
Marsrutist Perrest Nemrutini, Komagene piirkonna kaudu.
Logi sisse, et meeldida ja hinnata
See marsruut kulgeb Adıyamanist Kahtasse ja Nemrut Dağini suunas, järgides lääne-kirdest ida suunas kulgevat joont ja näidates järjestikku Kommagene ja Rooma ajastute kivistruktuure. Marsruudi alguspunkt on Perre muinaslinn. Perre, mis oli üks Kommagene kuningriigi viiest suurest linnast, demonstreerib juba esimesel peatumiskohal, kuidas kivi on töötatud – siin on kivisse raiutud hauakambrid ja lai nekropoli piirkond. Marsruudi ajaloolist tausta saab kokku võtta kahes peamises punktis. Kultuuriportaali andmetel valitses Kommagene kuningriik umbes 200 aastat ja selle kuulsaim kuningas oli I. Antiochos. Rooma ajastule kuuluv Cendere sild ehitati Septimius Severuse valitsusajal XVI leegioni poolt, mis asendas oma peakorteri Samsati. Karakuši tumulus on mälestusmonument, mis ehitati kuningas II. Mithridatese ema Isiase jaoks. Seega näete selle marsruudi pidi nii kuningate kui ka leegionide kivitööde. Seejärel jätkatakse Kahta piirkonda ja jõutakse Karakuši tumuluseni. See mälestusmonument, mis on ehitatud naiste jaoks, koos tumulusega ja selle ümbruse sütastega, on Nemrut Daği rahvuspargi sissepääsu punkt. Kolmas peatus on Cendere sild. Rooma ajastul jõe kohale ehitatud kahekaarsild on ehitatud ilma mördita ja seda kasutatakse tänapäevani. Ühe allika kohaselt kasutati Karakuši mäe kive selle silla ehitamisel, mis seob kahte peatuskohta. Neljas peatus on Arsameia. See linn, mis asutati Kommagene suvepealinnaks, on säilinud pealinnas asuvate paleeremaintide, pika kreeka keeles kirjutatud tekstiga, tervitusmonumendi ja umbes 158 meetri pikkuse astmelise kivitunneli näol. Marsruut lõpeb Nemrut Dağil. See ajalooline paik, mis koosneb tumulusest ja ida-, lääne- ja põhlatasanditest, on päeva tipphetk ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Järjestus on hoolikalt valitud: kõigepealt kivisse raiutud hauad, seejärel tumulus, seejärel sild ja tunnel ning lõpuks mäe tipptasandid. Seega näete, kuidas Kommagene ja Rooma töötasid kiviga, alates väiksematest objektidest kuni suuremate konstruktsioonideni. Kuna marsruut kulgeb Adıyamanist Kahta ja Nemrut Daği suunas, ei ole tagasiteed. See marsruut sobib autosõiduks ja võtab terve päeva. Ajalooliste paikade ja tumuluse külastusaegade ja avatuse kohta võib teave muutuda. Seetõttu kontrollige enne väljumist veebilehtedelt muze.gov.tr ja Adıyaman provintsi kultuuri- ja turismiameti veebilehelt uusimad andmed. Nem Allikad:
- Kultuuriportaal, Perre antiiklinn, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/adiyaman/gezilecekyer/perrre-antk-kent
- Kultuuriportaal, Karakuşi matusemägi, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/adiyaman/gezilecekyer/karakus-tumulusu--anit-mezar
- Kultuuriportaal, Cendere'i sild, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/adiyaman/gezilecekyer/cendere-koprusu
- Kultuuriportaal, Arsameia arheoloogiline ala, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/adiyaman/gezilecekyer/arsamea-orenyer-nymphaios-arsameasi
- Kultuuriportaal, Nemrut mägi, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/adiyaman/gezilecekyer/nemrut-dagi
- Adıyamani maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Mälestised, https://adiyaman.ktb.gov.tr/TR-61390/anitlar.html
- Adıyamani maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Sillad, https://adiyaman.ktb.gov.tr/TR-61373/kopruler.html
- Ametlikud Türgi muuseumid, Adıyaman Nemrut arheoloogiline ala, https://www.turkishmuseums.com/museum/detail/1929-adiyaman-nemrut-orenyeri/1929/1
Marsruudi peatused

Perre antiiklinn.
