Sazovast Porsukuni: Eskişehiri parkid ja jõgi.

Pargi sissepääsust alustage jalutuskäiku järve suunas ja seejärel "Muinasjutukeskuse" poole. Sazova park asub uue Eskişehiri staadioni kõrval, hõlmates umbes 400 000 ruutmeetrit ning on linna suurim park. See oli varem põllumajandusfakulteedi kasutamata maa-ala, kuid park avati külastajatele 2008. aasta sügisel, kuigi see ei olnud veel täielikult valmis. Selle suurusest tulenevalt on soovitatav koostada külastuskava, et kõike näha. Seega, kontrollige esmalt "Teaduskeskuse" päevase ajakava. Keskus ja "Kosmosmaja" töötavad seansside alusel, kusjuures "Kosmosmaja" uksed suletakse seansi alguses ja hilinemised ei pääse sisse. Kui teie seanss on lähedal lõunale, pühendage hommik pargi avatud aladele.

Esimene peatus olgu umbes 25 000 ruutmeetri suurune järv. Selle kaldal asub muuseumilaev, mis on ehitatud täpselt samas mõõtkavas, ja mis on laste seas tuntud kui "piraatlaev". Järve taga tõuseb "Muinasjutukeskus" oma siniste tornidega; Kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel on see Türgi esimene selline atraktsioon. "Muinasjutukeskuse" ees asuv tee pakub kõige paremad fotovõimalused hommikul, kuid pärastlõunal võib seal olla palju inimesi. Järve ümbruses on mänguväljakud, mis on kaunistatud muinasjututegelastega, ja osa neist on kohandatud puudega lastele. Lastele on loodud ka spetsiaalsed seadmed, millega nad saavad õppida vee tõukejõu ja tsükli põhimõtted.

Seejärel suunduge Jaapani aeda. Aed kujundati 2010. aastal Jaapani aasta ürituste raames jaapani maastikuarhitektide poolt ning kohaliku kultuuriosakonna andmetel on see Türgi suurim Jaapani aed. Siin tasub aega võtta, sest see on tavaliselt pargi vaiksem koht. Teel näete "Esminyatürk" alal ajalooliste hoonete väikeseid replikaid, mis on tehtud 1:25 mõõtkavas; kõige huvitavamad neist on Orhoni kirjutiste replikad.

Kui teie seanss on alanud, suunduge "Teaduskeskusesse". Keskuse enda teatel saate seal kuulata oma südame löögisagedust, tõsta raske auto üles võimendi abil ja jälgida oma skeleti liikumist jalgratta pedaalidesse. Keskus on avatud nii lastele kui ka uudishimulikule täiskasvanutele, ja seal korraldatavad ekskursioonid on suunatud ka täiskasvanutele. Lähedal asuv "Kosmosmaja" on kohaliku kultuuriosakonna andmetel Türgi suurim. Pargis on ka 1

Saavutate Kentparki uueks bussijaamaksust ja Gökmeydan linnaosast, piki Porsuk jõge kulgeval pikal teel. Parki suurus on kohaliku kultuuriameti andmetel umbes 300 000 ruutmeetrit, samas kui Vikipedias on see number umbes 270 000 ruutmeetrit. Igatahes on see Sazovast suurem ja pikem ala. Siin ei tohiks kiirustada, sest see peatusekoht on mõeldud pärastlõunaseks puhkuseks. Minge kõigepealt parki selle poole, mis vaatab Porsukile, sest just seal asuvad need kohad, mis teevad Kentparkist erilise.

Siin asub Türgi esimene kunstlik rand. Rand on umbes 350 meetri pikkune ja kohaliku kultuuriameti andmetel on see täidetud tõelise merehõljaga. Ministeeriumi veebilehel kirjutatakse, et see on koht, mis võimaldab linnakodanikele, kes ei saa merre, nautida mereelu. Liivas kõndimine linnas, kus pole merd, on selle peatuskoha peamine elamus – see on hea võimalus jalatseid ära võtta. Ranna kõrval on kaks avavett, üks lastele mõeldud, ning pargis on ka üks sisebassein. Kui plaanite ujuda, küsige vastavast asutusest ajakohast infot basseinide ja ranna avamisajad.

