Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Kızılırmak jõe ääres asuvad ajaloolised objektid: Seljukide ajastu kivimüür, Çeşnigir sild ja Kesikköprü karavansarai.
Kultuuriline

Kızılırmak jõe ääres asuvad ajaloolised objektid: Seljukide ajastu kivimüür, Çeşnigir sild ja Kesikköprü karavansarai.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Kızılırmak jõgi voolab põhja poole, moodustades Ankara lõunaosas asuva Bala piirkonna idapiiri. Selle kaldal asuvad kaks 13. sajandist pärit Seldžukkide sillad, hittide asula ja karavanserai, mis annavad ülevaate sellest, kuidas see jõgi Anatoolia vanu kaubateid läbis.

Bala, Ankara
Kultuuriline
Radar Editör
30. september 2026

Reisist

Kızılırmak jõgi voolab põhja, moodustades Ankara lõunaosas asuva Bala maakonna idapiiri. Selle jõe kaldal asuvad kaks 13. sajandist pärit Seldžukkide sillad, hittide künn ja karavansaray, mis jutustavad loo sellest, kuidas see jõgi oli osa Anatoolia vanadest kaubateede marsruutidest. Çeşnigiri sild ületab Kızılırmaki kaheteist kummega, asudes Bala kohe idas, Kırıkkale piirkonnas Karakeçili külas. Lähedal asuv Büklükale künn näitab, et seda ülekäigu kohta on kasutatud juba pronksiajast saadik. Bala piirkonna Kesikköprü külas muutub jõgi oma nime kandva paisu järveks. Kesikköprü karavansaray, mis on teada 1268. aastal ehitatud Cacabey Hanina, asub umbes sada kilomeetrit allpool, Kırşehiri lõunaosas asuvas samanimelises külas, ja seisab Kesik Köprü silla juures, mis on 13 avaga. See tekst kirjeldab esmalt Bala rannikualat ja seejärel jõge ülemiste piirkondade karavansaray'd; nende kahe vahel sõitmine võtab palju aega, ja enamikule turistidele on Çeşnigiri ja Kesikköprü järv üks päev, samas kui karavansaray on eraldi reis.

Bala kesklinn asub Ankara kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel 69 kilomeetrit Ankara lõunas, kõrgusel 1350 meetrit. Bala omavalitsuse andmetel pööratakse Bala suunas pärast Gölbaşı läbimist Konya teelt, järgides märke Beynam metsade suunas. Ankara linnast pääseb Çeşnigiri sillale kahel teel: kas läbi Bala ida suunas, mööda teid, mis viivad jõe äärde, või Kırıkkale suunas, Karakeçili külla. Vikipedia andmetel on Karakeçili 95 kilomeetrit Ankara linnast ja 35 kilomeetrit Kırıkkale linnast; küla piirneb lõunas Bala maakonnaga, ja sild asub küla lähedal, Köprüköy külas. Kesikköprü pais asub kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel 40 kilomeetrit Bala kesklinnast ja 110 kilomeetrit Ankara linnast; Ankara valitsuse andmetel läbib maakonna kesklinnast mööduv riigitee paisu äärde. Ühistranspordiga on nende paikade vahel liikumine ühe päeva jooksul ebamugav; on parem kasutada oma sõidukit ja tankida kütust maakonna keskustes, sest jõekalda lähedal on vähe asustust.

Çeşnigiri sild

Sild ületab Kızılırmaki, asudes Karakeçili ja Keskiniga seotud Köprüköy küla vahel. Vikipedia andmetel ei ole selle ehitamise täpset aega teada; selle arhitektuuri põhjal arvatakse, et see on pärit 13. sajandist, Anatoolia Sel Silla üle kõndides näete vaikset jõge, kaldal asuvaid ümaraid kivimasse ja vastamäel asuvat küla. Hommikusel päikesel valgustavad kaared vett. Piirkonnas on vähe varju, keskpäeval on palav; ärge minege vette, sest paisu järve sügavus ja põhjaolukorda ei saa kaldalt hinnata. Büklükale on silla kõrval asuv künn.

Silla vahetult põhja pool, Köprüköyi lähedal, asub Büklükale'i künn. Vikipedias kirjutatud andmetel on see umbes 30 hektari suurune ala, kus on asustust olnud varasest pronksiajast kuni osmanide ajani. See oli oluline hittide asula pronksiajal. Šveitsi hittide uurija Emil Forrer külastas seda 1926. aastal; Jaapani arheoloog Sachihiro Omura tegi 1991. ja 2006. aastal pinnauuringuid ning alates 2009. aastast on Jaapani Anatoolia Arheoloogia Instituut koos Kırşehiri Ahi Evran Ülikooliga Kimiyoshi Matsumuraga juhitava väljakaevamisi läbi viinud. Väljakaevamiste käigus leiti hittide ja hurrite keeles kirjutatud savitabletid, mitmekülgsete müüridega müüritised ja akropolil asuv monumentaalne hoone tsükloplike müüridega. Büklükale on Anatoolias asuv kõige lääne poolne koht, kus on leitud savitablette. Sama allika kohaselt on Seldžukkide silla all näha ka Rooma silla jäänuseid. See tähendab, et seda ühist kasutati pronksiajast kuni Rooma ajani, seejärel Seldžukkidest osmaniteni. Karavanid, armeed ja kaupmehed ületasid jõge alati siit. Künn on aktiivne kaevamiste koht; kaevamiste ajal ei tohi minna avadesse ega teha fotod ilma meeskonnalt luba küsimata. Vaade künnilt sillale ja orule on reisi parim vaade. Bala ja Kesikköprü järv.