Reis algab Perre antiiklinnast, mis asub Adıyaman keskuse Örenli külas. Kultuuriportaali andmetel oli Perre üks Kommagene kuningriigi viiest suurest linnast. Enne Kahta suunas jätmist on hea veeta siin kõige rahulikumatel tundidel. Kui saabute varakult, näete kivimuid paremas valguses ja saate piirkonda rahulikumas keskkonnas uurida. Sisenedes ärge kohe jalutama hakake, vaid võtke hetk, et piirkonna üldist paigutust vaadata. Perre eripäraks on see, et suurem osa hoonetest on raiutud otse kivisse. Allikate kohaselt asub siin piirkonna suurim matmispaik. Vaadake matmiskambrite sissepääsude juurest kõigepealt väljast, vaadates ukseava ja kivipinda. Sissepääsude suurus ja pindade viimistlus aitavad mõista matmispaiga ulatust. Olge kivipõrandal ja avade juures ettevaatlik, kandke kindlaid jalatseid. Alal asub ka veetank, töökojade varemed ja Bütsantsi ajast pärit müürid. Veetanki otsides mõelge, kuidas linn oma veevarustust tagas, sest Perre on tuntud oma vee poolest. Antiiksete allikate kohasel oli linna vee kvaliteet väga hea ja see oli peatuskoht kaubaveokutele, reisijatele ja sõjaväele. Nüüd on veel kasutusel Rooma-aegne purskkaev, kust vesi voolab. Purskkaevu juures peatumine on hea võimalus tunda linna asukohta kaubateede suhtes. Kultuuriportaali kohaselt asub Perre olulistel kaubateedel ja seetõttu on sellel geopoliitiline tähendus. Arheoloogilistel kaevamistel on päevavalgele tulnud mosaiikidega alad; nende vanuse määramiseks vaadake arheoloogilise saidi infoplakateid. Olge ettevaatlik, et mitte astuda mosaiikidele ja ärge minge kaitstud aladele. Parimad pildid kiviseintega on hommikul või õhtul, kui varjud on sügavamad. Lai nurkkamera annab ülevaate kogu matmispaigast, samas kui lähedalt tehtud pildid näitavad kivitööde detaili. Arheoloogilise saidi külastusaeg ja avatuse kohta saate teada veebilehelt muze.gov.tr või kohalikult kultuuri- ja turismiministeeriumilt. Selle peatuskoha jaoks on soovitatav umbes üks tund, mis võimaldab teil kivimuid, veetanki ja purskkaevu rahulikult vaadata. Enne lahkumist kontrollige, kas teil on piisavalt vett ja mütsi, sest järgmistes peatuskohtades ei pruugi varju olla. Seejärel viib teid tee Kahta linna ja Nemrut Dağı rahvuspargi sissepääsu juures asuvasse Karakuş tumulusesse.
Allikas: Kultuuriportaal, Perre antiiklinna.

Karakuši matusemägi.
Perre'ist pärast järgmine peatus on Kahta piirkonna Bağözü osas asuv Karakuşi tumul. Kultuuriportaali andmetel on see tumul määratud Nemrut Daği rahvuspargi sissepünktiks ja asub pargi territooriumil. See on mälestusmõistus, mille Kommagene kuningas II. Mithridates lasi ehitada oma emale Isiasile. Kuna hiljem on sinna maetud ka teisi kuningliku perekonna naisi, tuntakse seda ehitist ka naiste mälestusmõistusena. Külastustingimuste kohta ei ole ametlikel lehekülgedel täpseid andmeid, seega enne reisi alustamist soovitakse küsida viimased teated piirkonna kultuuri- ja turismibüroolt. Umbes 110 meetri läbimõõduga tumul oli algselt 30 meetri kõrgune, kuid praegu on see umbes 20 meetrit. Et selle suurust paremini mõista, vaadake seda esmalt natuke kaugemalt, et saada tervikpilt. Tumuli ümbruses asuvad sambad on selle ehitise kõige silmapaistvam osa. Kuna allikates on nende arv erinev, siis proovige neid mitte lugeda, vaid vaadake iga samba peal olevatele reljeefidele. Lõunasuunas asub samba, millel on kotka kuju, ja kohalikud nimetavad seda "karakuşiks". Tumuli nimi pärineb just sellest sambast. Ametlikus kirjelduses mainitakse, et idasuunas asuvatel sambatel on näha lõvi ja kotka kujutised. Läänesuunas asuval sambal on tervituskivi ja selle juures on lõvi kujutise fragment. Kultuuriportaali kohaselt on selles osas näha ka kuningas II. Mithridatese ja tema õe Laodike portreed. Vaadake lähedalt, kui palju on reljeefide pind kulunud. Kuna mõned kujutiste osad on maas, siis pöörake tähelepanu maapinnale, kui vaatate ja fotosid teete. Allika kohaselt olid matmisruumid riigi Rooma poolt annekteerimise järel hävitatud ja selle künkale olevad kivid kasutati Cendere silla ehitamisel. See teave on esitatud ainult Kultuuriportaalis, seega tuleks seda lugeda allika poolt edastatava teabena, mitte kindla faktina. Kui järgmises peatuskohas vaatate silla kive, siis on kasulik seda teavet meeles pidada, et külastus oleks tähendusrikkam. Ärge proovige tumuli otsa ronida, vaid järgige ümbruses olevate märkide ja töötajate juhiseid. Avamaastikul võivad tuul ja päike olla tugevad, seega võtke kaasa müts ja vett. Parim viis tumuli suuruse kujutamiseks on pilt, kus on näha kogu ehitis koos sambadega. Sellele peatuskohale on soovitatav umbes 40 minutit, et rahulikult ümber käia ja sambaid vaadata. Sealt jätkake Nemrut suunas Cendere sillale viiva tee mööda.
