Kalecik kindlus ja päev Kızılırmak jõe kaldal.

Ankara linnast 71 kilomeetri põhja-kirdes, Çankırı teel asub väike maakonna keskus. Selle keskusel on kõrge kalju, mille tipus asub kindlus ja idas voolab Türgi pikim jõgi, Kızılırmak. Kaleciku nimi pärineb sellest kindlusest ja see on nähtav peaaegu kõikidest linna tänavatest. Maakonna kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel ulatub asula ajalugu kuni kiviaegani, ehk umbes 4000. aasta eKr. Kindluse on väidetavalt rajanud galatlased, seda on taastanud roomlased, 1075. aastal vallutasid selle seldžukid ja osmanid säilitasid selle kui oluline piirkond, mis kuulus Çankırı provintsi. Tänapäeval on Kalecik üks rahulikum koht, kuhu saab Ankarast päevareisiks, tänu oma viinamarjaistandustele, Kızılırmak'i üle kulgevale seitse avaga kivisillale ja üle linna vaatavale kindlusele.

Kalecik asub Ankarast 71 kilomeetri põhja-kirdes; maakonna keskuse kõrgus on 725 meetrit. Ankarast saab sinna sõita, järgides teed, mis viib Çankirisse. Kaleciku omavalitsus kirjutab, et kindlus on üks olulisemaid kindlusi, mis asuvad sellele teele. Maakonna keskuse asub samal teel. Ühistranspordi kasutades kontrollige enne reisi alustamist, millised bussiliinid ja minubussid sõidavad Ankarast Kalecikule ja millal need väljuvad. Piirkonna läbib Irmak-Zonguldak raudtee ja 23. aprillil 1931 avatud Kaleciku raudjaam on endiselt riigi omanduses, kuid vastavalt Wikipedia-le ei peatuta seal praegu reisirongid, seega ei tasu sinna rongiga sõita. Kohe kui linna jõuate, näete ees kindluse kalju; see on nii väike linn, et kesklinnast saab kõikjal jalgsi ringi liikuda.

Kindluse ja linna ajalugu:

Kalecik ja selle ümbrus on väga vana asustusalal, mis ulatub kuni umbes 4000. aasta eKr, nagu märgib maakonna ajalooülevaade. Sel perioodil on leitud jäänuseid, mis viitavad, et piirkonnas elasid varased hitiidid. Maakonna kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel on esimesed asulad pärinevad kiviajast, umbes 3500-4000. aastal eKr, ja pärast seda on piirkonnas olnud hitiidide, früügilaste, galatlaste, roomlaste ja bütantslaste valitsusajad. Kaleciku omavalitsuse andmetel rajasid galatlased kindluse umbes 275. aastal eKr ja roomlased seda kasutasid ja taastanud. Maakond märgib, et arvatakse, et kindlus on Osmanite impeeriumi sajandite elas Kalecik pikendamatena Çankırı provintsi osana ja arenes tänavu linnaks; Evliya Çelebi mainib seda oma "Reisimärkmetes", kus käsitletakse ka selliseid käsitööalaseid tegevusi nagu nahatööstus, vasktöö ja kangakudumine, mis olid tolle aja arenenud valdkonnad. Kultuuri- ja turismiministeerium kirjutab, et linna kaubanduslikku tähtsust on võrdlemata "Väikese Egiptusega". Vabadussõja ajal pakkus piirkond rahvusvägedele logistilist tuge; 1925. aastal külastas Atatürk seda piirkonda.