Bala on Ankara lõunaosas, Kartal Yaylası platool asuv laia steppe piirkond, mille kõrgus on 1313 meetrit merepinnast, nagu on kirjutatud Vikipedias. Ankara valitsuse andmetel sai asula algselt nimeks Kartaltepe, seejärel pärast 1877–1878. aasta Osmanide-Venemaa sõda muudeti see nimeks Hamidiye, kuna sinna olid saabunud Kaukasusest pärit asunikud, ja lõpuks Bala. Bala omavalitsuse ajalugu räägib, et asutaja oli 1690–1691. aastal Tabanlı hõimu Sheikh Ali Mirza ning sinna asusid Bozulus türklased. Piirkond sai 1887. aastal maakonnaks. Kızılırmak jõgi moodustab piirkonna idapiiri ning Bala Kesikköprü piirkonnas, umbes 100 kilomeetri kaugusel Ankara lõuna Kesikköprü nimega koht ei tohiks teid eksitada, otsides ajaloolist silda selles piirkonnas. Kesikköprü, kus asuvad karavansaraj ja kolmeteistkümne pilari vaheline seldžukkide sillut, asub sama jõe ülemistel, Kırsheiris. Jõe ülemistel asub Kesikköprü karavansaraj.

Kırsheiri provintsi kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel asub Kesik Köprü karavansaraj Kırsheirist umbes 18–23 kilomeetri kaugusel lõunas, tänapäeva Kesikköprü külas ja lähedal kuulsa Kesik Köprü sillale, mis on üks silmapaistvamaid seldžukkide sildasid Anatoolias. Vikipedias on kirjutatud, et küla kuulub Kırsheiri kesklinna, asub 1020 meetri kõrgusel ja on kandnud seda nime alates 1698. aastast; 2022. aastal oli seal 51 elanikku. Seda hoonet, mida tuntakse ka Cacabey karavansaraj'na, ehitas Kırsheiri emiri Nureddin Cebrail bin Caca; selle siseõue ukse kohal asuva nelja realise kiritsuse kohaselt ehitati see aastal 1268, sultaan Gıyaseddin Keyhüsrevi (poja Kılıçarslan) nimel. Mõnedes Kırsheiri allikates on mainitud ka aastaid 1248 ja 1251; kiritsus näitab aastat 1268, millele see seega viitab. Karavansaraj on tüüpiline seldžukkide karavansaraj, millel on avatud õu ja selle taga suletud osa. Lõunasse avaneva õue ees asuva ukse fassaad ulatub väljapoole; selle madala kaare kivid on kaunistatud reljeefsete ja dekoratiivsete geomeetriliste motiividega, kaare küljed on kaunistatud roosidega ja raami väliskülgedel on ümarad poolsammased. Ukse kohal asuv dekoratiivne raam näitab, kus kiritsus peaks olema, kuid see on kadunud. Ukse juurest avaneb pikk, kuppelkatuseline käik õue; selle käigu lääneküljel asuva ukse kaudu pääseb karavansaraj mošee, mille suurel kivist mihrabile ja selle külgedel asuvatele niššidele on lisatud geomeetrilisi dekoratsioone. Ukse idaküljel on majapidajate tuba, mille uks avaneb õue suunas. Suletud osa ukse kohal on kaks reljeefset lõvi. Sees on viis rida kiviposte, mis jagavad ruumi kolmeks osaks; keskosa on külgedest kõrgem ja selle kohal on kuppelkatus, postide kohal on kaksteist teravat kaart. Hoone on ehitatud siledate kividega; ainult kuppelkate on tehtud laotud kividega. Välisseintel on nurgakujulised tugitornid ja lihtsad kivist väljendused. Karavansaraj Sild on läbi teinud mitmeid renoveeringuid ja on tänapäeval stabiilne, kuid on märgitud, et renoveerimistööde käigus kasutati algse lubjakivi asemel teisi kive ning paljude silmade algne kõrgus on kaotsi läinud. On teada, et kolmerealise kiritsusega silt leiti 1953. aastal jõevee seest; Aksaray poole jääb palverännakutele mõeldud plats. Karavansaraj ja sild on sama kaubateekonna kaks osa: reisijad läbisid silla ja veetsid ööd karavansaraja õuel. Bala linnaosa Kesikköprü ja Kırşehiri linnaosa Kesikköprü küla vaheline õhust kaugus on umbes 85 kilomeetrit; Ankarast karavansarajasse jõudmiseks tuleb suunduda Kırşehiri suunas ja pöörata linna lõunaossa. Kui soovite selle külastuse sama päeva jooksul Çeşnigiriga ühendada, peate varakult teele asuma; paljud reisijad lisavad karavansaraja külastuse reisiplaanile, mis suundub Kırşehiri ja Kappadokia suunas. Hooaeg ja kellaaeg

Steppides on suved kuumad ja talved külmad. Silla ja künkra külastamiseks on parim aeg aprillist juunini ja septembrist oktoobrini; kevadel on jõeäär roheline ja sügisel on valgus pehme. Kesikköprü järve kasutatakse eelistatavalt ujumiseks juulis ja augustis; arvestage vähese varjuga. Çeşnigiri jaoks valige hommikune valgus ja karavansaraja portaali jaoks pärastlõuna; lõunasuunas asuv fassaad on sel ajal valgustatud. Talvel on tammi järve ümbruses tuuline ja rannateed võivad olla jäätunud. Praktilised näpunäited

Asukoht - Kızılırmak jõe ääres asuvad ajaloolised objektid: Seljukide ajastu kivimüür, Çeşnigir sild ja Kesikköprü karavansarai.

Reisi teave
LinnBala, Ankara
TüüpKultuuriline
Kuupäev30. september 2026
AllikasRadar Editör
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeKülasta allikatTeejuhised