Allikas

Cendere sild.
Cendere sild, mis asub Kahta piirkonnas, teel Nemrut mäele, Karakuši hauakivide järel, Sincik-Kocahisari ristmikul. Sild on Cabinas ehk Cendere jõe kohal ja seda tuntakse ka Septimius Severuse sillana või Rooma sillana. Allikate kohaselt ehitasid seda XVI leegion, kes asutas oma peakorteri Samsati, keiser Septimius Severuse valitsusajal. Sild on tänapäevani kasutusel olev tee, seega olge sõidukite liikumise suhtes ettevaatlik ja ärge peatuge teel pikalt. Esiteks vaadake seda kaugelt, et näha seda koos kanjoniga. Üks seletus silla nime kohta on see, et see ühendab kanjoni kahe kaldala. Sild koosneb kahest kaarest: peamine kaar ja väljastuskaar. Mõlemas on kasutatud tonnide viisi kaalukaid, täpselt lõigatud kive. Kultuuriportaali andmetel on silla laius umbes 7 meetrit, kõrgus 30 meetrit ja pikkus 120 meetrit. Selle kõige huvitavam arhitektuuriline omadus on see, et see on ehitatud ilma mördita; vaadake lähedalt kivide vahelisi liite. Sild tõuseb mõlemalt poolt rampe kujul ja ühineb keskel. Selle kalde kohta öeldakse, et see suurendab silla konstruktsioonilist tugevust ja annab sellele monumentaalse välimuse. Vaadake kalde profiili küljelt, eelistatavalt ohutus kauguselt ja sobiva nurga alt. Lõuna sissepääsu mõlemal küljel on üks Corinthose stiilis sammas. Üks kirjutis on pühendatud keisrile, teine tema abikaasale Julia Domnale. Põhja sissepääsu sammal kannab kirjutist, mis on pühendatud nende pojale Caracallale. Need nimed on meile ajaloolised märgistused, mis viitavad sillale ehitatud ajale. Sildil olevad kirjutised näitavad, et seda on Rooma perioodil erinevatel aegadel remonteeritud. Vaadates kirjutisi, märkate kivide kulumist; ärge pingutage, kui midagi ei ole loetav. Meenutage Karakuši kohta, kus allika andmetel kasutati selle mäe kive selle silla ehitamisel. Pange kaamera üles sellistest kohtadest, kust näete nii silda kui ka kanjonit, et jäädvustada silla kõrgust. Päevapoolsel ajal langeb valgus otse alla, hommikul või õhtul on kivimid paremini nähtavad. Selle peatuskoha jaoks on piisav umbes pool tundi, et silda, kaare ja kirjutisi rahulikult vaadata. Seejärel pöörduge tagasi Nemruti teele ja jätkake Arsameia suunas.
Allikas: Kultuuriportaal, Cendere sild.

Arsameia arheoloogiline paik.
