Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Surist muuseumini: Nikaia ajaloo kihid.
Kultuuriline4 Peatus

Surist muuseumini: Nikaia ajaloo kihid.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Izniku müüri sees jalutamine on lihtsaim viis näha, kuidas linn on enam kui kaks tuhat aastat samal planeeringul eksisteerinud. Hellenistlikul perioodil oli Nikaia planeeritud nelja väravaga, kahe peamise tänavaga, mis ristusid keskel täisnurga all. Geograaf Strabon kirjutas, et kesklinnas asuvast monumendist oli näha kõiki nelja väravat. UNESCO'i 2014. aastal maailmapärandi eelkandidaatide nimekirja kantud Izniku dokument rõhutab, et seda võrgustikku on tänapäevani näha. Linna ümbritseb umbes 4970 meetri pikkune, ebaregulaarse kujuga müüri ring, ja ametlikel andmetel on sellel 114 torni. See marsruut järgib seda geomeetriat. See algab põhjal asuvast Istanbul väravast, järgib müüri ida suunas kuni Lefke väravani, seejärel langeb ida-lääne teljel asuvasse ristmikku, kus asub Hagia Sophia. Sealt jätkatakse edasi läänes asuva Rooma teatrini ja lõpuks lõpeb lõunas, uue Izniku muuseumi lähedal, mis avati 2023. aastal. Seega näete ühel jalutuskäigul kolme peamist väravat, linna keskpunkti ja kaevamiste tulemusena leitud artefakte. Radar.com.tr-i Izniku reisijutt räägib tähistatud töökodadest, Yeşil Camist ja järve kaldast; see marsruut keskendub aga müürile. Müüridel otsite tellistest ja kivist seinu ning seina sisse ehitatud taaskasutatud elemente, teatris aga Rooma inseneriteadust, mis tasandab maastikku võlvidega. Hagia Sophias näete põranda tõstmist, mis tehti 1065. aasta maavärina järel, ning värvilisi kivipõrandaid, samas kui muuseumis näete kõigi nende elementide kaevamiste käigus leitud tükke. Peatuskohad täiendavad üksteist: teatrikivid on müüridel, teatrikaevamiste leidud on muuseumis. Bursast saab Iznikusse busside ja minubussidega, mis väljuvad Bursa peamisel bussiterminalist. Kontrollige ajakavade osas, sest need võivad muutuda. Kui olete Iznikus, pole auto tarvis, sest kõik neli peatuskohta asuvad müüri sees ja on jalutuskäigu kaugusel. Peatuskohtadel viibimine võtab umbes neli tundi; lisage sellele vahepealsed jalutuskäigud ja lõunasöök, et Bursa-st sealt-tagasi reisi jaoks terve päev planeerida. Oluline: Müürid ja teater on avatud alad, seega on suvel keskpäeval vähe varju, võtke kaasa müts ja vesi. Ärge ronige ülesse varemetele, tornidele ega müüri ülemistele osadele; mõned alad võivad olla renoveerimise või kaevamiste tõttu Allikad

İznik, Bursa
Kultuuriline
4 Peatus
~3 h 55 min kohtades
Jalgsi ~1,6 km · 26 min
Kokku ~4 h 21 min
30. september 2026

Marsruudi peatused

1
İznik Surları

İzniku müürid.

