Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Savurist Midyadi suunas, Mardini ümbrus.
Kultuuriline4 Peatus

Savurist Midyadi suunas, Mardini ümbrus.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Mardingi mainides tuleb paljudele silme ette kiviteedega terrassid. Tegelikult on see linn aga laialdaselt paiknev piirkond, mis ulatub põhja pool asuvatest mäekülgedest kuni lõuna pool asuva Mesopotamiaga piirneva tasandini. See marsruut on loodud neile, kes soovivad seda piirkonda neljas kohas lähemalt tutvuda. Teekond algab põhjas, Savuris. Linna kultuuriministeerium teatab, et Savur on 47 kilomeetri pikkuse asfaltteega linna keskusest ühendatud. Samas allikas toob välja, et selle keskmine kõrgus on umbes 900 meetrit ja asula asub künkrajal, mis asub mäekalda ja loodusliku kindluse vahel. Kivitäid, kindlus ja kivimajad annavad sellele piirkonnale kõrgetelt vaadetega sissejuhatuse. Tagasiteel jõutakse Kasımiye madrassasse, mis asub Mardini lõunaosas. See hoone asub "Yeni Yol"i all, mis viib Nusaybini, ja selle lõunasuunaline fassaad annab juba ette ülevaate järgmise peatuskoha geograafiast. Kolmas peatus on Dara muinaslinn. See asub umbes 30 kilomeetri kaugusel Mardinist, Oğuz külas, ja see asutati aastal 505 Ida-Rooma impeeriumi piiripunktina. Müürid, agora, veereservuaarid ja kivikalmistu võimaldavad jälgida, kuidas kivist kaevandust muudeti asulaks. Marsruut pöörab ida poole ja lõpeb Midyat'is. Siin külastatakse vanu Midyati tänavu, mis on ehitatud "katori" kivist, ning Gümüşçüler turule. Selle marsruudi loogika on lihtne: alustatakse kõrgetelt kohtadest ja liikutakse üle tasandikule, seejärel pöördutakse tagasi kivilinna. Peatustel kasutatavad ehitusmaterjalid peegeldavad seda joont. Savuris on see mäeküljest pärit kivi, Kasımiyes on see sileks lihvitud kivi, Daras on see ise kivi ja Midyat'is on see piirkonda omane "katori" kivi. Selle marsruudi ajalugu on samuti peatustest peatustesse erinev. Savuri kohta ütleb kultuuriministeerium, et selle ajalugu ulatub kuni Etilerini. Kasımiye ehitus algas Artuklu perioodil ja see lõpetati pika aja jooksul, aastal 1457-1502, Akkoyunlu valitseja Kasım Padişahi ajal. Daras on müüri keskmine laius 3,70-3,80 meetrit ja kahe müürisüsteemi vahel on 28 torni. Midyati kivitänavad on taastatud aastal 2020, nende algupärasesse välimusse. Seega pakub see marsruut ülevaate mitte ühe saja-aasta, vaid erinevate ajastute jada kohta. Selle marsruudi läbimiseks on vaja sõidukit ja soovitatav on jagada see kahele päeval Enne reisi alge, võtke kohalikult kultuuri- ja turismiametist uusim info, kuna ametlikel allikatel ei ole teavet regulaarsete ühistranspordiliinide kohta peatuskohtade vahel.
Allikad:

Savur, Mardin
Kultuuriline
4 Peatus
~8 h kohtades
Teekond ~100,2 km · 2 h 47 min
Kokku ~10 h 47 min
6. november 2026

Marsruudi peatused

1
Tarihi Savur

Savuri ajalooline piirkond.

