Trabzonist lõunas, rannikul asuval teel, kui jõuate Ofi külale, avaneb väikene tasandik, kus kaks jõge suubuvad merre: üks nendest on Baltacı ja teine Solaklı. See reis järgib Solaklı jõe oru: hommikul vaatleb see merd vaatega, asudes piirkonna suurima kivimaja ees, seejärel suundub pärastlõunal kitsast oru kaudu Çaykara ja Uzungöli suunas ning päev lõpeb umbes 2000 meetri kõrgusel asuval Sultan Murati mägialal. See on üks neist reisidest, mis kõige paremini näitab, kui lähedal on Must mere rannik mägedest. Of ja Solaklı oru.

Türgi Vikipeedias kirjutatakse, et Ofi territooriumi moodustavad Solaklı ja Baltacı jõgede alamjooksud. Piirkonna nimi on antiikajast pärinev "Opiunte" ja see tähendab lazikeeles "asula, küla". Trabzoni kultuuri- ja turismiministeerium teatab, et Of oli Miletose meremeeste asutatud koloonia, mis kuulus Pontose, Rooma ja Bütsantsi võimu alla. Trabzoni impeeriumi ajal oli see oluline kaubanduskeskus ja 1461. aastal liideti see Ottomani impeeriumiga. Ottomani ajal oli see piirkond palju suurem, hõlmates ka tänapäeva Çaykara, Hayrat ja Dernekpazarı. Piirid vähenesid, kui 1948. aastal sai Çaykarast maakond ja 1990. aastal Hayratist. Seega on kogu see oru, mida te sellel reisil läbistate, olnud kunagi ühe haldusüksuse osa. Sinna jõudmine

Parim viis sellele reisile minna on oma autoga või rentautos. Ühistransport mägedes ei ole igal ajal regulaarne. Of asub rannikul. Kultuuriministeerium teatab, et Çaykara on Trabzonist 76 kilomeetri kaugusel, asudes orus, mis ulatub Ofist Bayburt suunas. Uzungöli kohta annab Kultuuriportaal andmed, et see on Trabzonist 99 ja Çaykarast 19 kilomeetri kaugusel. Sultan Murati mäe kaugus varieerub erinevates allikates: kultuuriministeeriumi lehel on see 27 kilomeetri kaugusel Çaykarast lõunas, samas kui Türgi Vikipeedias on see 17 kilomeetri kaugusel lõunas ja samas artiklis on mainitud ka 25 kilomeetrit. Kultuuriministeeriumi lehel on märgitud, et mägi asub Trabzonist, Çaykarast ja Ataköy'st mööduval teel ja on umbes 105 kilomeetri kaugusel Trabzonist. Enne teele asumist küsige kohalikelt teeolude kohta, sest mägedes on aasta lühike ja ilm muutub kiiresti. Sıraağ'is asuv kivimaja

Päeva esimene peatus on Ofi külas, endise nimega Çalek, asuvas Çakıroğlu İsmail Ağa kivim Provintsiaametniku maja asub Hayrat'i külale kuuluvas Sarıağaç külas, kuid Vikipedias ja kaardikohtumates on selle asukoht märgitud Ofi külale kuuluva Sıraağacıks. Maja ümber ringi liikudes märkate, et sellel on kaks väga erinevat külge. Vikipedias kirjutatakse, et mere poole avanev põhjakülg on kahekorruseline ja sellel on väikesed aknad, samas kui lõunakülg on kolmekorruseline. Peamised uksed on suunatud läänele ja idale, lõunas on kolmas uks ning idaküljel on eraldi uks hobuste jaoks. Maja on ruudukujuline, selle põrandapind on 529 ruutmeetrit ja eluala on umbes 1500 ruutmeetrit. Provintsiaametniku ametkond teatab, et esimese korruse seinad on tehtud kivist, seal asuvad talvehoone, panipaik ja kuur. Teine korrus on kaetud puidust paneelidega ja toade arv ei ole täpselt teada. Vikipedias kirjutatakse, et külalisi võetakse vastu eraldi toas lääneküljel, kus on relvade hoiukapp. Esimesel korrusel on vangla, hoonel on raamatukogu ja koosolekuruumid. Need detailid viitavad sellele, et maja on rohkem kui lihtsalt elamu; see on koht, kus piirkonna juhtijad tegutsesid. Majal on ka ajalugu. Vikipedias kirjutatakse, et 1817. aastal peitus Tuzcuoğlu Memiş Ağa Çakıroğlu İsmail Ağaga selles majas. Esimese maailmasõja ajal pommitati maja Vene sõjalaevade poolt, kuid see sai vaid vähe kahju. Provintsiaametniku ametkond teatab, et maja taastati 1979. aastal Kultuuripärandi ja Muuseumide Peavalitsuse poolt, samas kui Vikipedias kirjutatakse, et alates 2019. aastast on käimas uued restaureerimistööd. Seetõttu on soovitatav eelnevalt küsida, kas on võimalik majja siseneda. Isegi väljast, aia piirist vaadates, saab näha kivitööde ilu. Hommikul paistab päike idaküljele, ja mere poole avanev põhjakülg on parim koht foto tegemiseks, mis asub maja all asuval nõlval. Jätkake teed Solaklı mööda.