~1 h 15 min siin

Alustage marsruudist Istanbul väravast, mis asub linna põhualaosas, seal, kus Atatürk tee müüridele jõuab. Vaadake väravat esmalt väljast, astuge müüri äärde ja vaadake seda nagu Istanbulist saabuv reisija. Istanbul värav koosneb kolmest eraldi väravast: välis-, keskmisest ja sisemisest, ning nende vahel on ovaalne siseõu. Seisake õue keskel ja vaadake esmalt välis- ja seejärel sisemist kaart, kust näete kõige paremini, kuidas kolm värav on samal teljel paiknevad. Pange tähele, et väravate raamid on valmistatud graniitsambaist ja neil on kõrged kaared. Raamide peal on kaks Medusa pead, mis on välja pööratud; Izniku omavalitsuse andmetel on need paigaldatud, et hoida ära pahaloomulisi vaimusid. Izniku omavalitsuse andmetel ehitati värav Rooma ajal ja seda taastati keiser Hadrianuse ajal, aastal 123. Bursa suurlinna omavalitsuse andmetel on Istanbul värav koos lõunas asuva Yenişehir väravaga olnud restaureerimistööde objektiks, mida on viinud läbi Izniku muuseumi direktorat ja omavalitsus. Sealt jätkates müüri jooni, suunduge ida poole Lefke väravani; kui tee aeg-ajalt müürist eemaldaks, siis püsige linnast ida poole. Müürid ulatuvad linna ümber umbes 4970 meetrit ja nende kõrgus on 10 kuni 13 meetrit. Jalutades loendage ümmargusi ja ruudukujulisi torniposti; ametlike andmetel on ringis kokku 114 torniposti. Märkate, et müüri pinnal on vaheldumisi tellistest ja suurtest kivist ridu; suurem osa müüridest on ehitatud selle tehnikaga. Bursa suurlinna omavalitsuse andmetel ehitati müür Bithynia perioodil, 4. sajandil eKr, ja alguses oli see umbes 2,5 kilomeetri pikk. Pärast Gotide rünnakuid aastal 258 laiendati seda kuni tänapäevani. Bütsantslased tegid müürile täiendusi ja aastatel 1204–1261, Izniku impeeriumi ajal, tugevdati seda, mis lisas müürile uusi kihte. Seetõttu märkate, et sama müüri ääres on kasutatud erinevaid materjale ja töötlusi ning mõnes kohas on peamüüril teine kiht. Vaadake müüri sees olevate sambaste, kapiteelide ja tekstidega kividele; need on pärit vanemate hoonete varemetest. TDV Islamientsepedias märgiti, et bütsantslased kasutasid ka kirjutatud sarkofaage ehitusmaterjalina. Allikates märgiti, et müüridel on kreeka ja ladina keeles kirjutisi ning mõnedel tornipostidel on ka kirjutusi; skaneerige tornide küljed oma kaamera suurendusega. Izniku omavalitsuse andmetel Vaadake lähedalt ukse kohal olevat reljeefset dekoratsiooni ja marmorsulge. Allikad erinevad ukse vanuse määramisel; Kultuuriportaali inventuurimärkides seostatakse Lefke väravat keiser Hadrianuse külastusega, samas kui UNESCO dokument seostab nelja peamise värava keiser Vespasianuse ja tema poja Titusega. Selle piirkonna juures asub ka 822 meetri pikkune Rooma veetoru, mida kohalik omavalitsus nimetab "Lefke värava antiikne veetoru" ja mis on ehitatud Hadrianuse käsul. Värava ida poole suunatud fassaad saab hommikupäikest, seega proovige selle külge jäädvustada pilte varahommikul. Vaadake müüre ja väravaid ainult altpoolt, ärge ronige seintele ega varemetele. Lõpuks astuge linna sisse läbi Lefke värava ja liikuge ida-lääne suunal lääne poole; see tee viib teid linna ristmikul asuvasse Hagia Sofiasse. Allikad: Kultuuriportaal; İzniki omavalitsus; İzniki maakonna valitsus; UNESCO ajutine nimekiri.

