Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Vanijärve kaldal, Ahlatist Süphanini.
Rööd4 Peatus

Vanijärve kaldal, Ahlatist Süphanini.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Van Gölü lääne- ja põhjakalda ümbrus on üks harulastest marsruutidest, kus saate ühe päevaga tutvuda Türgi vulkaanilise maastiku mitmekesisusega. See marsruut ühendab Bitlise mägede ja järve vaateid, läbides kolme erineva piirkonna ja jutustades kogu päeva vältel sama lugu erinevates mõõtkavades. Alguspunkt on Nemrut Kraterjärv, mis asub Nemrut mäe tipus, vaatega Tatvani, Ahlat ja Güroymaki piirkondadele. Kultuuriportaali kohaselt on see piirkond kaldera, mis hõlmab viit suurt järve, laavavoolude keskusi, kuumaveeallikaid ja koobaseid. Siin peatumine hommikul võimaldab teil paremini mõista vulkaanilisi mägesid, mida te marsruudi edasikäigus näete. Teine peatus on Ahlat. Osmanide ajastul ehitatud rannalinnuse sees asuv İskender Paşa mošee on rahulik koht, mis annab tunde, et olete mägede jaheda kõrguse järel jõudnud järve kaldale. Mošeest kasutatud pruun andesiitkivi võib tunduda nagu inimese poolt loodud jätk nähtavale vulkaanilisele maastikule. Mošee on tänapäeval avatud palvetamiseks, seega on külastamisel vaja käitumisnormidele järgida. Kolmas peatus on Adilcevaz. Süphan mäe lõunaküljel asuv Aygır järv on vulkaanilise päritoluga järv ja pakub marsruudi kõige rahulikum peatuskoht. Viimane peatus on Süphan mägi. See kustunud vulkaan tõuseb Van Gölü põhjakaldal ja seda peetakse ka allikaks, mis tagab vee ja viljakuse ümbritsevale maale ja asulatele. Marsruut ei sisalda tõuse, vaid mäge saab vaadata kaugelt ja selle ümbert. Kui soovite mäele ronida, peate enne seda nõu küsima asjakohastest asutustest, et teada saada hooajast, kestvusest ja ohutuse tagamise võimalustest. Marsruudi aluseks olevad ametlikud andmed kinnitavad seda järjestust. Kultuuriportaal teatab, et Nemrut kaldera sai 2003. aastal loodusmonumendi staatuse ja 2013. aastal rahvusvahelise tähtsusega niisamaa, ehk Ramsari alana. Adilcevazi maakonna valitsus tutvustab Süphan mäge 4058 meetri kõrguselt kui Türgi kolmandat kõrgeimat mäge ja märgib, et Aygır järve toitvat ojaket tuleneb just sellest mäest. Seega järgib marsruut ühtset joont, mis algab kaitstud kalderaalast, jätkub järve kaldal asuva kivist hoone juures ja lõpeb mäe jalamil asuva järve juures. Peatuste vahelised teed läbitakse sõidukiga. Iga peatusele ettenähtud aeg on mõistlik külastusaeg, mitte hinnanguline sõiduaeg. Võtke kaasa vett, tuulekindlat riiet Allikad:

Güroymak, Bitlis
Rööd
4 Peatus
~3 h 15 min kohtades
Teekond ~66,2 km · 1 h 50 min
Kokku ~5 h 5 min
6. november 2026

Marsruudi peatused

1

Nemruti kraatjärv.

~1 h siin

Nemrut Krateri järv on marsruudi esimene peatuskoht, kust avaneb kõige suurejoonelisem vaade. Kultuuriportaali andmetel asub Nemrut mägi Bitlise piirkonna Tatvani, Ahlat'i ja Güroymaki vahel. See on magav vulkaan, millest viimane laavavool tekkis 15. sajandil. Mäe tipus asuv kraater on vulkaaniliste plahvatusete tagajärjel tekkinud kaldera. Selle kaldera sees asub viis järve, millest kaks on suured. Samal alal on palju laavavoolude keskusi, laavikonuseid, purskekoonuseid, kuumaveeallikaid ja kuus koopas. Nemrut krateri järv on Türgi suurim krateri järv. Sellesse punkti jõudmine pakub sissejuhatuse kogu päeva jooksul nähtavale vulkaanilisele maastikule ja järvedele.