~2 h siin

Savur linna juurde pääseb asfaltteed mööda, mis algab Mardini kesklinnast ja suundub põhja poole; kohaliku kultuuriministeeriumi andmetel on see vahemaa 47 kilomeetrit. See on marsruudi kõrgeim punkt, seega on mõistlik siin oma päeva alustada. Linna keskmine kõrgus on ametlike andmetel umbes 900 meetrit. Asula asub künkrajal, mis ulatub Mardini poole asuvate mägede lõpust kuni põhjal asuva loodusliku kindluse vahel. Allikas võrdleb seda künkrat "kaamelikaelaga"; pöörake tähelepanu sellele, kuidas tee künka jalamilt üles mäkke kaldub, enne kui linna jõuate. Parim on jätta auto linna lähedale ja jätkata jalgsi, sest mäenõlvadel asuvates tänavates on palju tõuse ja languseid. Kohalik omavalitsus kirjeldab Savurit kui armsat linna, mis sarnaneb Mardiniga ja kus on palju ajaloolisi elemente. Samal leheküljel rõhutatakse hoonete kivitööde oskust; esimese asjana vaadake ukseraamide, aknaavade ja seinapindade detailid. Omavalitsus kirjutab, et Savur on ajalooline paik, mis on "meisterkäe tööna" valminud, kus on linna keskus, kindlus, kivimajad, vana Ulu mošee ja Başkavak sild. Kasutage seda loetellu kui kontrollnimekirja ja otsige ükshaaval kindluse siluetti, kivimaju ja silda. Minge nii kaugele, kui saate, jalgsi liikudes ja vaadates linna keskuse suunas, et näha kindlust ja kivimaju. Teabe kättesaadavuse kohta küsige kohapeal ja ametlikelt veebilehtedelt. Kivimajad on, nagu nimigi ütleb, ehitised, mis on integreeritud mäenõlvade kivipindadesse. Parim valgus fotode tegemiseks on hommikul ja õhtul, kui kivide värvid on kõige paremini nähtavad. Savur jõgi voolab läbi linna; peatuge kohas, kust näete linna, mis on mäenõlvele ehitatud. Kohalik omavalitsus kirjeldab maastikku kui "mittepüsivaid künkraid" ja "tegevusetuid vulkaanilisi jäänuseid". Kui suunate oma pilgu nendele joontele, on lihtsam mõista, miks linn on just sellele künkrajal asutatud. Kohalik omavalitsus mainib, et linna ajalugu ulatub kuni Etilerini. Samas allikas mainitakse ka Rooma ja Bütsantsi valitsusaega, Sasanide ja Melikšahi aega. Kirjutatakse, et Artukoğulları valitses piirkonda umbes kolmsada aastat alates 12. sajandist, millele järgnesid Karakoyunlular ja Akkoyunlular. Savur liideti Yavuz Sultan Selimi valitsusajal Ottomani impeeriumiga ja sai 1884. aastal linna staatuse. Väidetakse Tagasiteel pöörate lõuna suunas ja jõuate Mardini lõunaosas asuvasse piirkonda, kust suundute Kasımiye medresse suunas. Allikas: Mardini maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Mardini maakonna valitsus.