İzniku müüri on umbes 4970 meetri pikkused linnumuudid, mis ümbritsevad Izniku ajaloolist keskust viiekülgse kujuga. Izniku maakonna andmetel on müüri kõrgus 10–13 meetrit ja neis on 114 torni, mis on ümmarguse ja ristkülikukujulise põhjaga. Bursa suurlinna omavalitsus kirjeldab müüre kui kahekordse müüri süsteemi, mis koosneb neljast peamisest ja kaheteistest küljepeitsest. Müürides on kasutatud kiviplokke, telliseid, murenenud kive ja Horasani mördi. Mõnes kohas on müürisse ehitatud ka vanadest hoonetest pärit osi ja reljeefseid elemente. Ajalugu: Izniku praegune asend säilitab suuresti hellenistlikust ajast pärit linna planeeringu. Kahest peamisest tänavast lähtudes on nähtavad neli peamist linnaväravat. TDV (Türk Diyanet Vakfı) islami entsüklopeedia kohaselt oli antiikajast pärit linn, mida nimetati "kuldlinnaks", ümbritsetud müüridega, mille väravad olid avatud nelja suunda. Maakonna andmetel alustati müürite ehitamist Bithynia perioodil, umbes 4. sajandil eKr, ja need said oma praeguse kujule lisatöödega Rooma ja Bütsantsi perioodidel. Rooma perioodil, kui linn kasvas oma piiride väljapoole, ehitati uued linnaväravad. 123. aastal põhjustas tugev maavärin linnas suuri hävinguid, kuid keiser Hadrianus lasi selle uuesti üles ehitada, mistõttu teda peetakse linna teiseks asutajaks. 258. aastal rüüstasid Bithyniat vallutanud gootid linna, kuid linn taastus järgnevate kümne aasta jooksul. Göl Kapısı (järvevärav) juures asuv kirjutis räägib, et müüre taastati keiser Marcus Aurelius Claudius valitsusajal. 368. aasta maavärinas said müürid jällegi suuri kahjustusi. 8. sajandi alguses piirasid araablaste armeed linna, kuid ei suutnud tugevaid müüre murda. Kahjustatud müüre taastati alates keiser Leon III valitsusajast, kasutades ka materjale, mis olid võetud linnas asuvast Rooma teatrilt. 1065. aasta septembris põhjustas maavärin müürides ja tornides uusi kahjustusi. 11. sajandi lõpus oli linn mõnda aega Anatolia Seljukide keskuseks, kuid 1097. aastal piirasid ristisõdijate armeed linna ja andsid selle Bütsantsile. TDV-i kohaselt kasutasid bütsantslased hiljem neid müüritöid, kasutades ka lühikese ajaga säilinud hauakive. 1204. aastast alates, kui Iznik sai Laskar Ida pooles asuv Lefke värav on väga sarnane Istanbuli väravaga ja on tõenäoline, et mõlemad on samal ajal ehitatud, kuid täpseid dateeringuid ei ole võimalik kindlaks teha. Lefke värava kividel on kirjutisi, kus mainitakse keiser Hadrianust. Värava vasakul küljel on reljeefidega kaunistatud friis, kus on kujutatud inimesi. Värav on saanud nime Lefke järgi, mis viitab teele, mis viis tänapäeva Osmaneli suunas, ja vastavalt Wikipedia andmetele on selle praegu 1,80 meetri ulatuses maapõue peidetud. Läänes asuva Göl värava kohta on säilinud vähe jälgi; parempoolne torn on osaliselt säilinud, kuid vasakpoolse torni on alles vaid vundament. Lõunas asuv Yenişehir värav koosneb kolmest osast ja sinna pääseb sisevärava kaudu, mis viib ruudukujulise siseõuega. Kuidas külastada: Müürid asuvad avatud alal ja väravate ümbrus on vabalt külastatav. Istanbuli värav asub Atatürk Caddesi põhjakõrval ja Lefke värav on Kılıçarslan Caddesi idakõrval, seega jõuab mõlemasse väravasse linnakeskusest lühikese jalutuskäigu kaugusel. Müüri ümberkäimine tähendab umbes viie kilomeetri pikkune jalutuskäik. Kui teie aeg on piiratud, võite näha Istanbuli, Lefke ja Yenişehiri väravaid, et saada ülevaate müüri erinevatest osadest. Et jälgida erinevaid ajastu jälgi, vaadake telliste järjestusi ja müüri sees olevate vanade kivide jäänuseid; iga renoveerimine on jätnud müürile oma kihi. Bursa linnavalitsus alustas 2016. aastal müüridel puhastus- ja restaureerimistöid ning 2024. aastal teatas Anadolu Ajans, et ka Istanbuli ja Yenişehiri väravad on renoveeritud. Lõunas asuv Yenişehir värav on lähedal Rooma teatri ja İzniku muuseumile, samas kui Lefke värav on lähedal Nilüfer Hatuni ehitisele; seega on müüri külastamine lihtne ühendada nende kohtade külastusega. Vastavalt Kültür Portali andmetel jõuab İznikusse Bursa terminalist; kontrollige praeguse sõiduplaaniga terminalist või bussifirmadest.
2
İznik Ayasofyası

İzniku kirik.

