Üks päev Eyüpsultanis, Haliçi kaldal.

Haliči lahes asuv ja müürite välispool paiknev Eyüp on üks Istanbuli vanimaid osmanide ajast pärinevaid linnaosi. TDV islami entsüklopeedia defineerib selle kui esimene linn, mis tekkis vallutuse järel müüritest väljaspool. Enamik külastajaid külastab seda piirkonda ainult mošee vaatamiseks või vaate nautimiseks, kuid piirkonnas asub ka Sinani väike, kuid silmapaistev kompleks, ajaloolised kalmistud, mis ulatuvad mäenõlvale, vana sadam Haliči kaldal ja mänguasjade pikk traditsioon, mis on sajandite jooksul lapsi rõõmustanud. See ringkäik tutvustab Eyüp Sultani piirkonda alates mošee juurest kuni mäetippu, pakkudes üheks päevaks intensiivse jalutuskäigu.

Parim viis Eyüpi jõudmiseks on Haliči parvlaev. Linnaliinide (Şehir Hatları) andmetel oli Eyüpi sadam Haliči liinil kõige sisemine sadam, välja arvatud Kağıthane. Puidust piljastel asuv sadam renoveeriti 1989. aastal alanud Haliçi rohelise ala projekti raames, muutes selle ühekorruseliseks ja puiduga kaetuks. Haliçi täitumise tõttu suleti sadam 1991. aastal, kuid pärast põhja puhastamise järel avati see uuesti 2. novembril 1998. Parvlaevade sõiduajad on saadaval Şehir Hatları veebisaidil. Kui soovite sinna maalt sõita, võite maha tulla Eminönü-Alibeyköy trammiliinil asuvas Eyüp Sultani köisraudtee peatuses; vastavalt Wikipediale on tramm, köisraudtee, buss ja parvlaev kõik ühes ja samas ümberistumiskohas.

Piirkonna nimi ja asutamine:

Vastavalt TDV islami entsüklopeediale oli see piirkond Bütsantsi ajal ebaoluline asula, mis asus ranniku lähedal ja müüritest väljaspool, kus asusid kalmistud. Vallutuse järel sai piirkond nime prohvet Muhammedi lipukandja, Abu Ayyub al-Ansari järgi. Entsüklopeedia kohaselt osales Abu Ayyub al-Ansar 669. aasta Umayyadi piiramisel, haigestus ja suri ning tema soovi kohaselt maeti ta armee jaoks kõige kaugemale ulatuvasse punkti. Kohe pärast vallutust ehitati tema hauale türbe, selle kõrvale mošee ja madrasa. Wikipedia kohaselt ehitati kompleks 1458. aastal II. Mehmeti poolt. Entsüklopeedia räägib, et Fatih Sultan Mehmet tõi Bursa piirkonnast inimesi ja asustas neid siia, ning asustamine edendati väärikute kaudu. Ajaloolane Tursun Bey kirjutab, et kompleks ümbruses ehitasid inimesed maju ja villu, muutes piirkonna meeldivaks puhkepaigaks. Aja jooksul sai Sisse astes hoolega planeeringuga tutvuge. Vikipededia kohaselt avaneb ebaregulaarse kujuga väljakul paiknev väljak tagasihoidliku kujuga siseõuega. Väljakuga piirnev, tõusnud platvormil asuv koridor oli algselt sultanile mõeldud eraldi sissepääs mošee juurde. Siseõu avaneb ühelt poolt mošeele ja teiselt poolt Abu Ayyubi mausoleumile. TDV islami entsüklopeedia kirjutab, et sultandid omandasid oma võimu pärast troonile tõusu rituaalsete mõõgavõtete kaudu ning seejärel külastasid oma esivanemate mausoleume, alustades Eyüpist, mistõttu oli mošeel eriline tähendus ka Ottomani dünastia jaoks. Mošeed külastatakse tänapäevani tihedalt; TDV-i andmetel on külastuste arv Ramadanis, pühadel ja muudel pühadel eriti suur. Valige sobiv aeg, kandke riideid, mis katavad õlad ja põlved, naised peaksid peas kaetud olema, võtke sissepääsul jalanõud maha ja olge sees vaiksed. Käituge samal viisil ka mausoleumis; see on piirkonna kõige sensitiivsem koht. Sinani väike kompleks mäenõlval