Savur on Mardini põhjaosas asuv piirkond, mis on rajatud mäekalda küljele. Mardini valitsuse veebileht tutvustab seda ajaloolise atmosfääriga, Mardinile sarnanevat piirkonda. Samal lehel rõhutatakse, et see on tähelepanuväärne oma mäekalda asukoha ja hoonetes kasutatud kivitööde täiuslikkuse tõttu. Valitsuse andmetel on Savur umbes 47 kilomeetri pikkuse asfaltteega ühendatud Mardiniga. Piirkond asub Põhja-Mesopotaamias, Mardini põhjaosas. Asula on asutatud kumerale mäekaldale, mis on osa mägedest, mis piirduvad Mardiniga, ja loodusliku kindluse vahel. Kõrgus merepinnast on keskmiselt 900 meetrit ja läbi selle voolab Savuri oja. Valitsuse veebilehel kirjeldatakse maastikku mitmekesiste kumerate mäekülgede ja kustunud vulkaanide jäänustena. Bursa Ülikooli ajakirjas avaldatud artikli kohaselt koosneb traditsiooniline linnakompleks hoonetest, mis on asutatud kahe mäe ümber. Artiklis rõhutatakse, et kindlus, tänavad, majad ja villad, mis on kohandatud maastikule, peegeldavad traditsioonilise asustuse omadusi. Savuri majad on kujunenud perekonna struktuuri, majanduse, kliima, maastiku, geoloogilise struktuuri ja kasutatud materjalide mõjul. Valitsuse veebilehel loetletakse piirkonna ajaloolisi vaatamisväärsusi, sealhulgas piirkonna keskus, kindlus, kivimajad ja Başkavak sild. Kindlust tuleks täna vaadata mitte kui turismiobjektina, vaid kui osa piirkonna maastikust. Kivimajad näitavad, kuidas need loodusliku kiviga ühenduvad. Valitsuse veebilehel mainitakse ka Mehmet Tahir Ökmeni villat, Sürgücü silda, Savuri ojale "Yeşil Su" nime, Dereiçi küla ja Başkavak silda. Piirkonna ajalugu ulatub ametlike andmetega kuni Etili ajani. Hiljem valitsesid siin roomlased ja bütantslased, seejärel Sassaniidid. 12. sajandil, Artuklidide valitsusajal, liitus Savur nende valitsuse alla. Artuklidide järel valitsesid piirkonnas Karakoyunlid ja Akkoyunlid. Yavuz Sultan Selimi valitsusajal liitus Savur Ottomani impeeriumi alla ja sai 1884. aastal piirkonnaks. Valitsuse veebilehel väidetakse, et umbes 1300. aastal mainiti Assüüria kuningas, kes käis läbi "Şaru" linna, mis võib olla tänapäeva Savur. Samal lehel teatatakse, et bütantslased kutsusid seda linna "Sauras" ja Sassaniidid "Staor" nimega. Valitsuse veebilehel kirjeldatakse, et Assüüria ajal toimus Savurist Musuli linna kasepuude Artikkel rõhutab, et ajalooline ilme võib kahjustada valed restaureerimistööd ja hoolduseta jätmine. Seetõttu on oluline ehitistele lähedalt vaadata, kuid neid puudutamata, ning elanikele austust osutada. Savur on rahulik ja kivist tänavatega linn, mis väärib eraldi päeva külastamiseks, asudes Mardini kesklinnast eemal.
2
Kasımiye Medresesi

Kasımiye madrasa.

~1 h siin
Yeniyol Altı, Artuklu-Mardin

Kasımiye madras on asub Mardini lõunaosas, mägede all, Nusaybinile viiva tee ääres. Kultuuriportaali järgi tuleb Nusaybinile suundudes mööda teed linnastaadionist mööda minna, seejärel pöörata paremale tuletõrjejaama juures ja liikuda umbes 250 meetrit allamäge. Savurist tagasi tulles on kõige lihtsam marsruut läbi linna keskuse ja selle juhendi järgimine. Esiteks vaadake hoonet lõuna poolt, selle avatud küljega, mis avaneb tasandikule; kultuuriportaal märgib, et see külg on lõunas tasandikule avatud. Allikad väidavad, et hoone ehitus algas Artuklu perioodil ja see valmis 1457–1502. aastal Akkoyunlu valitseja Cihangiroğlu Kasimi valitsusajal. Linnavalitsuse andmetel on see üks Mardini viimastest Artuklu perioodi hoonetest. Pikk ehitusprotsess aitab teil hoonet vaadates mõlemas ajastu jälgi leida. Siledalt lõigatud kivide kasutamine on fassaadil kohe nähtav; vaadake lähedalt liite ja kivide järjestust. Sissepääs on lõunaküljelt, kaarega koridorist, mis viib kaare juurde. Valige kellaaeg, mil valgus tuleb küljelt, et kaare kividet täpsemalt näha. DergiParki artikkel tutvustab seda hoonet kui silmapaistvat arhitektuuri-, kivitöö- ja dekoratiivelementidega. Koridorist väljudes jõuate suure siseõuega. Õue ümber on kaks korrust, mille vahel on kaared. Võrdlege rakkude järjestust ja kaaravõlvide rütmi kõigepealt alumisel ja seejärel ülemisel korrusel. Õue põhjaküljel asub suur portiko, mis läbib kahte korrust, ja selle ees on bassein. Artiklis öeldakse, et bassein ja kuppelkatused muutsid selle õue üheks Mardini populaarseks vaatamisväärsuseks. Kultuuriportaal teatab, et õues on ka purskkaev. Valige õue sümmeetria pildistamiseks telg, mis suundub portikole, olles basseini ääres. Linnavalitsuse andmetel on madras ehitatud kahe korrusega kahele terrassile ja see on osa kompleksist, mis hõlmab ka mošee ja mausoleumi. See terrassiline konstruktsioon on arhitektuurilahendus, mis kohandab hoone kallema pinnaga. Läänes asub eraldi palveala, idas aga kaks korrust kõrgeks ulatuv mošeeosa; vaadake neid kui plaani arhitektuurilisi elemente. Kultuuriportaal arvab, et hoone on konstrueeritud pigem kompleksina kui lihtsalt madraseena. Kui ülemisele korrusele on vaba ligipääs, vaadake kaardelt üle tasandiku, kuna avatud fassaad avaneb lõunasse. Järgmine peatus on Dara, kuhu jõutakse Mardin

