Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Mercimek, Mantar, Mikroalg: Yarının Proteini | Protein 101 Seminerleri
📚 RaamatudTasuline

Mercimek, Mantar, Mikroalg: Yarının Proteini | Protein 101 Seminerleri

28 november 20:00
Biletino
Siin on teksti eesti keelde tõlge: Ühe kilogrami juustu tootmisel tekib juustu tüübist sõltuvalt 5 kuni 9 kilogrammi vahumahe. Seda varem kõrvalsaadusena peetud ainet peetakse nüüd ühe maailma kõige nõudlikuma proteiini toorainena. Ka tuleviku proteiiniallikad on täis üllatusi: õli tootmise jäätmed, teatud seened, mikrovetikad ja isegi bakterid, mis toodavad proteiini süsinikdioksiidist ja vesinikust. Kas leibadesse lisatakse putukajahu? Kas laboris toodetud liha jõuab meie laudadele? Sel seminari puhul vaatleme proteiini bioökonomia vaatenurgast, alates põllumajandusest kuni bioreaktoriteni. Seminari küsimused, millele leiate vastuse: Kust meie toidulaual olev proteiin pärineb? Kas Türgi toodab piisavalt proteiini? Kas ühe grammi proteiini tootmise keskkonnamõju on sama? Miks on vahumahe nii väärtuslik? Kas ka kõrvalsaadustest saab proteiini? Kuidas läätsest proteiini eraldada? Kas mikrovetikatest ja seentest saab proteiini? Kas on võimalik toota piimavalgu ilma lehmata? Kas leibadesse lisatakse putukajahu? Kas laboris toodetud liha jõuab Türki? Kuidas Türgis uusi proteiiniallikaid turule tuua? Miks on taimne proteiin tuleviku teema? Mis on proteiinitalitus? Mida ütleb teadus? Keskkonnamõju: Ühe uuringu kohaselt, mis põhineb ligikaudu 38 000 talu andmetel 119 riigis, on ühe grammi proteiini kasvuhoonegaaside, maa ja vee kasutamise kulud erinevatel allikatel väga erinevad. Oad on üks madalama keskkonnamõjuga allikas. Suuri erinevusi on ka samal tootel erinevatel tootjatel. Vahumahe: Ühe kilogrammi juustu tootmisel tekib juustu tüübist sõltuvalt 5 kuni 9 kilogrammi vahumahe. Ligikaudu veerand piimas olevast proteiinist on selles vedelikus. Kõrvalsaadused ja lehed: Ligikaudu kolmandik päevalilleseemnete jäätmetest ja veerand õlle jääkide kuivmassist on proteiini. Fotosünteesi ensüüm ribuloz-1,5-bisfosfaat karboksülaas/oksügenaas (RuBisCO) lehtedes on maailma kõige levinum proteiin. Mikrovetikad ja seened: Mikrovetikate, nagu spirulina, kuivmassist 55–70% on proteiini. Seenerakendite fermentatsiooniga toodetud mikoproteiin on müüdud alates 1985. aastast Suurbritannias. Fermentatsioon: Täpse fermentatsiooni käigus antakse mikroorganismidele piimavalgu geen ja seda valku toodetakse tankides. Mõned bakterid võivad toota proteiini, kasutades energiaks vesinikku ja Uued proteiini allikad: teadmiste süvendamine Saate teada uute proteiini allikate kohta käivate uudiste ja väidete kohta, analüüsides neid teaduslikult ja seaduslikult. Keda see puudutab? Kõiki, kes soovivad oma teadmisi laiendada, eriti toidu-, põllumajandus- ja toitumisvaldkonnas töötajaid, ettevõtjaid, õpilasi ja kõiki, kes on huvitatud toidu tuleviku kohta. Kuidas osaleda? Seminarid toimuvad veebis. Osalemise link saadetakse teie e-posti aadressile, mille olete esitanud pileti ostes. Iga seminar kestab 60 minutit: umbes 45 minutit ettekandeid ja 15 minutit küsimustele vastamine. Nelja seminari sari "Proteiin 101" koosneb neljast osast. Iga osa on iseseisev, seega võite valida, millest te osalete. * 31. oktoober: "Iga päev uuesti loomine" * 7. november: "Kui palju proteiini on vajalik proteiinirikaste toitude ajastul?" * 21. november: "Kas herne võib lihaseid kasvatada?" * 28. november: "Läätsed, seened, mikrovetikad: tuleviku proteiin" Kõik, kes osalevad kõigis neljas seminaris, saavad Can Kayacılari allkirjaga osalemistähtis. Kes seminareid viib läbi? Can Kayacılar on bioloog, neuroteadlane ja tööstusinsener. Ta võitis 2012. aastal Türgi esikoha ettevõtlusvõistlusel ja asutas Türgi esimese nanobiotehnoloogia ettevõtte. Ta arendab biotehnikatehnoloogiaid, mis eraldavad väärtuslikke koostisosi põllumajanduslikest jäätmetest kasutades superkriitilist süsinikdioksiidi, ning taimseid proteiinivalemid. Üks tema hiljutisi töid on vees lahustuv valem, mis sisaldab 100 ml kohta 35 grammi taimseid peptiide. Ta on esitanud "Jäätmete majanduse" teoreemi ja "Proteiinitalude" kontseptsiooni ning esines WorldFood Istanbul 2025 pealaval. Tema bioökonomiale pühendatud artiklid jõuavad LinkedInis rohkem kui 88 000 jälgijani. Favikon on tunnistanud teda 2025. ja 2026. aastal üheks 20 mõjukamaks LinkedIni sisuloojaks Türgis. Oluline märkus: Need seminarid on mõeldud üldinformatsiooni eesmärgil ja ei asenda isiklikke toitumis- või ravisoovitusi. Konsulteerige oma terviseseisundi kohta arsti või toitumisnõustajaga.

Kuupaev ja kellaaeg

28 november 2026, laupäev
20:00 – 21:00
Piletiga sundmus
Kuupaev28 november 20:00
PakkujaBiletino
Osta pilet