Rannast liikuge edasi pargi sisemusse, järve ümbrusse. Vikipedias kirjutatakse, et pargis on umbes 20 000 ruutmeetri suurune järv ja selle sees väike saar. Järve ümbruses on roosiaiad, laste mänguväljakud ja spordiväljakud. Järve ääres asuv tee pakub kõige paremad vaated päikeseloojangu ajal. Paragis on ka restorane ja mänguväljakuid, seega on siin lihtne lõunapausi pidada. Ministeeriumi veebilehel on kirjutatud, et Kentparkis võib end tunda nagu oleks oled rannas, ja see on üks koht, mida Eskişhiris kindlasti külastama peaks. Paragis on ka ratsastamisalad, mida võite soovi korral vaadata, eriti kui olete lastega. Parima koha, et istuda varjulises pingil ja lõõgastuda, on järve puude varjus.

Selle peatuskoha viimane etapp on jõeni laskuda ja paadi ootama jääda. Kohaliku kultuuriameti andmetel korraldatakse Kentparki ja Köprübaşı vahel regulaarseid paadisõite mõlemas suunas. Samal leheküljel on kirjutatud, et Köprübaşı ja Kentparki vahel sõidavad ka Veneetsia-tüüpi gondlid. Kuna sõiduajad sõltuvad aastaajast ja ilmast, teavitage end enne sadamasse jõudmiseks ja planeerige oma aega pargis vastavalt järgmisele sõidule. Kui paadisõite ei ole, võite linna keskusesse jõuda ühe bussijaama suunas liikuvate trammiliinidega

See teekond algab mitte jalutuskäiguga, vaid sõiduga. Kui te sadamast paati või gondlit võtate, näete Porsuki mõlema kaldal asuvat linna veepinna tasandilt. Linna kultuuriosakonna andmetel sõidavad Porsukis kuus turistipaati, mille nimed on seotud linna ajalooga: Nasrettin Hoca, Dorlion, Osmangazi, Anadolu, Midas ja Yunusemre. Sõidu ajal märkate, et jõgi jagab linna umbes kaheks; põhjakaldal asub Tepebaşı ja lõunakaldal Odunpazarı. Vaadake, kuidas paat pöörab ja sõidab sillade alt, ning kuidas puude varjud langevad vette.

Täna selle sõidu tegemine on ise juba üks lugu. Linna kultuuriosakonna andmetel oli jõgi kunagi saastunud tekstiilivabriku värvide ja linna kanalisatsiooniveega, mistõttu paadisõidud jäid ajalukku. Vikipeedias Porsuki kohta kirjutatud artiklis seisab, et jõgi oli pikka aega koht, kuhu valati olme- ja tööstusjäätmeid, ja et puhastamine andis tulemusi alles 2000. aastatel. Pärast kanalisatsiooniseadmete parandamise ja jõe korrastamise järel taaselustati paadisõitude traditsioon. Tegelikult algab Porsuk palju varem kui linn; see saab alguse Kütahya lähedal asuvatest mägedest ja voolab umbes 448 kilomeetrit, olles Sakarya pikim lisajõgi. Pärast kogumist Porsuk Dammi taga voolab see Eskişehiri tasandiku ja linna lähedalt, ning suubub Sakaryasse Polatlı lähedal. Islami entsüklopeedia tuletab meile ka meelde, et jõgi pole alati rahulik olnud; 1950. aasta märtsis põhjustas 24-tunnine üleujutus, mille käigus linna kesk- ja põhjaosad jäid vee alla.

