Gülistan, Gül Bahçesi Yani

"Tahtsin teada, millised on minu mõtted, ja ma olin šokeeritud! "Kas mul tõesti on mõtteid?" ütlesin. "Ei, see polegi mõte, vaid mõtteid! Minu mõtted... Kas need on olemas? Muidugi, aga kas ma peaksin neid ütlema?" Siis ütlesin: "Ära karda, räägi, väljenda ennast oma sõnadega." "Oh, seekord tundub "minu sõnad" mulle väga sobiv, ma ei suuda vastata, ma olen nii segaduses."

Kas lillepoodnik peaks end tegelikult leidma?
Kas ka eneseotsing on klassipõhine protsess?
Olgu, eeldame, et ta helistas, kas ta suutis [ära leida/kontakt saada]?
Võib-olla ta leiab selle üles...
Nagu professor ütles, see võib kesta terve elu.

Siis, mida peaks inimene tegema?
Kas peaks ta töö ja tegevused kõrvale jätma, et end paremini tundma õppida?
Kust alustada otsingut?
Gülistan mõtles kõigest selle üle.
Samal ajal ütleb ta ka: "Kes selle leidis, et ma peaks selle kaotama?"

Oma identiteeti otsides satub ta maailma, kus reaalsus ja fantaasia omavahel sulanduvad.
See segadus on tõesti suur. Nüüd, Guistan, kui sa suudad sellest kõikidest asjadest välja tulla!

Gülistan on jutustus, mis räägib teekonna kohta, jutustades seda kaasaegse jutlustamisstiili abil.