Kui jõuate varahommikul, on valgus pehme ja kaldera seinte varjud ulatuvad vee peale. Vaadake järve äärest, esmalt märkate ümbritsevate nõlvade jooni ja seejärel vee värvi. Allika andmetel on järve ümbruses olevad kuumaveeallikad ja spaad vulkaanilise tegevuse viimased jäljed. Järve vesi on karusest ja allikatest, see on külm ja magus. Erinevate piirkondade taimede kooselu näitab, et sellel alal on mikroilm. Jalutades nõlvadel, pöörake tähelepanu taimestiku muutumisele ja vältige taimede astumist, kui teete fotosid. Alal on võimalik osaleda erinevates tegevustes, nagu ratsutamine, jalgrattasõit, fotosaadikud, liblikate vaatlemine, orienteerumine, matkamine ja metsloomade vaatlemine. Kuna sellel marsruudil veedate vaid ühe tunni, hoidke jalutuskäik lühike ja keskenduge kõige parematele vaadetega kohtadele.

Siin on oluline meeles pidada ametliku lehe hoiatusi. Ohutuse tagamiseks ei tohi järve sisse minna. Samad hoiatused kehtivad ka prügi jättmise vältimiseks ning tule ja grillimise keelamiseks tulekahju ohu tõttu. Palutakse järgida kogu alal olevate märgistuste järgi ja vältida käitumist, mis võiks kahjustada metsloomi nende looduslikus keskkonnas. Kõrgel mägedes võib teeolud ja ilmastik kiiresti muutuda, seega hankige enne väljumist asjakohastelt asutustelt uusimat teavet. Enne telefoni kaamera abil panoraamfoto tegemist, peatuge hetkeks, vaadake vaikselt ja see aitab teil paremini pilti mõista. Püüdke eristada kaldera sees olevad väikesed ja suured järved, et mõista seda kui järvede kogumit, mitte ühte järve. Puhake varjualuses, eelistatavalt kivimüüride lähedal, ja võtke kaasa oma vett. See peatus on marsru

Tegevusteta vulkaani kraatris asuvate järvede kogum. Suur järv on külm, samas väiksem, selle kõrval asuv järv on maa soojuse tõttu soojem; need kaks järve asuvad umbes mõjasaadil kaugusel üksteisest.
2
İskender Paşa Camii

İskender Paşa mošee.

~40 min siin
İki Kubbe, Kale 4 Cd. No:20, 13400 Yeniköprü/Ahlat/Bitlis

Teine peatus on İskender Paşa mošee, mis asub Ahlatis, osmanide ajast pärit Sahil kalda. Nemruti jahedast kõrgusest siia laskumine muudab marsruudi suuna mäelt järve kaldale. Kultuuriportaali andmetel on hoone ehitatud künklisel maastikul, seega pöörake sissepääsul maapinna kaldele tähelepanu. Mošeest räägitakse kui esimesest osmanide ajast Ahlatis ehitatud mošee. Inskriptsiooni kohaselt ehitati see 1564–1565. aastal Van Beylerbeyi İskender Paşa poolt, kes mängis piirkonna arendamisel olulist rolli. Kuigi allikates on märgitud erinevaid aastaid, on kõige usaldusväärsem öelda, et hoone on pärit 16. sajandist. Mošeest räägitakse koos selle vannide osaga kui kompleksist. Alustage, liikudes ümberhoone territooriumil ja püüdkete mõista, kuidas hoone maastikuga koosneb.

Nimi "Sahil kalda" viitab hoone asukohale järve kaldal, kuid selles marsruudis ei pakuta seda eraldi külastuspunktina. Fassaad on lihtsa kujuga, valmistatud pruunist andesiidist. Pange tähele, kuidas värv päikesevalgel muutub. Akendel on teravaid kaareid ja küljelt vaadates on see rütm paremini nähtav. Kuppel asub väljast kaheksa küljega konstruktsioonil. Selle ülemineku nägemiseks astuge hoone juurest veidi eemale. Sees on harim (palveala) ruudukujuline ja seda katab üks kuppel, mis on ühendatud nurkadest trumlatega. Seda lihtsat kujundust peetakse klassikalise ühekuppelise plaani oluliseks näiteks. Kultuuriportaal nimetab seda ka piirkonna esimese osmanide mošeena.