Kasımiye madrasa on Artuklu perioodi arhitektuuriline pärand, mis asub Mardini vanalinna lõunaosas, mägede jalamil. Teiste madrasade kõrgel asendi erinevalt asub see madrasa madalamal, avardades vaadet tasandikule. Kohaliku kultuuriministeeriumi andmetel asub see hoone Mardini lõunaosas asuvate mägede jalamil. Kultuuriportaali kohaselt alustati madrasa ehitamist Artuklu perioodil ja see valmis Akkoyunlu dünastia valitseja Cihangiroğlu Kasımı valitsusajal. Portaali andmetel kestis ehitustöö 1457. kuni 1502. aastani, kuid täpsema kuupäeva asemel on parem kasutada üldist viidet 15. sajandile ja hiljemale, kuna erinevad allikad toovad esile erinevaid aastaid. Seetõttu kannab see hoone kahte dünastiat. Ministeerium märgib, et arhitektuuristiil näitab, et ehitus algas Artuklu perioodil ja valmis Akkoyunlu dünastia ajal. Sama allikas väidab, et ehkki plaan, kivitöö ja dekoratiivsed motiivid ei pruugi täielikult vastata sellele ajale, võib seda pidada üheks Mardini viimaste Artuklu perioodi ehitistest. Madrasa on ehitatud kahe terrassi peale, olles kahekorruseline. Ehituses on kasutatud siledate kivide lisaks ka telliseid. See on avatud madrasa tüüpi, mis on korraldatud ühe siseõue ümber, olles kahekorruseline ja ühepoolne. Kuna see moodustab koos mošee ja mausoleumiga kompleks, paistab see olevat mõeldud mitte ainult haridusalaseks otstarbeks, vaid ka kogukonna osana. Sissepääs toimub lõunafassaadilt, liikudes läbi kaarega koridori. Külastuse alustamiseks peatuge kaare ees ja vaadake lähedalt kividele raiutud dekoratiivseid mudeleid. Ajakirjas DergiPark ilmunud artiklis rõhutatakse madrasa tunnuseks selle arhitektuurset struktuuri, kivitööd ja dekoratsioone. Koridori läänes asub eraldi palveala, mis jagab sissepääsu teiste osadega. Idas asub kahekorruseline palveala. Need osad tuleb mõista arhitektuurilise ruumina, et mõista kompleksi struktuuri. Kaarest sisse astudes avaneb kaaridega ümbritsetud suur siseõu, mille ümber on kahe korruse kõrgusel asuvad toad. Kaarte rütm annab siseõuele rahulikku ja korrapärast välimust. Siseõue põhjaosas asub suur kaar ja selle ees bassein, mis ulatub ka teisele korruselt. Kultuuriportaali kohaselt asub siseõues ka purskkaev ja suur bassein. Seisake basseiniga külgnevas kohas ja vaadake, kuidas kaar ja kuppel peegeldavad vett – see on üks parimaid viise, kuidas siseõuet täielikult mõista. Medrese asub vanalinna keskusest eemal, seega tasub selle külastuse planeerida eraldi peatuseks. Kuna avalikes allikates ei ole teavet ühistranspordi kohta, võib olla vaja sõidukit või kohalikku infot. Kandke libisemiskindlaid jalatseid, kuna kivipõrandad ja trepid võivad olla libedad. Piltide tegemiseks on kõige parem käia vara hommikul või päikeseloojangu ajal, mil kivi pinnad on paremini nähtavad. Hoovi laiemate piltide tegemiseks vaadake basseini vastasest nurgast. Külastuse järjestus võib olla järgmine: välisõu, sissepääsevärav, koridor, õu, bassein, terrass ja ülemise korruse kaared. Käies läbi üksikute ruumide uste, pöörake tähelepanu kiviseinte paksusele. Medrese külastuskorraldus ja avatud osad võivad aja jooksul muutuda. Aktuaalse info leiate Mardini maakonna kultuuri- ja turismiministeeriumi veebilehelt või kultuuriportaalist. Seda hoonet võib vaadata ka näiteks Mardini traditsioonilise kivitööde näiteks. Kui liitute hoone tagaküljelt, vaadake veel kord, kuidas see mäeküljele on ehitatud. Tagasi tulles saate oma ringkäiku jätkata, liikudes läbi vanalinna turgude ja tänavate, ja külastades teisi medresse.
3