~40 min siin
İznik/Bursa

Ida-lääne suunalt, kui jõuate Hagia Sofia juurde, see asub linna kahe peamise tänavaga ristumiskohas, selle kagu nurgas. Enne sissepääsemist, käige hoone ümber, sest selle tänapäevane välimus on mitme sajandi jooksul tehtud ehitusetappide tulemus. Allikate kohaselt asus siin algselt Rooma spordiruum, ja hoone esimene etapp oli tellistest seintega basiilika, mis ehitati selle kivialuste peale. Arvatakse, et see esimene basiilika ehitati 4. ja 5. sajandi vahel; UNESCO dokumentide kohaselt taastati hoone 6. sajandi jooksul keiser Justinianuse valitsusajal. Vaadake põhja- ja lõunaseintele, kus tellistest seinad on kivialuste kohal; paks mördikiht ja suured tellised on selle varase etapi jäljed. Hoone nime mainitakse esimest korda dokumentides 787. aasta 11. oktoobril, seoses seitsmenda kirikukoguga, mida juhtis patriarh Tarasios. 1065. aasta maavärinas sai hoone peaaegu täielikult hävitatud ja see taastati, tõstes põrandat 1,40 meetri võrra. Selle taastamise käigus muudeti apsis viieharuliseks ja sellele lisati kaks kuppelkujulist ruumi. Vaadake väljastpoolt hoone idapoolsele küljele, et püüda eristada viieharulise apsise nurgad. 1331. aastal, kui Orhan Gazi linnale valitsuse võttis, muudeti hoone mošee, millele lisati mihrab ja minaret, ja see sai nime Orhani mošee. Sultaan Suleymani valitsusajal taastati hoone pärast tulekahju, millega tegeles arhitekt Sinan. Anadolu Ajansi teatel eemaldati selle taastamise käigus sisemised kaared ja sambad, asendades need suuremate kaartega, mis tagasid mihrabi nähtavuse kõikidelt pooltelt. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses külastanud reisijad kirjeldasid seda kui lagunenud ja hüljatud. 1935. aastal muudeti see muuseumiks ja 2007. aastal alanud restaureerimistööde järel muudeti see 2011. aastal taas mošee. Tänapäeval, kui see on mošee, järgige külastamise reegleid. Eemaldage kingad, kandke riideid, mis katavad õlad ja põlved; naiste puhul peavad nad kandma peakatteid. Vältige külastusi palvusaegadel ja järgige sisemuses töötajate juhiseid. Anadolu Ajansi teatel on mošee ja muuseumi alad eraldatud. Hoidke oma hääl madal, ärge käige palvetavate inimeste ees ja ärge kasutage välkpilte. Sisemuses vaadake kõigepealt põrandale; 1935. ja 1953. aasta Selle ristmikult suunduge edelasse; Rooma teater asub linna edelaosas ja on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Allikas: Kultuuriportaal; Izniku omavalitsus; Anadolu Ajansı; UNESCO ajutine nimekiri.

See hoone, mis asub İzniku keskel, ehitati algselt Bütsantsi kirikuna ja aastal 787 toimusid siin teised İzniku kirikukogud. Ottomani impeeriumi ajal muudeti see mošee. Põrandal olevad mosaiikid ja seinte freskode jäljed on endiselt nähtavad, mis tähendab, et ühes ja samas hoones on näha kahe usu ja viiesaja aasta ajaloa kihid. Lähedal asub ka İzniku keraamikafurnuste kaevamiste ala.
3
İznik Roma Tiyatrosu

İzniku Rooma teater.