Tänapäeval on mošee avatud palvetele, seega käituge palvete aegadel ja rahvarohketel hetkedel vaikselt. Sisenedes võtke jalanõud maha, kandke riideid, mis katavad õlad ja põlved, ja pildistades vältige palvetavate inimeste kaadrisse sattumist. Aktuaalse info avamisajate ja külastusreeglite kohta küsige Ahlatis asuvatelt kohalike ametnikelt. Peatuge hetkeks hoone lähedal ja vaadake, kuidas päikesevalgus kivipinnale langeb. Ahlat kivi võib lugeda kui vulkaanilise maastiku, mida nägite Nemrutis, inimese poolt muundatud jätk. Selle seose mõistmine võimaldab teil näha suhet looduse ja arhitektuuri vahel selles marsruudis. Planeerige selle peatuskohas puhkuseks, et joosta ja süüa, sest järgmised kaks peatuskohta on looduslikud alad. Liitudes Adilcevaziga, lähenete Van järve põhjaosale. Pöörake teel silma Süphani mäe silueti otsimisele, et valmistuda

İskender Paşa mošee asub Ahlatis, osmaanide ajastu rannakindlustuse sees. Hoone on ehitatud künklisse maastikule. Türgi Vaimulikkude Enotsüklopeedia (TDV) defineerib selle kui esimene osmaanide ajastu mošee Ahlatis. Samas artiklis paikneb mošee Yeniköprü sisemise kindluse osana. Kultuuriportaali kohaselt teatab kirjutis, et mošee ehitas 1564–1565. aastal Van Beylerbeyi (provintsiaalkuberner) İskender Paşa. Kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel on kirjutise kuupäev hüdri kalendri järgi 992, mis vastab aastale 1584. Kuupäevade erinevuse tõttu on kõige kindlam pidada seda 16. sajandi ehitatud mošee. Kultuuriportaali kohaselt mängis İskender Paşa piirkonna arendamisel olulist rolli. TDV-i andmetel tegi paša palju annetusi ja mošee koos saunaga moodustasid ühe sellise kompleksi. Kohalik ministerium kirjutab, et hoone on tõenäoliselt ehitatud arhitekt Mimar Sinani poolt. Seda viidet ei saa kindlalt kinnitada ja seda tuleks käsitleda ettevaatusega. Allikates öeldakse, et mošee ehitati Yavuz Sultan Selimi valitsusajal ja laiendati Kanuni valitsusajal. Kuna see jutustus ei lange täpselt kokku kirjutise kuupäevadega, ei ole võimalik täpselt määrata ehitusaega. Fassaadid on lihtsate kujundusega, valmistatud pruunist Ahlatist pärit andesiidist. Fassaadidel olevad aknad on terava kaarega. Harim (naiste osa) on ruudukujuline. Palvetamisruum on kaetud ühe kuppeliga, mis on ühendatud nurkadest trumlatega. Kuppel istub väljast kaheksa küljega alusele. Harimi seintele paigutatud aknad on terava kaarega niššides ja on ristkülikukujulised. Kultuuriportaali kohaselt on see piirkonna osmaanide mošeedest üks esimesi ja oluline näide klassikulisest ühekuppelilisest plaanist. Kohalik ministerium ütleb, et see on tüüpiline osmaanide arhitektuuri näide nii väliselt kui ka sisemiselt. Mošee oli planeeritud koos saunaga, moodustades kompleksi. Kohaliku ministeriumi andmetel taastati Ahlat rannakindlus 1556. aastal Kanuni poolt. Samal leheküljel märgiti, et kindluse sees võib leida ka varemeid. Seetõttu on mõttekas külastada mitte ainult mošeed, vaid ka kindluse alal. Mošee on tänapäeval avatud palvetele. Kohalik ministerium teatab, et see on palvete aegadel avatud ja võib külastada igal ajal. Külastades käituge vaikselt, kandke sobivat riietust ja võtke jalanõud sisse. Pildistades v Reisi ajakava jaoks kontrollige enne reisi liiklusolukorda. Kui plaanite külastada ka teisi kohti Ahlatis, planeerige päev vastavalt sellele. Avamisajad ja külastustingimused leiate uusimatest teadetest, mida pakuvad kohalikud väärtusobjektide haldusüksused ja kultuuri- ja turismibürood. Moskee on üks harulastest kohtadest, kus saab endiselt näha Ahlat'i kivist ehitatud struktuure ja kindluse sees asuvaid asulate jälgi.
3
Aygır Gölü

Aygırı järv.