Dara antiiklinn.

~2 h siin

Dara antiiklin linn asub Mardinist umbes 30 kilomeetri kaugusel, Oğuz külas. Kultuuriportaali andmetel kulgeb tee Mardinist Nusaybini, seega planeerige transport ette, kui teil pole oma sõidukit. Ministeeriumi muuseumi lehe andmetel asub Dara Mesopotaamia tasandiku põhjaosas, Tur Abdin mägede lõunanõlval ja see on tasandikule vaatega. Oluline on mõista selle asukohta: kõrgeimast punktist lõunas vaadates on selgem, miks linn siia rajati. Allikate kohaselt asutati linn keiser Anastasiuse algatusel aastal 505, et kaitsta Ida-Rooma idapiiri sasaniidide eest, olles sõjaline garnisonilinn. Muuseumi lehe andmetel toimusid ehitustööd aastatel 503–507; asutamise aasta on 505, ehitusperiood 503–507, mis näitab allikate erinevaid tõlgendusi. Alustage müüridega: linna kolme suuremäge ümbritseva umbes 4-kilomeetrise müüri 2,8-kilomeetrine osa on selgelt nähtav. Müüri laius on keskmiselt 3,70–3,80 meetrit ja see on ehitatud siledate kividega. Müüri sees ja väljas on kokku 28 torni; ida pool on müüri umbes 20 meetri kaugusel kraavid. Keiser Justinianuse ajal tõsteti müüri kõrgus umbes 29 meetrini aastal 530; täna on väljakaevamiste põhjal säilinud kõrgeim osa umbes 15 meetrit. Mõelge, kui kõrge müür kunagi oli, võrreldes praeguse kõrgusega. Neljas suunas on peaväravate jäljed; iga värava mõlemal küljel on suured tornid, mis on umbes 5 meetri laiused. Põhja- ja lõunaväravade juures voolab Cordis jõgi müüri alt läbi kaarkäikude. Agora tänav ulatub 45–50 meetrit lõunaväravast põhja poole, selle laius on umbes 5,80 meetrit ja see on kaetud suurte kividega. Tänava lääneküljel on portiko ja selle taga on poed; väljakaevamiste käigus leiti 9 poodi ja nendega seotud 6 ruumi; poodide mõõdud on umbes 5 x 5 meetrit. Muuseumi lehe andmetel võisid siia kaubakaravanid siseneda, kuna tänav on seotud Siidteega. Jätkake veevarustusrajatistega: maksem on katusega veemägi, mis on raiutud otse kivisse ja koosneb 10 paralleelsest, kuppelkattega ruumist. Iga ruum on 50 meetrit pikk, 4 meetrit lai ja 18 meetrit kõrge; kogumaht on umbes 14 500 kuubikmeetrit. Veetakse umbes 4 kilome Kultuuriportaali kohaselt on arheoloogilisel alal endiselt näha palee, turu, vangla, suurtükipatarei ja veevarustuse jäänused. Praegune Dara küla on asutatud 18. sajandi lõpus ja asub vana linna kohal; seetõttu on säilmed segatud põldude ja majadega, seega ärge astuge eraomandile. Mardinis on suved kuumad ja kuivad, seega ärge unustage kaasa võtta mütsi, vett ja korralikke jalatseid. Järgmine peatus on Midyat; planeerige tagasireisi ajaks piisavalt aega, arvestades, et Mardinist Midyatini on umbes poolteist tundi sõitu. Allikas: Mardini maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Kultuuriportaal, ministeeriumi muuseumi lehekülg.