~45 min siin
Selçuk Mahallesi, İznik/Bursa

Teater asub linna lõunaosas, Selçuk linnaosas. Bursa suurlinna omavalitsuse andmetel avati see külastajatele märtsis 2024 pärast pikaajalisi väljakaevamisi ja restaureerimistöid. Kuna väljakaevamised on veel käimas, kontrollige enne külastamist, kas ala on sel päeval avatud ja millal külastajad vastu võetakse. Hoone ehitati 2. sajandil p.Kr, keiser Trajanuse valitsusajal, Bithynia provintsi kuberneri Pliniuse poolt. Paljud Anatoolia teatrid on ehitatud künkale, kuid see teater on rajatud tasasele alale ja istekohad on ülesehitatud võlvidega. Allikate kohaselt on see oma ehitusviisiga Türgis ainulaadne näide. Ligikaudu kümnele vaatajale mõeldud hoone on 84 meetri pikkune ja 63 meetri lai. Sisemuses vaadake esmalt kaarede ja võlvide süsteemi, mis toetavad vaateplatvormi; Kultuuriportaali andmetel on see kandev konstruktsioon säilinud. Izniku omavalitsus teab, et tasasel alal asuvas teatris on 19 galeriid, mis moodustavad istekohad. Jalutage galeriide avade lähedalt, lugedes neid, ja vaadake, kuidas kaared toetavad vaateastmeid. Seejärel suunduge lavahoonesse; allikate kohaselt oli selle kolmekorruselise hoone ainult alumine korrus säilinud. Väljakaevamised paljastasid kogu 45 meetri pikkuse lava, mis on orienteeritud ida-lääne suunas. Vaadake jäänud osi ja bloke, mõeldes, et lava fassaad oli kunagi kaunistatud kolonnide galeriide ja rikkalike arhitektuuriliste detailidega. Teater kasutati umbes kaks sajandit oma algsel otstarbel; allikate kohaselt toimusid seal gladiaatorvõitlusi ja muid esinemisi. Suured maavärinad aastal 358, 362 ja 368 kahjustasid hoonet tugevalt. Kultuuriportaali andmetel ehitati 4. sajandi jooksul orkestrale seinad ja orkestri küljeseinadele maaliti fresko. 8. sajandi araablaste sissetungide järel võeti teatri osi lahti ja kasutati müüri tugevdamiseks; esimeses kohas nähtavad müürid ja siin olevad avad on sama loo kaks külge. 12. sajandi jooksul ehitati alale kaks kirikut. 13. sajandi jooksul, Izniku impeeriumi ajal, leiti, et sõdades hukkunud sõdurid maeti teatrisse. Osmani impeeriumi ajal töötasid 17. sajandini kohas keraamikajahuteid; pärast jahutite hüljatamise jäi nende plokke kasutama kohalikud elanikud. Teater avastati ja selle plaan tehti 1743. aastal; esimesed väljakaevamised algatas 1980. aastal Bursa muuseumi Kui teil on aega, võite lühikese ekskursiooni teha lääne suunas, järve kaldal asuva Göl Kapı varemeteni. Peaaegu midagi sellest väravast ei jäägi, ainult ühe torni osa on alles. Seejärel suunduge lõuna-kagusse, suunas Yenişehir Kapı, ja teie viimane peatus on İznik muuseum, kus saate näha teatri kaevamistest leitud esemeid. Allikad: Kultuuriportaal; Bursa suurlinn, İzniki omavalitsus; Vikipeedia, İzniki Rooma teater.