~50 min siin

Kolmas peatus on Aygır järv, mis asub Adilcevazi piirkonnas. Seda tuleks pidada selle marsruudi rahulikuma peatuskoha jaoks. Adilcevazi omavalitsuse andmetel asub järv 8 kilomeetrit piirkonna kesklinnast ja 130 kilomeetrit maakonna kesklinnast. Järv asub Süphani mäe lõunaküljel asuvas karus. Kuna see asub mäe jalamil, on mäe siluett sageli nähtav. Kuna on olemas ka teisi järvi samade nimedega, ärge unustage suunas näidates mainida "Adilcevaz". Järve sügavus on 65 meetrit ja pindala 3,7 ruutkilomeetrit. Arvatakse, et järv on vulkaanilise päritoluga; see on tekkinud vulkaanilise plahvatuse põhjustatud kraatri täitumisega sademetest ja piirkonna allikatest. Järve ümbruses on vulkaanilisi kivimeid, seega vaadake kivimite tekstuuri, kui jalutate kaldal.

Järve vee allikad on sademed ja Šorlar Dere, mis voolab alla Süphani tippu. Mäelt voolav vesi mängib olulist rolli järve ja ümbritsevate asulate elus. Teatud kuudel kasutatakse järve vett põllukultuuride kastmiseks ja Aydınlari asula veevarustuse tagamiseks. See on hea näide sellest, kuidas vulkaaniline mägi võib oma ümbrusse tuua vett ja viljakat maad. Enne jalutuskäigu alustamist peatuge kohas, kust saate järve tervikuna näha. Kui tippu on lund, on parimad pildid, kui lumega kaetud Süphan peegeldub järves. Valige pildistamiseks hommik või pärastlõun. Omavalitsuse lehel on märgitud, et järve ümbruses on kohti, kus saab telkida ja teha matku. Samuti teavitatakse, et käib metsastamisprojekt, seega ärge kahjustage taimi ega korrastatud alasid.

Kaldal võib pinnas olla libe, eriti pärast vihma, seega käige ettevaatlikult. See juhend ei anna garantiisid vee sisenemise ohutuse kohta; järgige kohalike ametiasutuste juhiseid. Kuna teeninduse ja transpordi tingimused võivad muutuda, kontrollige uusimat teavet Adilcevazi omavalitsuselt. Võtke oma jäätmed kaasa ja vältige müra, sest vaikne keskkond on järve peamine väärtus. Omavalitsuse lehel on märgitud, et järve ümbrus pakub palju võimalusi kaunite fotode tegemiseks. Püüdke pildistada nii lähedalt vee ja kaldakivide piiri, kui ka kaugelt mäe jalamit. Selles peatuskohas on kõige kasulikum veeda rohkem kui pool tundi, et rahulikult vaadet nautida. Kui lahkute järvest, viib teid tee Süphani jalamile ja mäe suurus muutub lähenedes aina silmatorkavamaks. Viimases peatuskohas olge valmis mäge lähed

