Gupi ve Gülmeyen Kral

Meie korterelamus oli üks tühi korter. Seal ei elanud keegi; see oli väga kurv korter. Me läksime sinna sisse, et torditoodet viia. Sest kõigile meeldib tort. Kui me sinna sisse läksime, avastasime end täiesti teises maailmas. See oli tume, õnnetu ja värvitu koht. Seal asus "Naerata, Kuningas!" sarja kuningas. Kuningas ei naernud kunagi. Ja kuna ta ei naernud, ei naernud ka riigis elavad inimesed. Ma olin väga kurb. Me teadsime, et peame teda naerma ajama, sest mis on maailmasgi ilusam kui naer?