Lossi ülesõit

Loss asub linna keskel, kõrgel 150–160 meetri kõrgusel asuval kaljumäel. Piirkonna valitsuse andmetel on müürid ehitatud kividest, kuid suurem osa on lagunenud; sissepääsu moodustab kaar, mille küljedel on silindrikujulised tornid. Ukse hinged puuduvad ja alles on vaid nende kohad. Sees on osi, mis on mõeldud vee kogumiseks, lubimördiga ehitatud võlvkattega matmisruum ning kanali jäänused, mis viisid vett lossi. Linnavalitsus kirjutab, et keldrikorrus oli kunagi väga sügav, kuid aastasajad on seda täitnud kivid ja maa ning selle ümber on tekkinud hooneid. Mäele saab linna seest; tõus on lühike, kuid järsk, seega on vaja kindlaid jalatseid. Tipus lehvib lipp ja vaade räägib iseenda: linnavalitsuse andmetel kasutati lossi selle kõrguse tõttu kaubateede, Kızılırmak jõe kaldala ja viljakate põllumaade jälgimiseks. Põhja ja ida suunas näete jõe rohelist riba tasandikul, läänes Karbasan mägi ja lõunas İdris mägi. Parim aeg lossi alt vaadet nautimiseks on hommikul, samas kui linna vaade tipust on kõige parem õhtul. Müüri ääres ja kaljude servadel pole kõikjal piire, seega tuleb lastega olla ettevaatlik ja tuulistel päevadel lähedale ei tasu minna.

Kızılırmak jõgi ja kivisild

Kızılırmak jõe org läbib piirkonda põhja-lõuna suunas; jõe kaldal on tasandikud, samas kui läänes ja lõunas on mägismaastik. Üks ilusamaid ajalisi ehitisi on Kızılırmak jõe kohal: Kalecik sild, mis asub 10 kilomeetri kaugusel piirkonna kesklinnast, tuntud ka kui Kızılırmak sild või Develioğlu sild. Vikipedias märgitud, et selle ehitusaega ei saa kindlalt määrata, kuna sellel pole kiritsedaid, kuid selle arhitektuur viitab Seljukide ajastule. 19. sajandi lõpus restaureeris selle põhjalikult Develioğlu perekonna liige Hacı İbrahim Ağa Linnaosa ajalooliste paikade nimekirjas on ka Buğra külas asuv ajalooline rippsilta; kui te rannikul edasi liitute, näete jõe erinevaid ülekäändeid linnaosas. Ärge ujutage jõe kaldal; vool on tugev, kaldad on mudased ja sügavus on petlik. Linna moskeed, mõisad ja muuseum.

Kaleciki vana atmosfäär on kogunenud lossi lähedusse. Maavalitsuse ja kultuuriturismi osakond loetlevad Hasbey, Saray, Tabakhane ja Hamdi moskeed, Kazancı Baba ja Alişoğlu mausoleume kui olulisi ajaloolisi objekte; linnavalitsuse nimekirja kohaselt on Saray moskee tuntud ka nimega Şehsuvar, Hasbey moskee – Çarşı ja Hamdi moskee – Mecidiye. Samuti on nimekirjas Gökçeöreni moskee, Dokuzlar (Davud Dede) ja Geyikli Baba mausoleumid. Moskeed on osa linna ajaloo osana; sisenedes võtke jalanõud maha ja olge vaikne. Linnavalitsuse nimekirjas on ka Karahan mõis ja muuseum, Hacı Abdullah Aksoy mõis, Şükrü Ağa mõis ja Atatürk parki asuv Muhabbet mõis, samuti ajaloolised vallahooneid ja kohtupalat, ning Rooma ja Bütsantsi ajastute avatud õhu ajaloomuuseum. Yeşilöz külas asuvad kalmlaid võib näha ka linna piiridel. Kaleciki turg on see kaubanduskeskus, mida Evliya Çelebi kirjeldas oma ajast, kus seal asusid nahatööstused, vaskepoisid ja tekstiilitööstused. Mõisade ja muuseumide avamisajad võivad erineda; enne külastamist kontrollige linnavalitsuse veebilehte. Kaleciki vein