Eyüp väljaku lõunaosas, piirkonna sissepääsul asub Zal Mahmudi kompleks. TDV islami entsüklopeedia kohaselt lasi kompleks ehitada minister Zal Mahmud Paša koos oma naise, II. Selimi tütre Şah Sultani, arhitekt Sinani poolt. Arvatakse, et mošeest valmis 1580. aastal, samas kui madrasade ehitus kestis kuni 1582. aastani. Kompleks on ehitatud kahe taseme peale künkal: mošeest ja ühest madrasast on üks tase kõrgem, samas kui mausoleum, teine madras ja purskkaev asuvad madalamal. Entsüklopeedia rõhutab, et Sinan on siin kasutanud erinevat lähenemist. Entsüklopeedia kirjutab, et mošeest, mis asub Eyüpi sissepääsul, Haliči kaldal asuva mäenõlva ääres, oli mõeldud kujundada kuubikukujuliseks, et see oleks kohe silmapaistev. Kivide ja tellistega ehitatud seinad annavad fassaadile elavuse. Sees on mihrab ümbritsetud selle ajastu İzniku keraamiliste plaatidega, ja entsüklopeedia kohaselt on nende plaatide disain ja kvaliteet väga kõrged. Samuti on vaatamisväärne kivist minbar, mida Evliya Çelebi kiitis. 1894. aasta maavärinas purunes mošeest minaret ja mõned kivid, kompleks taastati 1955. aastal alanud töödega ja avati uuesti 1963. aastal. Alamõue kaheksanurksel mausoleumil asuvad Zal Mahmudi ja Şah Sultani puidust sarkofagid. Selle piirkonna teine lugu on seotud pinnasega. TDV teatel, tuginedes Meistrid valmistasid mänguasju töökojas, mis asus poe taga, ja müüsid neid poes. Tooraine oli pärit ümbruse jäätmetest: Tahtakale'i puidutükkidest, ahjudemeistrite tina jääkidest, Sütlüce'i lihakombinaadist nahka ja soolestikku ning Kağıthane ja Alibeyköyi jõgede toomud savi. Maaliti elavate värvidega, nagu punane, sinine, roheline ja valge, kasutades savipigmenti ja kollast läätset. Sellest turult pärit olid puidust püüdlejad, naiste kõrvad, viled, darbuka ja trummid, keerutajad, "hacıyatmaz" mänguasjad, puidust autod ja kastid, voodid, puidust mõõgad ja kellad. Turu enam ei ole. Sama allika kohaselt ei suutnud Eyüp mänguasjade tootjad 19. sajandil konkureerida Pera poedega ja 1957. aastal, kui avati Eyüp bulvaar, kaotas mänguasjade turg oma tähtsuse. 28 säilinud mänguasja on Istanbul Metropolitan Municipality kollektsioonis, kuid neid ei ole väljas. See traditsioon lisati 2021. aastal Türgi immateriaalse kultuuripärandi nimekirja. Jalutades sadamast mošee suunas, on hea meeles pidada, et see tee oli kunagi täis mänguasjade poodide. TDV märgib ka, et igal reedel toimus mänguasjade turul lillemarket ja et Evliya Çelebi kiitis Eyüp jogurti ja hapupiima. Pierre Loti mägi ja köisraudtee

Mošee taga, künkale laotuvate kalmistute kohal asub Pierre Loti mägi. TDV islami entsüklopeedia kirjeldab Eyüp'i kalmistuid kui ühte suurimat islami maailma nekropoli. Piirkond on täis mausoleume, väikeseid kalmistuid ja avatud mausoleume ning meenutab arhitektuurimuuseumi. Mäele saab jõuda kalmistu kaudu jalutades või köisraudteega. Vikipedia kohaselt avati Eyüp ja Pierre Loti vaheline köisraudtee 1. novembril 2005. See 420 meetri pikkune trass ületab 53 meetri kõrguse vahe vähem kui kolme minutiga. Mäe nimi on pärit prantsuse kirjanik Pierre Lotist. Vikipedia kohaselt külastas kirjanik, kelle tõeline nimi oli Julien Viaud, Istanbulit 1876. aastal ja käis sageli selle mäe kohvikus. TDV kirjutab, et see kohvik, mis asub Haliçi lõpus, Karyağdı nõlva kohal ja kust avaneb vaade kogu Haliçile, Istanbulile ja Galatale, sai 1880. aastatel tuntuks Pierre Loti poolt. Mäelt vaadates ulatub Haliçi kaks kaldala ja sild ühes sirgjoones; allpool jalutatud tänavad ja mošee on nüüd nähtavad ülakäigust. H Siit väljudes külastage Eyüp Sultani moskeed ja selle õuega. Seejärel minge kas jalgsi või köisraudteega kaljult üles Pierre Loti mäele, nautige vaadet ja laskuge seejärel köisraudteega alla. Lõpetage päev rannikul või sadama lähedal; tagasiteel võite kasutada praami või tramm. Kiire külastus võtab umbes pool päeva, aga kui soovite rahulikumalt ringi vaadata, on parem kogu päev sellele pühendada. Hooaeg ja kellaaeg

Moskee ja plats on kõige rahvanumad reedel pärastlõunal, ramadaani ajal ja pühade ajal; rahuliku külastuse jaoks valige argipäeva hommik. Kui külastate Pierre Loti mäge pärastlõunal, näete Haliçi kohal päikeseloojangut. Kalju nõlv võib suvel olla kuum ja vihmaga libe; sellistel juhtudel on köisraudtee hea valik. Praktilised näpunäited

• Külastage moskeed ja mausoleumi palvetundide väljaspool, kandke sobivat riietust ja käituge vaikselt.
• Matmispaigas liikudes püsige teedel, ärge astuge peale hauakividele ega istuge nende peale.
• Kontrollige köisraudtee ja praami sõiduajad ametlikelt veebisaitidelt.
• Piirkonna tänavad on tihedates päevades väga rahvastatud; olge oma väärtuslike esemete suhtes ettevaatlik. Allikad

• TDV Islamientseüklopeedia, "Eyüp" artikkel, https://islamansiklopedisi.org.tr/eyup
• TDV Islamientseüklopeedia, "Zal Mahmud Paşa kulliyesi" artikkel, https://islamansiklopedisi.org.tr/zal-mahmud-pasa-kulliyesi
• Şehir Hatları, Eyüp Sultani sadam, https://sehirhatlari.istanbul/tr/iskeleler/eyupsultan-36
• Vikipeedia, Eyüp Sultani moskee, https://tr.wikipedia.org/wiki/Eyüp_Sultan_Camii
• Vikipeedia, Eyüp mänguasjatööstus, https://tr.wikipedia.org/wiki/Eyüp_oyuncakçılığı
• Vikipeedia, Pierre Loti mägi, https://tr.wikipedia.org/wiki/Pierre_Loti_Tepesi
• Vikipeedia, TF2 (Istanbuli köisraudtee), https://tr.wikipedia.org/wiki/TF2_(İstanbul_Teleferiği)
• Vikipeedia, Eyüp Sultani ümberistumiskeskus, https://tr.wikipedia.org/wiki/Eyüpsultan_Aktarma_Merkezi