Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Kahramankazani linnas asuvad Galati kindlus, Satı Kadını maja ja Kurtboğazı.
Kultuuriline

Kahramankazani linnas asuvad Galati kindlus, Satı Kadını maja ja Kurtboğazı.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Ankarast põhjaloodesse suunas, Istanbuli poole suunduvatel teedel sõitjad tunnevad sageli Kahramankazani oma tehaste, kasvuhoonete ja meloniistanduste poolest.

Kazan, Ankara
Kultuuriline
Radar Editör
15. oktoober 2026

Reisist

Ankarast põhja-lääne suunas, Istanbuli teele suunduvatel inimestel on Kahramankazani kohta sageli mulje tehastest, kasvuhoonest ja meloniistandustest. Kuid selle piirkonna sees asuvad kolm erinevat ajaloolist kihti, mis on üksteisest vaid lühikese vahemaa kaugusel: Galati kuningriigi ajast pärit kivist asula, ühe esimese naisomavalitsusjuhataja maja ja 1960. aastatel rajatud paisu järve männi varjualune kald. See tekst kirjeldab ühepäevast reisi, mis võimaldab külastada kõiki neid kolme kohta. Hommik algab Karalaris asuvas muinasmaastikus, pärastlõunane aeg veedetakse linna keskusel asuvas Satıkadıni muuseumis ja päev lõpeb Kurtboğazis.

Kahramankazan on piirkond, mis asub Ankarast põhja-läänes, Akıncı tasandikul. Türkikeelses Vikipeedias öeldakse, et seda tasandikku on ajalooliselt tuntud ka nime all Mürted Tasandik ja Murtaza Abad. Tänapäeva linna keskus oli pikka aega üks tasandiku külades. Kazan küla sai 1961. aastal omavalitsuse keskuse staatuse, seejärel sai 1987. aastal osa Yenimahalle piirkonnast ja 2016. aastast on selle ametlik nimi Kahramankazan. Inimesed kasutavad seda nime endiselt lühendatult, öeldes lihtsalt "Kazan". Kohanime päritolu seletatakse sellega, et 1402. aasta Ankara lahingu ajal kasutasid türklased seda piirkonda toidu valmistamiseks ja sinna jäid ka potid (kazan), millest kohanimi pärines. Vikipeedia esitab selle pigem legendina kui tõestatud faktina. Piirkonna ajalugu ulatub palju kaugemale. Bitikis 1942. aastal tehtud kaevamistel leiti üheksa erinevat asulate kihti; kõige alumine pärilib pronksiaeg, ülemised kihtid aga hittide, frigide ja klassikalise perioodi ajast. Linnapea sõnul on Bitikis leitud esemeid, nagu värvilised keraamikakillud ja kuubikud, eksponeeritud Anadou kultuuride muuseumis. Ankarapithecus nime kandev, Ankarast leitud, välja surnud, sabata imetaja fossiil on üks leid, mis on teinud piirkonna teadusmaailmale tuntuks. Selle reisi esimene peatus on piirkonna Galati ajast pärit osa. Karalar ja Galati kindlus.

Karalar küla asub Türkikeelse Vikipeediaga võrdlustes umbes kaheksa kilomeetrit Kahramankazanist ja umbes viiskümmend viit kilomeetrit Ankarast. Ingliskeelses Vikipeedias kirjutatakse, et selle küla põhjaosas asub muinasasula, kus on näha templi varemeid ja matmispaikadeid. Türkikeelsetes allikates nimetatakse seda piirkonda Asarkaya. Kahramankazani Ingliskeelselele Wikipedia artikli kohaselt oli Blucium Tolistobogide asuv linnus ja Galatia kuningas Deiotarose elukoht; linnuse asukoht on märgitud Karalarile lähedal. Deiotaros oli kuningas, kes valitses Galatia kolme hõimu üle ja oli roomlaste usaldusväärne liitlane. Rooma kõneleja Cicero kaitses teda aastal 45 eKr Caesari juures toimunud kohtuprotsessil, ja see kõne on säilinud nimega "Pro Rege Deiotaro". Siiski, tuleb märkida, et Galatia eelrooma-aegne geograafia on, nagu teadlasedki tunnistavad, ebaselge. Väljaandes "Anatolian Studies" avaldatud uuringu kokkuvõttes rõhutatakse, et vaid kolm linna on iseseisva Galatia perioodil kaardile kindlalt märgitud. Seetõttu tuleks Karalari tõenäoliselt lugeda kohana, mida nimetatakse Bluciumiks. Piirkonnas on käimas uuringud. Ankara Ülikooli dotsendi Çiğdem Gençler Güray juhtimisel käivitatud pinnauuringud algasid 2021. aasta septembris Kultuuri- ja Turismiministeeriumi loal ja lõppesid 2024. aasta sügisel. DHA ja Hürriyet Daily Newsi andmetel leiti Asarkayas Galatia asula; müürikivid, ehitusstruktuurid ja matmispaigad näitavad, et Karalar oli eelrooma-ajal oluline keskus. Teistes piirkonna külades, nagu Fethiye, Kınık ja Dağyaka, on leitud keraamikajääke, mis viitavad lihtsetele maapiirkondadele, mis kuulusid hellenistlikku, rooma ja bütsantsi perioodi. Güray ütles samas avalduses, et pärast kaevetöid on varaste poolt piirkonnas lõhkeainetest kasutamine põhjustanud pöörduvaid kahjustusi.