Izniku Rooma teater, mis ehitati Rooma keisri Trajanuse valitsusajal, 2. sajandi alguses, ja mahutas umbes kümme tuhat vaatajat. See asub vana linna müüride sees, umbes 400 meetri kaugusel Hagia Sofia kirikust. Dokuz Eylül ülikooli väljakaevamiste meeskond peab seda üheks kõige silmapaistvamaks Rooma-aegseks ehitiseks Anatoolias. Pliniuse kirjad Ehitise ajalugu on täpselt teada, sest noor Plinius, kes oli 111. aastal Bithynia provintsi kuberner, mainis keisrile kirjutatud kirjas käimasolevat teatrit. Plinius kirjutas, et ehitus pole veel lõppenud ja et tekivad finants- ja konstruktsiooniprobleeme. Samade kirjade kohaselt otsustasid rahvakogud ja heategevuslikud kodanikud ehitada teatrisse kolonnidega galeriid. 2016–2017. aasta väljakaevamiste käigus leiti tõepoolest selliste galereide osi lavahoonest. Väljakaevamiste juhataja Aygün Ekin Meriçi artikli kohaselt kulutati ehitisele 10 miljonit sestertiust. Arhitektuur Teater ei asu künka küljel, vaid tasasel pinnal, võlvitud aluse peal. See ehitusviis, mis on kooskõlas Rooma arhitektuuritraditsioonidega, on Türgis ainulaadne näide. Istekohtade astmed koosnevad kolmest osast: alumisest, keskmisest ja ülemisest. Ehitis katab 102 x 79 meetri suuruse ala. Ülemisel astmel istuv vaataja nägi orkestris toimuvaid esinemisi umbes 20 meetri kõrguselt. Lavahoonest koosneb kolm sissepääsu ja neli peamist ruumi, mis on koridoridega eraldatud, ja seda peetakse kahekorruseliseks. Kaunistustes on kasutatud müütilisi ja taimseid motiive. Ehitis on ehitatud kividest ja mördiga, seejärel on see viimistletud lubjakiviplokkidega; lavahoonel ja mõnedes osades on marmorviimistlus. Sealt on leitud ka mõõk ja kilp, mis tõestavad, et seal peeti gladiaatorivõitlusi. Kasutusaja muutused Väljakaevamised näitavad, et teatri algne kasutus kestis umbes kaks sajandit. Lavahoonest leitud 6. sajand e.Kr. pärinev klaasijääk viis piirkonna ajaloo esimest korda arhaikse ajastu juured. 259. aastal toimunud gotide rünnakud hävitasid linna ulatuslikult, kuid hilisemate perioodide kolonnipõhjad näitavad, et teater taastati 3. sajandil. Anka'i teatel sai ehitis kahjustusi ka 358., 362. ja 368. aastal toimunud maavärinates ja see taastati. 4. sajandi jä Osmanite perioodil ehitati istmeplatvormide alla nelja keraamilise ahju ja töökojade ruumid, millest kolm olid ristkülikukujulised ja üks ümmargune. Kui tšinitel (värvilistel keraamilistel plaatidel) valmistamise ahjud oma funktsiooni kaotasid, demonteeriti teater pikka aega ja selle kivid kasutati lähedal asuvates majades. Arheoloogilised väljakaevamised ja restaureerimistööd: Teater mainiti esimest korda 1743. aastal reisija Pococke'i poolt, kes joonistas selle skeemi. Esimene väljakaevamine algas 1980. aastal Bursa muuseumi arheoloogi Bedri Yalmani poolt ja kestis 2006. aastani; selle perioodi jooksul avastati orkestriplats, istmeplatvormid, külguksed, mõned võlvidega galeriid ja teatrihoone fassaad. Aastatel 2011–2015 avastati teatrihoone tagumises osas asuvad ruumid ja läänekülgne sissepääs, Iznik muuseumi juhtimisel. Alates 2016. aastast on väljakaevamisi läbi viinud Dokuz Eylül Ülikooli arheoloogiainstituudi meeskond. Bursa suurlinna omavalitsuse toetusel lõpetati restaureerimistööd ja teater avati uuesti külastajatele märtsis 2024. Külastus: Külastades, pöörake tähelepanu istmeplatvormide all asuvatele võlvidega galeriidele; see, mis eristab seda teatrit teistest antiigiteatritest, on see, et see ei asu künka küljel, vaid on ehitatud nende kunstlike tugistruktuuridele. Teades, et väljakaevamiste käigus leiti nende võlvide sees Osmanite ajast pärit ahjud, on sama konstruktsiooniga Rooma, Bütsantsi ja Osmanite kihtide eristamine lihtsam. Paljud väljakaevamiste käigus leitud esemed on praegu eksponeeritud Iznik muuseumis, mis asub teatrist veidi üle poole kilomeetri kaugusel kagus. Kultuuriportaali andmetel saab Iznikki jõuda Bursa terminalist ja teatrini saab jõuda linna kesklinnast. Aktuaalse teabe külastusaegade ja sissepääsu kohta saate Iznik muuseumist või Kultuuri- ja Turismiministeeriumi ametlikelt veebisaitidelt.
4
İznik Müzesi

İzniku muuseum.