Kõpu lähedal kaldale jõudes suunduge lõuna poole, Adalari suunas. See piirkond, mis asub luuletaja Fuzuli tänaval, Atatürki tänaval ja Porsuki jõe vahel, kandis varem nime Yalaman Ada, sest see kuulus tuntud linna perekonna omandusse. Kui jõekaldast sai puhke- ja meelelahutuskoht, jäi nimi Adalar (saared) alles. Linna kultuuriosakonna andmetel oli siin 1960. aastatel suvekinod, mida järgnevail aastatel asendasid teised meelelahutuspaigad ja lõbustuspark. 1980. aastate lõpus muutus piirkond tänapäevase jalutuskohaks, ja kuni selle ajani pakuti siin ka paadisõite. Kõpu ise on ka tähendusrikas; Islami entsüklopeedia kirjeldab seda piirkonda kui üleminekukohta, mis ühendab Porsuki põhja pool asuvaid uusi tööstuspiirkondi ja lõuna pool asuvat traditsioon

Rotatsiooni viimane peatus on Akarbaşı linnaosas asuv Yılmaz Büyükerşeni vahafiguuride muuseum, mis asub Atatürk bulvaril. Saavutades selle piirkonna, märkate, kuidas Porsuki jõe jaheda õhu asemel muutub linnamaastik järsemaks ja tõuseb Odunpazari suunas. Muuseum asub "Linna muuseumikompleksi" osana ja on ühe suurima linna omavalitsuse muuseumina tuntud. Ingliskeelne Wikipedia märgib, et muuseum asub teiste muuseumide lähedal, mis tähendab, et see osa bulvarist on muuseumide piirkond. Muuseum avati 19. mail 2013 ja seda peetakse Türgi esimeseks vahafiguuride muuseumiks. Odunpazari omavalitsuse giid tutvustab muuseumi kui ühte maailma tuntud vahafiguuride muuseumide seas. Ingliskeelne Wikipedia teatel on muuseumi tuludest osa planeeritud kasutada tütarlaste ja erivajadustega õpilaste haridusele. Enne sisenemist vaadake hoonet. Avaliku litsentsiga fotode arhiivis näidatakse muuseumi kolmekorruselise maja kujul, mis on värvitud kollaseks; selle fassaadi on parem pildistada bulvarilt vastasselt kõnniteelt. Kollektsioon on huvitav eelkõige mitte ise figuuride poolest, vaid nende loomise taga olevate inimeste lugude poolest. Odunpazari omavalitsuse giidi kohaselt koosneb kollektsioon umbes kahesajast teosest, mille Yılmaz Büyükerşen annetas suurima linna omavalitsusele. Allikad annavad erineva arvu figuuridest; türgikeelne Wikipedia ütleb 229, ingliskeelne 198; arv võib aastate jooksul muutunud olla. Käige salongide läbi järjest. Ingliskeelse Wikipedia kohaselt on figuurid jaotatud viitesse salongi, millest üks on pühendatud Atatürkule ja tema perele ning Vabadussõjale. Odunpazari omavalitsuse giid rõhutab, et Atatürki erinevatest perioodidest kujutavad figuurid on muuseumi üks silmapaistvamaid osi. Teises salongis on esindatud tuntud inimesi, näitlejaid ja kunstnikke lennunduse, raudtee, ajakirjanduse, tööstuse, teaduse ja spordi alalt. Histoolistele tegelastele pühendatud salongis näete ka selliseid nimesid nagu Yunus Emre ja Nasreddin Hoca, kes on seotud selle maaga. Ministeeriumi reklaamplatvorm kirjeldab, et erinevatel teemadel pühendatud salongides on portreed, lavakujundus ja valgustus koos. Seistes figuuride ees, pöörake tähelepanu näoavaldustele, rõivadetailidele ja lavakujunduse valgustusele; just nendes detailides peitub vahafiguuri usutavus. Viimane saal on pühendatud muuseumile nime andnud skulptorile, tema Kultuuriministeeriumi Eskişehiri kultuuri- ja turismibüroo, Yılmaz Büyükerşeni vahakujude muuseum; GoTürkiye, Eskişehiri vaatamisväärsused; Odunpazarı omavalitsus, reisisõpradele; Vikipeedia, Yılmaz Büyükerşeni vahakujude muuseum.