Üks viinamarjasort, mis on viinud linna nime kaugemale: Kaleciki vein. Vikipedias on see üks Anatoolia vanimaid viinamarjasorte ja see on saanud nime kohast, kust seda kasvatatakse – Kaleciki piirkonnast. Kuigi tootmise keskuseks on Kalecik, kasvatatakse seda ka Denizli, Yozgat ja Nevşehir piirkondades. Marjad on tumedasse sinisesse värvi, keskmise suurusega ja seemnetega; kobarad on tihedad, konusekujulised ja kaaluvad umbes 150 grammi. Viinapuu hakkab kasvama aprillis, õitseb mai lõpus ja marjad küpsevad septembri keskel; saak algab vähemalt kolm aastat pärast istutamist. 1980. aastatel peaaegu kadunud sort on taastamisprojektide abil taas ellu äratatud ja 2006. aastal registreerisid Türgi patent- ja kaubamärkide amet selle geograafilise märgina. Kaleciki kutsekeskkooli andmetel on 42% piirkonna pinnasest sobilik põllumajanduseks ja viinamarjakasvatus on üks olulisi valdkondi piirkonna põllumajanduses; Ankara ülikooli kutsekes Ankara kesklinast 86 kilomeetri kaugusel asuv piirkond on Türgi muistsete asulate registrites märgitud kui kindlusena olev arheoloogiline paik. Siin ei ole muuseumi, vaid näha on kindluse jäänused ja steppe maastik. Käige mugavaid jalanõusid ja külastage seda päeval. Ärge puudutage kive.

Kalecik asub 725 meetri kõrgusel, veidi Ankara all ja jõe orus. Kaleciku kutseõppeinstituut teatab, et piirkond on omaette mikrokliimaga. Kõige soojemad kuud on mai-juuni, kui viinamarjaistandused õitsevad, ning september, kui on viinamarjade saak ja festivalid. Vältige kindlusele ronimist suve keskpäeval; mine sinna varahommikul, veeda pärastlõuna turul ja silla lähedal ning vaata kindlust uuesti õhtul. Talvel võivad kivimid ja astmed olla jäätunud.

Praktilised näpunäited:

• Kindluses pole kõikjal piire; ärge lähedage kivimite lähedale, hoidke lapsi lähedal.
• Kaleciku sild on ainult jalakäijatele; sõidukitega ületage jõge teise silla kaudu.
• Majutuse, muuseumi ja festivalide kuupäevad võivad muutuda; uusima info leiate Kaleciku omavalitsuse veebilehelt.
• Sinna ei pääse rongiga; avaliku transpordi jaoks kontrollige busside ja minubusside sõidugraafikuid.
• Jalutades viinamarjaistanduste ja põldude vahel, ärge astuge eramaale ega korjake viinamarju.

Allikad:

• Kaleciku maakonna valitsus, "Piirkonna ajalugu", https://kalecik.gov.tr/ilcemizin-tarihcesi
• Kaleciku maakonna valitsus, "Kaleciku kindlus", http://kalecik.gov.tr/kalecik-kale
• Kaleciku omavalitsus, "Kaleciku kindlus", https://www.kalecik.bel.tr/tarihi-merkez/kalecik-kalesi/1
• Kaleciku omavalitsus, "Ajaloolised keskused", https://www.kalecik.bel.tr/tarihi-merkezler/tarihi-merkezler/1
• Ankara provintsi kultuuri- ja turismiministeerium, "Kalecik", https://ankara.ktb.gov.tr/TR-152774/kalecik.html
• Ankara ülikooli Kaleciku kutseõppeinstituut, "Kaleciku tutvustus", https://kalecikmyo.ankara.edu.tr/kalecik-tanitim/
• Vikipeedia, "Kalecik", https://tr.wikipedia.org/wiki/Kalecik
• Vikipeedia, "Kaleciku sild", https://tr.wikipedia.org/wiki/Kalecik_Köprüsü
• Vikipeedia, "Kalecik Karası", https://tr.wikipedia.org/wiki/Kalecik_