
Birbirimizi Hiç Göremeyecekmişiz
Ilmselt ei kohtume enam kunagi.
"Me ei saa kunagi teineteist näha" räägib loo, kuidas mänguliselt algav hetk võib muutuda lõhenemiseks. Hariv lõbu muutub ootamatuse tõttu vaikuseks ja küsimusteks. See lugu küsib rohkem kui kuriteo kohta: see uurib, kuidas kasvab inimene, kas ta on valmis vastutama ja millal lapsepõlv lõppeb. See lugu, mis paneb vaataja omaenda kasvuperioodiga silmitsi, algab just seal, kus mäng lõppeb.
Naerda, lõbutseda, naljalt käituda.
Mõnikord on ta väga naljakas.
Kangas.
Mu poeg.
Ma olen tark tüdruk.
Ninja!
Sa oleksid šokeeritud, haha.
Kas sa saad sisse?
Hästi, mine!
Hetkeks.
Üks mäng.
Naerda.
Ainult meelelahutuseks.
Seejärel valitses vaik.
Kes seda tegi?
Kes selle kivi viskas?
Kas ta on süüdi või süütu?
Võib-olla on see tegelikult karistus.
Äkitselt kasvada.
Valmisolemata.
Vajadusest, et võtta vastutus.
kasvama.
Millal me kasvasime?
Millal me lapsed olime.
Mis on viimane, mida sa tundsid?
"Ma ei tea."
Ma ei tea.
Võib-olla?
Võib-olla.
Ma ei mäleta...
Mõisteti.
Me ei oleks kunagi üksteist näinud.
Mängu info.
Mängu nimi: Ilmselt ei kohtume enam kunagi.
Autor.Tom Lycos, Stefo Nantsou.
Tõlkija.Okan Başar, kevad.
Režissöör.Taner Güngör.
Mängijad.Burak Birinci, Şevval Ekmekçioğlu.
Tootmine.Teater Kintsugi.
Produtsendid: Ezgi Özmarasalı, İlayda Açe Karagöz.
Liikumise disain: Ferhat Güneş.
Helidisain: Ömer Sarıgedik.
Valgustuse disain: Burhan Yücel.
Abitöölised.Melis Çakıl Oktay, Lal Tosyalı.
Foto.Ayten Çelik.
Reklaamplakati disain: Eselya Karagöz.
Ürituse teave.
Mängu kestus: 80 minutit.
Praegune olukord: Vabandust, ma ei saa aru.


