Galata torn – “Mırıldam’ın Sahur Ninnisi”

Jutustaja:
“Kord oli Galata torni tipus väike poiss nimega Ali, kes suutis tuulega rääkida. Ramazani õhtutel tõi tuul alati talle linnast uudiseid.”

Ali (erutunult):
“Tuulevend, mida sa täna kuulsid?”

Tuul (kerge sosinaga):
“Ali… Täna õhtul ei saa keegi üheski tänavas iftarilauda katta. Sest kõik on oma muredega hõivatud…”

Jutustaja:
“Ali süda tõmbus kokku. Sel pühal kuul ei olnud ta nõus, et üks tänav jääb valguseta ja vaikseks.”

Jutustaja:
“Ali laskus kohe tornist alla ja teatas naabritele. Igaüks tõi kodust ühe taldriku, ühe kuupäeva ja ühe leiva. Ühel hetkel täitusid Galata tänavad värviliste taldrikutega.”

Naabrid (taustal rõõmsad hääled):
“Ali tänu sellele on meie õhtusöök täna!”
“Allah, olgu sul hea, mu poeg!”

Jutustaja:
“Kui iftariaeg saabus, rändas tuul mööda tänavat ja tõi laudadele kauneid lõhnu. Ja sel õhtul muutus Galata kõige üksildasem tänav linna kõige rahvarikkamaks iftariks.”

Tuul:
“Ali… Sinu hea süda andis sellele tänavale elu.”

Jutustaja:
“Räägitakse, et sellest päevast alates puhub Galata torni tipus tuul veidi magusamalt… sest see kannab inimeste jagatud laudade lugu.”