Hatasız Dul Olmaz

Hatice ukseleb, ja ukse taga on tema naaber ja ainus sõber Fikriye. Kahe vanema naise rituaal algab: nad loevad üles surnuid, keda nad on varem teadnud, ja tunnevad salajast uhkust selle üle, et nad ise on ellujäänud. Nende jutt jõuab surnud meesteni. Fikriye räägib oma surnud mehe vigadest, samas kui Hatice kujutab oma meest peaaegu pühakuna, väites, et ta ei teinud kunagi vigu ja et nende abielu oli täiuslik. Fikriye ärritub selle täiuslikkuse jutu üle ja teeb Haticega nalja, öeldes: "Ütleakse, et keegi ei ole täiesti vaba vigadest, aga sinu mees oli nagu vaba!" Mõne aja pärast kuulevad nad raadiost anonüümse teate, milles räägitakse mõrvikust, kes on riietunud kulleriks ja kes siirdub eriti vanemate naiste kodudesse, röövib neid ja seejärel teostab vägistamisi. Nende mõlema käitumine muutub sellest hetkest alates traagiliselt-koomiliseks...