~1 h 15 min siin

Marsruudi viimane peatus on Izniku muuseum, mis asub Mahmut Çelebi linnaosas, lähedal Yenişehir väravatele. Muuseum avati 1935. aastal Yakup Çelebi majas ja 1960. aastal koliti see Nilüfer Hatun ehitusse. Kultuuriministeeriumi poolt 2020. ja 2022. aasta vahel ehitatud uus hoone avati külastajatele 16. jaanuaril 2023, koos arheoloogiliste leidudega. Nilüfer Hatun ehitus on tänapäeval eraldi muuseum, mis kannab nime Türgi-islami esemete muuseum. Külastusajad, suletud päevad ja sissepääsu tingimused on kontrollitavad muuseumi ametlikult veebilehelt. Näituse saalid asuvad esimesel korrusel, teisel korrusel on administratiivruumid ja ladud. Muuseumis on väljas umbes 1500 esemest, millest vanimad pärinevad umbes 6500. aastast e.K. Saalid on kronoloogiliselt järjestatud: neoliitikum, kivilikum, pronksiaeg, hellenistlik periood, Rooma periood, Ida-Rooma ja Ottomani periood. Järgige seda järjestust, sest kogu päeva jooksul nähtud ehitised on siin paigutatud vastavalt ajajärgustele. Esemed on pärit ümbritsevate künkaste varasemast kaevamisest ning kaasaegsetest kaevamistest, sealhulgas Izniku tähispaellte, Izniku Rooma teatri, järvealuse basiilika ja Hisardere nekropoli kaevamistest. Rooma perioodist pärinevate esemete seas otsige marmorist mängulauda, mis sarnaneb taglaga ja kus iga mängija kasutab 15 kivi. Ahilleuse sarkofagis on Trooja sõja stseenid, kujutatud Agamemnnoni, Ahilleuse ja vangistatud Briseise. Ühel küljel on kujutatud kevadet, suve ja sügise. Sarkofagid on muuseumi kõige silmapaistvam osa. Hisardere nekropoli olulise leiuna on Antigonose sarkofag, mis pärineb 2. sajandist. Sees olnud mees suri vanuses 45–50 ja ta maeti kolmekordse villasese lina sisse. Linast osa, puidust padi pea all ja puidust voodi osa on säilinud. Sarkofagi lasi tellida tema naine Arete; sellel on Arete kujutis ja tema abikaasale kirjutatud matusekõne. Nigerine ja Astyrise sarkofag kuuluvad emale Nigerinile, kes suri vanuses 30–45, ja tütrele Astyrile, kes suri vanuses 25–30. Laibad leiti linditud linase, villase ja siidse linaga; kirjutise kohaselt ostis sarkofagi tütar endale, emale ja isale. 2. sajandist pärinevas Nike-Erose sarkofagis on kaks eraldi kujutatavat figuuri Seejärel minge aeda, kus on väljapanek, mis sisaldab peamiselt kivist esemeid, nagu sambad, sarkofagid, stelaadid ja kirjutised. Aia väljapanek on ajajärkjärjestuses ja siin saate lähedalt uurida samu objekte, mida nägite varem müüri sees. Hoones on tualetid, parkla ja palveala. Müüsest väljudes minge lähedal asuvasse Yenişehri väravasse; see asub tee alguses, mis viib Iznikist Yenişehri ja Bursa suunas. Värav on kolmest osast koosnenud: välis-, keskus- ja sisemine osa, ja sisemisse ossa pääseb läbi ruudukujulise siseõuega. Izniki omavalitsus dateerib värava 1. sajandisse, keiser Claudiuse ajastusse, samas Kultuuriportaali inventuurimärkmed viitavad aastatele 268–270. Kui aega on, külastage ka lähedal asuvat Nilüfer Hatuni imaretit; see hoone, mis valmis 1388. aastal I. Muradi ema auks, on UNESCO dokumentatsiooni kohaselt esimene T-kujulise põhiplaaniga imaret. Enne Bursa tagasireisimist ärge unustage viimast väljumisaega kontrollida. Allikad: Kultuuri- ja turismiministeerium, Türgi muuseumid; KVMGM; UNESCO ajutine nimekiri; Vikipeedia, Izniki muuseum.