Mis Karalari varemetes saab teha?

Ärge oodake Karalari varemetes muuseumi või külastuskeskust; kohalikud kirjeldavad seda maastikuna. Commonsi fotodel on näha kaljuga kaetud trepid, müüriääred kõrgel kaljukünal ja tasandikust tõusevad tumulused. Tulege varakult; kui päike paistab küljelt, on tumuluste kuju ja kaljuga tehtud tööd paremini nähtavad. Ärge ronige tumulustele, ärge astuge müürikividele ja ärge võtke ühtegi eset ära; see on kaitstud kultuuripärand ja üks Ankara vähestest Galatia ajastu tunnistajatest. Varju on vähe, teel pole rajatisi; võtke kaasa vett, mütsi ja mugavad jalanõud.

Satıkadın muuseum

Kui pöördate Karalarist tagasi linna keskusesse, jõuate 20. sajandisse. Satıkadın muuseum asub Satı Çırpani kodus linna keskuses. Turkish Wikipedia kohaselt otsustati muuseumi loomise kasuks 20 Sihtkohale minek enne selle kohta teadmiste omandamine rikastab külastust. Türkikeelse Vikipedias kirjutatud andmetel sündis Satı Kadın, kelle tõeline nimi oli Hatice, aastal 1890 Kazaani külas. Noorelt võitles ta küla jõukude esindajaga, et saada oma isa jäänud pärand, ja pärast võitu hakati teda hüüdma Satı Aga. Ta oli abielus Halil Çırpanoglüga, kes sai haavata Balkani sõjas, ja neil oli viis last. Ta tegi põllumajandust ja õppis kirjutama ja lugema pärast kirjaoskuse reformi avatud rahvakoolides. 26. oktoobril 1933, kui naistele anti õigus olla kohalikuks esindajaks, võitis ta Kazaani küla valimised ja sai üheks Türgi esimeseks naisomavalitsusjuhiks. 1935. aasta valimistel sai temast üks esimesi naisparlamendiliikmeid, kes pääses parlamendisse Ankara esindajana; ta töötas parlamendis põllumajanduse komisjonis. Arhiivides on tema nimi kirjas Hatı Çırpan. Pärast ametist tagandamisele, naasis ta oma külla ja suri 19. märtsil 1956. Muuseumi lähedal asub Satı Kadını mälestusmonument. Linnaosas asuvas Satıkadın pargis on tema auks püstitatud monument. Linnavalitsuse teatel korraldatakse seal igal aastal mälestustseremooniad; 5. detsembril, mil naistele anti õigus valida ja valituks saada, toimuvad monumendi ees üritused. Kuna muuseumi avamisajad võivad muutuda, kontrollige enne reisi alustamist Kahramankazani omavalitsuse ametlikult veebilehelt uusimat teavet.

Peatus Kurtboğazı pais. Türkikeelse Vikipedias kirjutatud andmetel ehitati pais aastatel 1963–1967 Kurtboğazı oja kohale, et tagada piirkonna veevarustus ja joogivesi. See on täitepais, mille kõrgus jõe põhjakäigust on 54 meetrit, ja selle järve pindala on normaaltasemel 5,5 ruutkilomeetrit. Pais niisutab 3780 hektari suurust ala ja tagab aastas 67 miljonit kuubikmeetrit joogivett. See tähendab, et see järv on üks Ankara veevarustuse allikates. Järve lähedal asuv puhkeala on eriti nädalavahetustel Ankara elanike lemmikkoht. Kohaliku meedia andmetel on seal palju varjualuseid ja piknikulaudu, laste mänguväljakud, purskkaevud ja parkla; ala on Ankara pealinna omavalitsuse poolt puhastatud ja jälgitud. Grillimine on lubatud ainult määratud kohtades. Järve ümbritsevad teed sobivad lühikese jalutuskäigu jaoks, ja päikeseloojangu ajal on vesi ideaalne koht fotode tegem Välja kaevamiskohale pühendage üks tund, muuseumile üks tund ja ülejäänud aja veedake järve kaldal. Hooaeg ja kell.

Kevad ja sügis on kõige sobivamad aastaajad. Suvel puudub tasandikul varjukohti ja Karalari piirkonnas jalutamine keskpäeval võib olla väsitav; talvel võivad teed, mis viivad välja kaevamiskohale, olla mudased. Kahramankazani piirkond on tuntud oma meloniürtide poolest; suve lõpus ei ole üllatav, kui leiate tasandiku äärest meloneid. Ärge lootke, et välja kaevamiskohal või paisu juures on tualette või kohvikuid; võtke toit ja vesi kaasa ning viige oma prügi kaasa. Allikad:

Asukoht - Kahramankazani linnas asuvad Galati kindlus, Satı Kadını maja ja Kurtboğazı.

Reisi teave
LinnKazan, Ankara
TüüpKultuuriline
Kuupäev15. oktoober 2026
AllikasRadar Editör
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeKülasta allikatTeejuhised