Arsameia on neljas peatus Kahta piirkonnas, Nemrut mäele viiva tee ääres, ja see on marsruudi aega võimevaim ajalooline paik. Kultuuriportaali andmetel on linn, mida tuntakse ka Nymphaiose Arsemiana nime all, asutatud umbes 2. sajandi eKr alguses Kommageneese kuningriigi asutaja Arsemezi poolt. Linn asutati Kahta jõe idakaldale, endise Kahta kindluse vastas, ja see oli kuningriigi suvepealinn ja administratiivne keskus. Suurem osa täna nähtavatest ehitistest on ehitatud kuningas I Antiochose poolt. Jalutage ülesmäge ja uurige ala, peatudes teel, et vaadata ümbrust. Küljel asuvad suvepaleeci varemed. Küljel asuval platvormil asub mälestusmõist, mis on pühendatud kuningas I Mithridates Callinichosele, kuningas I Antiochose isale. Mälestusmõistini viiva lõunapoolse piduliku tee ääres on Mithridatese reljeef. Peatuge reljeefi ees ja uurige selle üksikasju. Arsemia üks silmapaistvamaid elemente on pikk kreeka keeles kirjutatud tekst. Teksti kohaselt räägitakse linna asutamisest, Antiochose siin läbi viidud ehitusprojektidest, piirkonna ehitistest ja reljeefidest, kuningriigi seadustest ja kuningliku suguvõsa ajaloost. Isegi kui te teksti ei saa lugeda, vaadake selle suurust ja kivile tehtud tööd, et mõista, kuidas kuningas oma lugu kivi peale salvestas. Teksti ülaosas on kuningas I Antiochose käepigistuse reljeef. Võrrelge seda reljeefi Karakuši külast, et marsruudile järjepidevust lisada. Teksti allosas algab tunnel, mis laskub järsu kaldega alla. Selle umbes 158 meetri pikkuse kivitunneli eesmärk pole täpselt teada. Selle asemel, et spekuleerida tunneleid eesmärgi kohta, keskenduge kivisse raiutud astmete töötlusele ja kaldele. Kuna astmed on järsud, sisenege ainult selgelt nähtavatesse ja ohututesse piirkondadesse ning järgige töötajate juhiseid. Alal asuvad matkarajad on kaldu, seega liikuge astmelistel osadel aeglasemalt. Allikate kohaselt asutati linn Kahta jõe idakaldale ja endise Kahta kindluse vastas. Pidage seda asukohta meeles, kui vaatate ülevalt orgu. Tehke lühikesi pause varjulistes kohtades ja võtke kaasa vett. Pildistamisel valgustage teksti küljelt, et tähed paremini nähtavaks muutuksid. Sellele peatuskohale planeerige umbes tund ja kakskümmend minutit. See aeg peaks piisav olema, et uurida teksti, reljeefi ja tunneleid. Siin asuv mälestusmõist, pidulik
Nemrut mägi.
~2 h siinMarsruudi viimane peatus on Nemrut Dağı, mis asub Kahta piirkonnas ja mis lisati 1987. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kultuuriportaali andmetel oli Kommagene kuningriigi, mis valitses piirkonnas umbes 200 aastat, kuulsaim kuningas I. Antiochos. Arheoloogiline paik koosneb kuningas mälestusmõistliku haua ehk tumuluse ja seda kolmest küljest ümbritsevate terrassidega. Tumulus on ehitatud väikestest kiviosadest ja kruusast ning on täna umbes 50 meetri kõrgune ja 150 meetri läbimõõduga. Kuigi tekstides on märgitud, et kuningas on siin maetud, pole surnukuuri seni leitud. Teeni Karadut külaneni on teel asfalt, edasi on tee sillutatud. Enne külastust kontrollige olude kohta veebilehel muze.gov.tr ja kohalikult kultuuri- ja turismibüroolt. Talvel võivad ilmastikuolud kiiresti muutuda, seega on enne külastust muuseumist infot hankida soovitatav. Monumentaalsed kujud on paigutatud tumuluse ida-, lääne- ja põhjaossa. Idaosa terrass on kõige paremini säilinud. Ida- ja lääneosa kujud on peaaegu identilised, välja arvatud väikesed detailid. Kujud on valmistatud lubjakivist ja on greko-pärsia stiilis. Need on umbes 8-10 meetri kõrgused, kivist kehad on osaliselt purunenud ja pead on järjestatud. Kujude otsas on lõvi- ja kotikujud. Vaadake peade järjestust esmalt kaugelt ja seejärel lähedalt. Kujud on paigutatud nii, et need vaatavad horisontale, seega on maastik ja kujud koos tervik. Idaosa terrassil on Kommagene kuningliku perekonna reljeefid ja istuva lõviga kujud. Lääneosa terrassil on Antiochose kujud ja käepigistamisskseenid. Lääneosa terrasil asuv lõvi, millel on kuu- ja tähtede reljeef, on kahjustatud ja seda kaitstakse. Ametlikul veebilehel on märgitud, et kujude alused, mis moodustavad troonid, sisaldavad 237 rida teksti, kuid tegelikult peaksite keskenduma ainult kivile raiutud kirjutusele. Põhjaosa terrass on 180 meetri pikkune pidulik tee, mis ühendab ida- ja lääneosa terrasse. Sellel terrassil on palju purunenud kiviplaatidega reljeefe ja aluseid. Põhjaosa terrass on üks maailma parimaid kohti päikesetõusu ja -loojangu vaatlemiseks. Kui te tulete päikesetõusu või -loojangu vaatlemiseks, uurige päikeseaegaja asukohta. Kõrgel on õhk jahe ja tuuline, seega riietuge mitmekihiliselt. Terrasside vahel liikudes olge kivise pinnaga pinnaga ettevaatlik ja är
Kommentaarid
Laadimine...