Pärast maja laskuge alla rannikule ja pöörduge tagasi Solaklı orgu. Provintsiaametniku ametkond kirjutab, et org on kitsas, mistõttu ka selle kaldal asuvad asulad on kitsale ribale paiknevad. Teel möödute kõigepealt Dernekpazarı külast; provintsiaametkond kirjutab, et küla asub Solaklı orgu kuuluva piirkonna läänes, kitsal tasandikul jõe kaldal. Seejärel jõuate Çaykarasse. Nimi pärineb Çaykara veest, mis voolab välja kivide seest, kus Solaklı ja Yeşilalan Kültür Portali kirjutab, et järv tekkis, kui Haldizen oja voolu takistasid mäekaldelt kukkunud kivid, ja et selle lähedal asuva Şerah küla vanad puidumajad täiendavad maastikku. Türgi Wikipedia lisab, et järv on osa 1989. aastal loodud Uzungöli looduskaitseala. Järve kõrgus varieerub erinevates allikates: Kültür Portali annab 1090 meetrit, samas kui maakonna ametniku veebileht toob välja 1150 meetrit. Lühike jalutuskäik järve kaldal avardab silmad, kuid tõeline kõrgus saavutatakse edaspidi. Sultan Murati mägialal.

Tee kaldab Uzungölest edasi, kulgeb läbi metsa ja tõuseb järk-järgult. Ühel hetkel lõpevad puud äkitselt. Maakonna ametniku andmetel asub Sultan Murati mägiala 2000 meetri kõrgusel, metsapiiri kohal. Teie ees avaneb roheline, kuid paljas maastik, ümarad harjad ja nende vahel asuvad mägialamajad. Mäeala nimi on seotud legendiga: maakonna ametnik ja Wikipedia jutustavad, et sultan IV. Murad peatus siin oma armee koos 1635. aastal Iraani sõjast naasmisel. Mäealal on ka uuem ajalugu. Maakonna ametnik kirjutab, et 1916. aastal hukkus siin Vene vägede vastu võidelnud ohvitser ja 70 sõdurit, mistõttu asub mäealal "Šahitleri Tepesi" (sõdurite mägi) nime kandev mälestuspaik. Wikipedia märgib, et esimese maailmasõja aegsed kaitsepositsioonid on tänapäevani nähtavad. Jalutades harjade peal võite need märgata maastiku ebaühtlaste aukude ja vallide kujul. Käige vaikselt, meenutades, et see on mälestuspaik. Mägiala on ka elavas kohas. KÜRE entsüklopeedia kirjutab, et kohalikud inimesed rändavad mägialale kevade lõpus ja veedavad seal suve, jätkates traditsioonilisi tegevusi, nagu juustu ja võitootmine. Maakonna ametnik teab, et mäealal korraldatakse igal suvel suvefestivalid, kuid kuupäevad võivad aastast aastasse muutuda, seega küsige infot kohalikult. Wikipedia jutustab, et kohalikel pulmapidudel tantsitakse kemenče ja kavalaga saatel, ja on tõenäoline, et kuulete sama muusikat ka festivalidel.

Millal minna?
Parim aeg mägialale minekuks on suvi. Maakonna ametnik märgib, et Trabzoni mägialad on talvel lume all ja suvel udu ja vihmaga. See udu võib luua ka imelisi hetki: kui orud on pilvedega täidetud, võite kahe tuhande meetri kõrguselt alla vaadates näha, kuidas Allikad:

Trabzoni maakonna kultuuri- ja turismiamet, Çaykara: https://trabzon.ktb.gov.tr/TR-57618/caykara.html
Trabzoni maakonna kultuuri- ja turismiamet, mägipiirkonnad ja meie mäed: https://trabzon.ktb.gov.tr/TR-57698/yayla-turizmi-ve-yaylalarimiz.html
Trabzoni maakonna kultuuri- ja turismiamet, ajaloolised majad: https://trabzon.ktb.gov.tr/TR-365536/konaklar.html
Trabzoni maakonna kultuuri- ja turismiamet, maakonnad: https://trabzon.ktb.gov.tr/TR-57609/akcaabat.html
Kultuuriportaal, Uzungöl: https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/trabzon/gezilecekyer/uzungol
KÜRE entsüklopeedia, Sultan Murati mägipiirkond: https://kureansiklopedi.com/tr/detay/sultan-murat-yaylasi-921a1
Vikipeedia, Çakıroğlu İsmail Ağa maja: https://tr.wikipedia.org/wiki/%C3%87ak%C4%B1ro%C4%9Flu_%C4%B0smail_A%C4%9Fa_Kona%C4%9F%C4%B1
Vikipeedia, Sultan Murati mägipiirkond: https://tr.wikipedia.org/wiki/Sultan_Murat_Yaylas%C4%B1
Vikipeedia, Çaykara: https://tr.wikipedia.org/wiki/%C3%87aykara
Vikipeedia, Of: https://tr.wikipedia.org/wiki/Of
Vikipeedia, Uzungöl: https://tr.wikipedia.org/wiki/Uzung%C3%B6l

Päevareis Ofist Çaykara mägismaadele.

Reisist

Asukoht - Päevareis Ofist Çaykara mägismaadele.