Kanada experimental synth-punk’i nelik, kes on aastaid järjekindlalt kaitsnud mõtet, et muusikat esitatakse inimkäte ja inimliku energiaga, astub 12. oktoobril esimest korda Istanbulis üles Blind laval %100 Müzik toetusel.
Holy Fucki eristab sarnastest kooslustest eelkõige see, et nad ei loo muusikat sülearvutite ja ettevalmistatud loop’ide abil, vaid täiesti elavalt trummide, basskitarri, süntesaatorite ja efektidega. Iga laval kõlav heli mängitakse, suunatakse ümber ja vormitakse hetkes. Bänd ei kasuta click track’i, vaid seab keskmesse improvisatsiooni kaose, nelja muusiku samaaegse riskimise ja hetke pöördumatuse.
Brian Borcherdtist, Graham Walshist, Matt „Punchy“ McQuaidist ja Matt Schulzist koosnev Holy Fuck vajus pärast 2020. aasta Deleterit koos pandeemiaga pikaks ajaks vaikusse. Protsess, mis algas bändiliikmete taasühinemisega pärast aastaid, sai alguse Kanada Nova Scotia maapiirkonna külasaalis. Alguses tuldi kokku vaid selleks, et taas mängida ja koos aega veeta, kuid peagi märgati, et uued ideed hakkasid iseenesest voolama. Sellest kohtumisest sai ka bändi peagi ilmuva albumi Event Beat lähtekoht.
Event Beat on Holy Fucki kollektiivsete reflekside, intuitsiooni ja aastate jooksul arendatud peaaegu telepaatilise suhtluse tulemus. Album pakub laia spektrit punk-funk’i groove’idest ja krautrock’i kulgemistest pastoraalsete ambient-lõikude ning tantsupõrandale suunatud eufooriliste hetkedeni. Kogu selle mitmekesisuse ühine nimetaja on aga see, et muusikat mängitakse elavalt ja kujundatakse hetkeenergia järgi.
Bändi naasmine tähelepanu keskmesse toimus samuti ettearvamatult. „Tom Tomi“ kasutamine Amazon Prime’i sarjas Invincible ja „Lost Cooli“ kõlamine Oscariga pärjatud filmis The Substance tuletasid taas meelde Holy Fucki ajatut olemust. See, et aastaid tagasi salvestatud lood täna uuesti kõlapinda leiavad, on bändi järjekindluse tulemus: järgida trende mitte, vaid intuitsiooni.
See, mis toimub 12. oktoobri õhtul Blindis, ei ole „nostalgiakontsert“. Holy Fucki jaoks on lava stuudio pikendus — ruum, kus trummid, bass ja süntesaatorid higistavad ning iga hetk kätkeb riski. Lood võivad pikeneda, muutuda või isegi laguneda. Just seepärast on iga esinemine kordumatu.
Holy Fuck esineb Istanbulis esimest korda, et tuletada meelde, et muusikat saab endiselt luua inimkäte, instrumentide ja ühiselt.
Muusika on tähenduslik, kui seda mängitakse ja kogetakse koos.
Holy Fuck teeb täpselt seda.