See on piiripunkt, mis on tuntud oma kivist veepuuride, veekanalisatsioonide ja kalmistu poolest. Maapealse veepuuri kolonnidega saal on tänapäevani säilinud ja seal kõlab heli kaua.
4
Midyat Tarihi Sokakları

Midyati vanalinnad.

~3 h siin

Sihtige vanalinna osale, mitte uue linnaosa asemel. Turismiinfo keskuse andmetel on linna keskus aja jooksul umbes 2 kilomeetri kaugusele, Esteli linnaossa nihkunud. Sama allikas tutvustab Midyatit kui linna, mis asub umbes poolteist tundi Mardinist, ja võrdleb seda Mardiniga, mis on nagu muuseumlinn. Selle kauguse tõttu on Midyat sageli reisi viimane peatus, pärast Darat. Külastajaid ootavad Mardiniga sarnased majad, kivist villad ja kaarsillad. Linna nimi pärineb tõenäoliselt 9. sajandi eKr Assüüria tahvlitelt, kus seda tähistati kui "Matiate", mis tähendab "koobaslinn". Piirkond asub Tur Abdini piirkonnas. Linnavalitsuse andmetel ulatuvad linnaosale, mida nimetatakse "Ülemiseks Linnaosaks", omapäraseid kivimajade tänavu kuni Esteli platsini. Nendel tänavatel asuvad erinevate motiividega kaunistatud majad ja abbarad (traditsioonilised majad). Valige kellaajad, mil valgus paistab küljelt, et täpsemalt näha ukse- ja aknaavade motiive. Tänavad renoveeriti 2020. aastal "Tänavate Renoveerimisprojekti" raames, taastades nende algse välimuse. Võite tähele panna renoveeritud fassaadide originaalsete detailide. Vaadake lähedalt kivi värvi ja tekstuuri, sest allika andmetel on see kivi omane just Midyatile. Teine piirkond, kus asuvad ajaloolised tänavad, ulatub külalistemajast kuni Hõbemüüjate Turuni. On soovitatav planeerida need kaks piirkonda eraldi jalutuskäikudena, et vältida ühel korraga ülekoormamist. Turul keskenduge hõbetöötlusele; turismiinfo keskuse andmetel on Midyat tuntud oma hõbetöötlusega ja see on oluline käsitööpiirkond. Sama allikas märgib, et mõned hõbetöötajad jätkavad oma tegevust turul. Hõbetöötlus on töötlus, kus kasutatakse õhukesi hõbekeid; saate rohkem teada meie hõbetöötluse teemalises artiklis. Kui soovite tootmisprotsessi jälgida, küsige enne pildistamist luba. Midyati kliima on suvel väga kuum ja kuiv, talvel aga niiske ja külm. Soojal aastaajal valige pärastlõunal varjulised tänavad ja hommikul või õhtul avatud platsid. Kandke mugavaid jalatseid, kuna tänavad võivad olla kivikattega ja kaldu. Ajalooline piirkond on elav linnaosa; ärge astuge ilma loata majade siseõuedesse ega ukse juurde ja rääkige vaikselt. Allika andmetel kasvatatakse piirkonnas tamme-, viinamarja- ja pistaatsiapuud, samuti kurke ja meloneid; jälgige seda põll