İznik muuseum on Kultuuri- ja Turismiministeeriumile kuuluv muuseum, mis esitleb Izniku ja selle ümbruses tehtud väljakaevamiste tulemustena leitud arheoloogilisi artefakte. Praegune hoone valmis ministri poolt aastatel 2020–2022 ja avati külastajatele jaanuaris 2023. Muuseum asub Mahmut Çelebi linnaosas, lähedal Yenişehir väravatele, mis on vana linna lõuna pool asuva osa peamine sissepääs. Iznikus avati muuseum 1935. aastal Yakup Çelebi majas, ja kollektsioon kolis 1960. aastal lähedal asuvasse Nilüfer Hatun imaretisse. See hoone, mis valmis 1388. aastal I. Muradi ema Nilüfer Hatuni auks, on TDV islami entsüklopeedia järgi üks varaseimaid ja olulisemaid osmanide arhitektuuri teoseid. Imaret oli pikka aega nii arheoloogiliste leidude kui ka türki-islami esemete hoidla; see restaureeriti 2012. aastal ja avati uuesti 2020. aastal. Arheoloogilise kollektsiooni uude hoonesse kolimisega tegutseb imaret tänapäeval eraldi muuseumina, mis kannab nime Nilüfer Hatun İmareti Türki-Islami Kunstimuuseum. Ministeeriumi veebilehe andmetel on seal esindatud Izniku keraamika näidised, mündid ning aias on matmispaigad, kaevukettid, pursikad ja kirjutised. Mõlemat muuseumi saab hõlpsalt ühel päeval külastada. Hoone ja väljapanek: Muuseum on kaasaegne hoone valge fassaadiga ja suurte klaasipindadega. Esimesel korrusel asuvad väljapanekusaalid, teisel korrusel haldusruumid ja esemete hoiuruumid. Veebilehe andmetel on muuseumis eksponeeritud ligi 1500 eseme, mille ajalugu ulatub kuni 6500. aasta eKr. Väljapanek on kronoloogiliselt järjestatud ja hõlmab umbes 8500 aasta pikkust perioodi, alates neoliitikumi ajast kuni osmanide ajani. Esemete päritolu on erinevad väljakaevamised, sealhulgas varasemad mägedest leitud esemed ning praegu toimuva Izniku keraamikavabriku, Izniku Rooma teatri, järves asuva veealuse basiilika ja Hisardere nekropoli väljakaevamised. Ministeeriumi muuseumi lehel mainitakse ka Ilıpınar mäe leide. Kui külastaja läbib saalid järjest, alates sisemisest ukseest, saab ta järgida Izniku esimesest külast kuni osmanide keraamikavõrkudeni ulatuva loo. Silmapaistvad esemed: Üks silmapaistvamaid esemeid on Rooma ajast pärit marmorist mängulaud, mis sarnaneb tagumängu Nigeri ja Astyri kujuga sarkofagid kuuluvad emale ja tütrele, ja nende peal olevad tekstid räägivad, et Astyri ema ostis need endale ja oma tütrele. Muuseumis on ka koopiate kogu, mis sisaldab freskodega kaunistatud matuseruumist, mis leiti 1967. aastal Elbeyli piiril asuvas Hespekli piirkonnas. Selle matuseruumi dateering on 4. või 5. sajand pKr. Vikipededia teatel oli originaalne matuseruum leitud ajal väga hästi säilinud, kuid hiljem kahjustasid seda varaste poolt. Ministeeriumi veebilehe kohaselt on aias väljas esemeid, mis pärinevad Kreeka, Rooma, Bütsantsi ja Ottomani perioodidest, sealhulgas sambrid, sarkofagid, reljeefid ja tekstid. Külastus ja transport: Muuseum on esmaspäeviti suletud. Külastuse enne avamisajad ja sissepääsu tingimused kontrollige palun ministeeriumi ametlikult veebilehelt. Kultuuriportaali kohaselt saab Iznikusse Bursa terminalist, kust saab jalgsi kesklinna. Muuseum asub umbes pool kilomeetrit Hagia Sofia lõunas. Rooma teater asub samuti alla poole kilomeetri kaugusel muuseumist, seega on neid kahte kohta lihtne ühes külastuses näha. Iznik lisati 2014. aastal UNESCO maailmapärandi eelkandidaatide nimele; muuseumis olevad esemed esindavad seda mitmekihilist ajalugu, mis on selle kandidaatuse aluseks.

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
Linnİznik, Bursa
TüüpKultuuriline
Peatus4
Kuupäev30. september 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti