Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Tortumi org, mis ulatub jugaest järveni.
Kultuuriline

Tortumi org, mis ulatub jugaest järveni.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Kui te Erzurumist põhja poole, Artvini suunas teele asute, jääb tasane mäestik peagi taha ja tee laskub alla Tortum jõe sügavasse orgusse. Kõrgus vähenedes muutub maastik; seal hakkavad kasvama tammed, viljapuuaiad ja järsud kaljud.

Uzundere, Erzurum
Kultuuriline
Radar Editör
19. oktoober 2026

Reisist

Erzurumist põhja poole, Artvini suunas sõites, jääb tasane mäestik peagi taha ja tee laskub sügavasse orusse, mille on kaevanud Tortumi jõgi. Kõrgus vähenedes muutub maastik; sinna kasvavad tammed, viljapuuaiad ja tekivad järsud kaljud. Selle reisi keskpunkt on selle oru kaks kuulsamat osa: Tortumi järv ja Tortumi juga. Need on sama sündmuse kaks külge: jõgi, mis oli blokeeritud mäekalda kokkuvarisemise tõttu, moodustades taha järve, ja seejärel voolas üle selle loodusliku takistuse, luues tänapäeva juga. Üks päev siin veetmine tähendab Erzurumi talvist ja suusakeskusega seotud külje kõrval teise, rohelise ja vettiku külje nägemist. See on mäkrava tekitatud maastik.

Kultuuriportaali ja Erzurumi provintsi kultuuri- ja turismiameti väljaannete kohaselt tekkis järv 1700. aastatel. Türgi Vikipeedias on Tortumi juga kohta kirjutatud, et see sündmus toimus 20. sajandi keskpaigas, samas kui Tortumi järve kohta on märgitud aasta 1791; seega on allikad kindla kuupäeva osas erinevad, kuid kõik kirjeldavad sama mehhanismi. Suure massiiv, mis eraldus Kemerlidagi mäekaldalt, blokeeris Tortumi jõe praeguse Balıklı küla läänes. Jõe vesi kogunes selle takistuse taha, moodustades kitsa, järsu kaldega orus pika järve. Kultuuri- ja turismiameti juhendi kohaselt on järv umbes kümme kilomeetrit pikk, samas kui Kultuuriportaal kirjutab, et see ulatub orus kaheksa kilomeetrit. Selle laius on kohaselt vaid sada meetrit, ja selle sügavus on umbes sada meetrit. Türgi Vikipeedia kohaselt koosneb järv kahest eraldi basseinist, mida eristab veealune tõke, ja järv täitub aeglaselt altpoolt, kuna jõgi toob sinna igal aastal materjale. Samas allikas märgib, et 1947. ja 2010. aasta vahel ulatus jõe suudmes tekkinud delta üle üheksa sajandi kaugusele järve suunas; seega on see maastik endiselt muutuv. Järve liigne vesi voolab Tev orusse kohas, kus see ületab põhjatippu asuva mäkrava. Just seal tekib juga. Kultuuriportaali andmetel on juga kõrgus 48 meetrit ja laius 21 meetrit; provintsi juhend ja Vikipeedia ütlevad, et laius on 22 meetrit. Kohas, kus vesi langeb, on välja kaevatud hiiglaslik anum. Vikipeedia teatab ka, et kohalikud inimesed kutsuvad jalamatki oma keeles "sudökülen". Mäkrava muutis ka jõe voolu. Türgi Vikipeediaga seotud teabe kohaselt ü Sihtkoha kohta on erinevatel allikatel erinevad andmed; Kultuuriportaal viitab lääneosas asuva parkla, samas maakonna omavalitsuse brošüür näitab idaosas asuvat parklat. Enne teele asumise, kontrollige palun täpse sihtkoha ja ajakava. Auto pakub suurt mugavust järve kaldal asuvate vaatetornide ja järve ümbritsevate külade juurde jõudmiseks. Erzurumist saabudes on loomulik esmalt järve ja seejärel juga vaadata, kuna tee kulgeb järve ääres ja läbib selle põhajanurgas asuva tammi lähedalt. Tagasi sõidate samal teel, seega on hea plaan järve vaadata hommikul, juga pärastlõunal ja tagasi sõites vaadata, kuidas päike järve peegeldub.

Maakonna kultuuriosakonna juhend kirjutab, et teel on kohti, kust saab järve ülevaadet, ja seal on ka pikk klaasterrass. Selgel päeval on mägede ja pilvede peegeldus vees kõige paremini nähtav just nendest kohtadest. Kultuuriportaal märgib, et Balıklı küla lähedal asuv Bozburuni poolsaar on turistide jaoks oluline sihtkoht ja küla lähedal asuvad metsad on populaarsed puhkealad. Järve vastaskaldal asuvatele õuna- ja aprikoosiaiadetele ei vii teed; juhendis on kirjutatud, et sinna saab ainult paadiga. Järvel on võimalik paadisõitu teha. Järves tegeletakse võrgupüügiga; Kultuuriportaal teatab, et seal toodetakse foreelli ja peegelsazani. Lindude vaatlejate jaoks on kõige parem koht järve lõunapoolne osa. Kultuuriportaal kirjutab, et seal on väike lindude paradiis, org on röövlinnude peatuskoht ja seal võib näha neli Türgis leiduvaid konnakraadi liiki. Ärge unustage kaamerat ja vaadake kivimägede ülemisi osi, eriti kui ilm soojeneb.

Mis on näha juures:

Juures on vaatetorn, kaks treppi, mis viivad üles ja alla, ning puidust sild, mis läbib vett. Maakonna omavalitsuse juhendis kirjutatakse, et treppidest saab minna juure ja seda sillalt vaadata, ning teisest trepist saab tagasi üles. Nii näete vett esmalt ülevalt ja seejärel lähedalt. Kevadel võib pritsiv vesi vaatetornis viibivate inimesi märjaks teha; on soovitatav kaasa võtta kerge vihmakeeb. Trepid on järsud ja astmed võivad olla märjad. Kandke libisemiskindlaid jalatseid, ärge laske väikestel lastel käest ja ärge astuge piirede väljapoole. All asuva veepadre ja kiire voolu lähedale minemine on ohtlik; kuigi Kultuuriportaal kirjutab, et veepadr on sobilik veesportideks, selliseid tegevusi peaksid tegema ainult volitatud isikud. Jal Aeg ja aastaaeg

Kultuuriportaali kohaselt on šelalete kõige muljetavaldavam nägemine mai ja juuni kuudel, kuid suve lõpus väheneb veehulk. See on kooskõlas Tortum jõe loodusliku tsükliga: Vikipedias märgiti, et jõe veetase on kõige kõrgem mais ja madalaim augustis. Kevade lõpus, kui lumi sulab, on šelalete külastamiseks parim aeg, mil selle müra on kaugeltki kuulda. Suve lõpus muutub šelalete kitsamaks, samas kui orus asuvad aiad ja järve kaldad on kõige elavamad. Pärastlõunal võib päike šelalete ees tekitada vikerkaare; provintsi ametniku brošüüris rõhutatakse seda kevadel sageli nähtavat ilmingut. Provintsi ametnik teatas, et šelalete on valgustatud ja avatud ka öökülastusteks; enne külastamist kontrollige kohalikelt allikatelt, kas see on õhtul avatud.

Uzundere'i tundmine

Uzundere, kus asuvad järv ja šelalete, on ise ka rahulik koht. Vikipedias kirjutatakse, et asula vana nimi oli Azort, et see oli varem Tortumi külakompleksi osa, kuid sai 1987. aastal iseseisva maakonnaks ja märtsis 2016 sai "rahuliku linna" tiitli. Provintsi ametniku turismijuhendis nimetatakse Uzunderet ka Türgi üheteistkümnendaks rahulikumaks linnaks; see tiitel tähendab, et see on osa rahvusvahelisest võrgustikust, mis toetab kohalikke tooteid, aeglast elustiili ja keskkonnakaitset. Maakonna keskus asub umbes 1100 meetri kõrgusel; Vikipedias märgiti, et kuna see asub orus, ei esine seal tormi ja madala asendi tõttu on aastane sademete hulk väike. Kui otsite orus ajalist kohta, on Engüzek kindlus, mis asub Dikyar'i külasse viiva tee lähedal, hea peatuskoht. Kultuuriportaali kohaselt asutati kindlus keskaegadel Tortum jõe kohal asuva kõrge kalju peale, sellele pääseb umbes kilomeetri kaugusel Dikyar'i teelt asuva silla juurest ja sinna saab sõita isikliku sõidukiga. Kultuuriportaali andmetel on kindlus tuntud ka nimega Dikyar kindlus, mis on pärit asula nimest, ja Akçakale, mis on pandud Akça Bey auks, kes kindlust Beylikler perioodil tugevdas. See on ehitatud kividest ja horisontaalharjaga; selle hoovis on kaev ja kahekordne osa, mida võib kasutada veevarustuse ja vaatlustornina, ning müüri välispool on tunnel, mis viib alla Tortum jõe juurde. See on kantud 2006. aastal kaitset vajava kultuuripärandi nimekirja. Isegi kaljule ronimata, teelt vaadates saab kindluse asukoha Veekogu juurde pääsemise ja valgustuse kohta leiate uusima info piirkonna ja maakonna ametlike veebilehtede kaudu.

Allikad:

Asukoht - Tortumi org, mis ulatub jugaest järveni.

Reisi teave
LinnUzundere, Erzurum
TüüpKultuuriline
Kuupäev19. oktoober 2026
AllikasRadar Editör
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeKülasta allikatTeejuhised