Kat:9 Daire:34

"Me olime lihtsalt ühe korterelamu akna peegeldus, vaid üks valguskiir. Meie perekondade nagu paljude teiste perekondade jaoks ei ole nimegi. Selliseid perekondi ei pea keegi vajalikuks isegi kirjeldada. Samas ruumis, üksteise peal, vaid vähese metalli ja tsemendiga eraldatud, teineteisest teadmatud inimesed..."

Kui öö saabub, tuled kustuvad ja televiisor lülitatakse välja. Nüüd on aeg magama minna...

Okei...
Ühel päeval jäi ühe maja tuim lamp põlema.
Ma olen mures, et mu perekonnal võib midagi juhtuda.
Keegi ei hooli.
Kõik on rõõmsad, et see ei ole nende süü.

"Kuid ühel päeval võib iga pere jaoks midagi halba juhtuda..."