Midyati vanad tänavad on jalutuskäigu tee, mis koosneb piirkonna ajaloolisest ilme moodustavatest kivimajadest, siseõuedest ja kitsastest käikudest. Mardini provintsi kultuuri- ja turismiministeerium tutvustab seda piirkonda kahe erineva piirkonnana. Esimene on Ülemine linnaosa, mida kohalikult tuntakse Harıd Fok nime all. Siin ulatuvad Midyatile omasest katortõkkekivist ehitatud kivimajade tänavad kuni Estel Köşk väljakuni. Nendel tänavatel asuvad erinevate motiividega kaunistatud majad ja abbarad (traditsioonilised majad). Ministeeriumi andmetel taastati need tänavad 2020. aastal "Tänavate Renoveerimisprojekti" raames, säilitades nende algse ilme. Teine piirkond algab Konuk Evi (külalistemaja) ümbrusest ja ulatub Gümüşçüler turguni. Konuk Evi on kolmekorruseline maja, mille omandas Midyati maakonna valitsus. Alumisel korrusel asub ruum, mis on välja kaevatud kaljukoorest, ning sellele on lisatud osa. Teisel korrusel on lai terrass ja kolm L-kujul paiknevat tuba. Kolmandale korrusele viib kitsas, tunnelilaadne trepp, kus asub jällegi lai terrass ja kaks tuba. Samal korrusel, toa ukse juures asuvas koridoris on väike väljend. Kultuuriportaali kohaselt on maja asukoha ja kolmekorruselisuse tõttu terrassilt avanev vaade kogu Midyatile. Siseõues asub köögina kasutatav hoone ja selle sees on ka veetank. Konuk Evi asub Gümüşçüler turu lähedal, umbes 250-300 meetri kaugusel. See lähedus näitab, et selle piirkonna peamine vaatamisväärsus on Konuk Evi ja turu vahelised tänavad. Turul jätkub hõbemängu ja filigraan tööstus. Turismibüroo teatel jätkavad mitmed filigraanmeistrid oma tööd Midyati turul. Filigraan on hõbemängu, mille üksikasjalikumat kirjeldust saab meie eraldi artiklist. Lähedal asuv teine vaatamisväärsus on Estel Han linnamuuseum. Han asub 2,2 kilomeetri kaugusel piirkonna kesklinnast, Ulu Camii linnaosas. Kuna sellel pole ehitusplaati, ei tea täpselt, millal see ehitati. See on U-kujuline, ühe siseõuega ja kolmekorruseline. Han on ehitatud lõigatud ja siledate kividega, ning selle keldrikorrus on välja kaevatud kaljukoorest. Sees on võlvitud ruumid ja väliselt on lame katus. Han taastati 2021. aastal algse ilme järgi ja seda kasutatakse linnamuuseumina, kus on väljas Midyati kultuurile omased esemed. Muuseumi avamisajad, piletihinnad jne leiate Seetõttu on vanalinnas jalutamine kõige meeldivam varahommikul või hilisõhtul, kui temperatuur on jahedam. Tänavad võivad olla kividega kaetud ja kallaselt, seega kandke mugavaid jalatseid. Kiviseinte ja kaarade tekstuur on kõige paremini nähtav madala päikesevalguses. Kuna tänavatel asuvad ka elamud, olge fotograafimisel eraomandusele austusega. Üksikute tänavate uurimise asemel on parem läbida kogu piirkond, mis ulatub Ülemisest Linnaosast Estel Köşk väljakuni ja külastada külalistemaja lähedust, et saada piirkonna mõlemalt poolt ülevaate.

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnSavur, Mardin
TüüpKultuuriline
Peatus4
Kuupäev6. november 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti