Keloğlan aususe riigis.

See õpetab lastele aususe väärtust ja seda, kui oluline on tunnistada oma valed teod. See selgitab, et ausus on alati õige tee.

Keloğlan on aus ja sõbralik noormees. Tema parim sõber on armas kass, kelle nimeks on Pisicik. Keloğlan armastab Pisicikit väga ja hoolitseb tema eest. Kuid ühel päeval viivad mõned küla lapsed, ilma et Keloğlan teaks, salaja Pisiciki teise külla. See tegevus teeb Keloğlanile väga haiget.

Keloğlan märkas, et Kassike on kadunud, ja ta oli väga kurb. Ta läks teele, et Kassikest leida. Lõpuks sai ta teada, kus Kassike on, ja tõi ta tagasi. Sel ajal hakkasid lapsed mõistma, kui palju nad valesti käitunud. Nad tunnistasid oma tegevuse ebaõigsust Keloğlanile ja palusid vabandust.

Keloğlan on rõõmu pärast, kui lapsed tunnistavad oma vigu ausalt ja andestavad neile. Samas selgitab ta neile, kui oluline on aus olla ja kui vale on midagi ilma loata teha, eriti kui see tähendab valetamist. Selle sündmuse järel õpivad küla lapsed alati ausalt käituma.

See teatrimäng õpetab lastele aususe väärtust ja seda, kui oluline on tunnistada oma valed teod. See räägib sellest, et ausus on alati õige tee.