Aygırı järv asub Bitlise provintsi Adilcevazi ringkonnas, Süphani mäe lõunaküljel asuvas kraatris. Adilcevazi ringkonna omavalitsuse andmetel asub järv 8 kilomeetrit ringkonna kesklinnast ja 130 kilomeetrit provintsi kesklinnast. Türgis on ka teisi kohti, mis kannavad nime Aygırı järv, kuid siin kirjeldatav on just Adilcevazis asuv järv. Järv on vulkaanilise päritoluga ja teadusartiklis seda iseloomustatakse kui tüüpilist maar-järve. Maar on kraater, mis tekib maa-aluse vee kokkupuutel kuuma laavaga või magmaga. Omavalitsuse veebilehe andmetel on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud kraatrisse kogunud sademed ja piirkonna allikatest vesi. Samal leheküljel mainitakse ka tektoonilist päritolu, samas kui artiklis kasutatakse terminit "maar". Seetõttu on kõige täpsem järve iseloomustada vulkaanilise päritoluga järvena. Järve pinnas on 1942 meetrit üle merepinna. Selle ümbruses leidub vulkaanilisi kivime. Artiklis märgitud, et suurem osa ümbrusest on kaetud Süphani mäe püroklastiliste materjalidega. Järve põhjakaldal, Süphani mäe lõunaküljel, on näha trakiit- ja trakadasiidilavavoolusid. Lõunakahes, Nernek mäe ümbruses, leidub happelisi lavavoolusid. Artiklis mainitakse ka teist maar-kraatrit järve kagus. Süphani mäe lõunaküljest vaadelduna ühinevad järv, Nernek mägi ja Van järv üheks vaateks. Järve vett täiendavad sademed ja Šorlar dere, mis voolab alla Süphani mäe tippu. Teatud kuudel kasutatakse järve vett põllukultuuride kastmiseks ja Aydınlar asula veevarustuse tagamiseks. Omavalitsus teatel on vesi mage. Artiklis märgitud, et järves võivad elada sellised kalad nagu haug ja vőrskala, mistõttu on järv oluline ka kalapüügi vaatepunktist. Artiklis kirjutatakse, et järve põhjakalda metsane ala sobib hästi puhkuseks. Omavalitsuse lehel märgitud, et metsandustööd on käimas. Järv on tuntud ka sobiva telkimispaigana mägironijatele, kes soovivad ronida Süphani mäele. Omavalitsus teatel on ümbruses kohti, kus saab telke püsti panna. Samuti on võimalik teha matku. Järv on populaarne piknikukoht nädalavahetustel ja võõrustab igal aastal palju kohalikke ja välismaalisi külastajaid. Süphani mäe vaade annab ümbrusele erilise atmosfääri. Piirkond pakub palju võimalusi fotode tegemiseks. Sinna jõudmiseks peate sõidukiga ringkonna kesklinnast. Ü Aygırı järv on üks Adilcevazi kõige kergemini ligipääsetavamaid looduslikke sihtkohti, kus saab nautida rahulikku veepinna vaadet vulkaanilise mäe jalamil.
4
Süphan Dağı

Süphani mägi.

~45 min siin

Sõidu viimane peatus on Süphani mägi, kus eesmärk pole ronimine, vaid mäe tundmine ja vaade kaugelt. Mägi asub Adilcevazi piirkonnas, Vanijärve põhjakaldal, Adilcevazi, Erciši ja Patnosi vahel. Patnosis on samuti piirkond, mis kannab nime Süphani mägi, seega määrake suund, mainides Adilcevazit. Vallaametniku veebilehe andmetel on selle kõrgus 4058 meetrit, mis teeb sellest Türgi kolmanda kõrgeima mäe. Vulkaanide seas on see kõrguselt teine. Süphan on tegevusteta vulkaan ja täpselt ei tea, millal see viimati aktiivne oli. Uuringud viitavad, et viimane vulkaaniline purske toimus umbes 8000. aastal e.K.

Kõrgeim punkt on Sandık Tepe'i tipp. Tippu on säilinud umbes 1000 meetri läbimõõduga laavaväljak ning seal on mitmesuguse suurusega jääjärved. Mäe tippu katab jää ja kaugelt vaadates moodustavad need jäämassid kaunid vaated. Siin ei ole võimalik ronida, sest mäerohk mine nõuab spetsiaalset oskusteavet, varustust ja teadmisi ilmastiku ja olude kohta. Allikad näitavad, et mäele ronitakse tavaliselt ida poolt ja alguspunkt on sageli Aydınlar küla. Kuid enne reisi, konsulteerige volitatud asutustega ja kogenud giididega, et teada saada sobiva aja, kestuse ja ohutuse tagamise tingimused. See giid ei anna soovitusi reisi kestuse või ajakava kohta. Valmistamata külastajale on parim viis mäge vaadata Aygır järve kaldalt ja selle ümbrusest.

Pöörake oma pilku päeva jooksul mitu korda tippu, sest valguse muutudes muutuvad ka pinnale langevad toonid. Vallaametniku veebilehe kohaselt on Süphani vulkaaniline teke teinud ümbritseva pinnase viljakaks. Mõned madalamad osad on vulkaanilised tasandikud, mida kasutatakse põllumajanduses. Mäel on palju veeallikaid, mis rahuldavad ümbritsevate asulate veevajadusi. Mäelt voolav vesi jõuab selleni linnadeni nagu Adilcevaz ja Ahlat, ning üks oja toidab Aygır järve. Seega saate kogu tee jooksul jälgida vulkaani, vee, järve ja pinnase ahelat. Veebilehe kohaselt saab mäel tegeleda ka matkamise, telkimise ja kukkumise spordialadega, kuid enne seda küsige volitatud asutustelt teavet olude ja vajalike lubade kohta. Üldiselt on mäe tipust näha Vanijärve, seega võite seda vaadet ette kujutada madalamatelt kõrgustelt. Tagasiteel võrrelge, mida nägite Nemrutis kraatrit ja siin olevat mäekorvist.

Allikas: Adilcevazi vallaamet,

Süphan mägi on tegevusteta vulkaan, mis asub Van järve põhjakaldal, Adilcevazi, Ercişi ja Patnase vahel. Adilcevazi omavalitsuse andmetel asub mägi osaliselt Adilcevazi piirkonna territooriumil. Samad allikad nimetavad seda Türgi kolmandaks kõrgeimaks mäeks. Selle kogukõrgus on 4058 meetrit. Kõrgeim punkt on Sandık Tepe tipp. Mägi on vulkaanilise päritoluga. Täpselt ei tea, millal see viimati aktiivne oli. Uuringud viitavad, et viimane vulkaaniline purske toimus umbes 8000. aastal e.K. Tipus asub umbes 1000 meetri läbimõõduga laavakuhil, mis on jäänud selle aktiivse ajastu mälestuseks. Tipus asuvad ka erineva suurusega jääjärved, millest üks on väga sügav. Tipp on kaetud jääkoobaga, mis loob kauni vaate. Mägi on oma vulkaanilise päritolu tõttu teinud ümbritseva maa viljakaks. Mõned madalamad osad on vulkaanilised tasandikud, mida kasutatakse põllumajanduseks. Mäel on palju veeallikaid, mis varustavad lähedal asuvaid asulateid veega. Mäelt voolav vesi jõuab Adilcevazisse, Ahlatisse ja Patnasesse. Üks mäelt voolav jõgi täidab Aygır järve. Seega on mägi mitte ainult vaatemäng, vaid ka elukohaks ümbritsevale piirkonnale. Süphan mägi on populaarne koht loodussportlastele. Omavalitsuse lehel loetletakse mägironimine, talispordiala, matkamine, telkimine, maastikusõidukid ja kiting. Mägironisõiduks on sobiv aeg suvest kuni septembri keskpaigani. Need, kes soovivad talvel ronida, saavad seda teha alates kevadel kuni detsembri alguseni. Aktuaalse olukorra kohta küsige kindlasti asjakohastelt asutustelt. Ronimine toimub tavaliselt mäe iduküljelt, kuna see on mugavam. Tippu jõudnud inimesed alustavad tavaliselt Aydınlar külast. Külast veidi eemal asuvates mäenõlvades asuvad Šekerpınarı või Süphan mäenõlvad on head kohad telkimiseks. Ronimine ja tagasitulek võtab suure osa päevast ja võib mõnel juhul olla pikem, kui on kirjas. Ronimise ajal kohtate palju veeallikaid, erineva suurusega kraatreid ja jääjärvi. Tipust on näha Van järve, mida kirjeldatakse vapustava vaatega. Ronimine tähendab suurt kõrgust ja muutlikku ilma. Ärge alustage ilma asjakohaste asutuste nõuannete ja ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma ilma Süphan on suurim struktuur, mis piirab Vanijärve ümbruses asuva piirkonna vaadet.

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnGüroymak, Bitlis
TüüpRööd
Peatus4
Kuupäev6. november 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti