Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Mardin linnamuuseumist medresseeni.
Kultuuriline4 Peatus

Mardin linnamuuseumist medresseeni.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Mardini külastamiseks on kõige mõistlikum järgida teekonda, mis algab linna ajalugu tutvustava muuseumi külastusega, seejärel külastatakse ajalist linnaosa, käiakse läbi turu ja lõpetatakse teine muuseum, mis on pühendatud linna arheoloogilistele leidudele. Kõik neli punkti asuvad Artuklu piirkonna vanalinnas ja ühtegi neist ei pea külastama sõidukiga; aga tähelepanu, tänavad on mägedega ja kõrgustega, seega on mugavad jalanõud hädavajalikud.

Esimene peatus on Sakıp Sabancı Mardini linnamuuseum. See hoone, mis ehitati 19. sajandi lõpus ratsaväe kasarmuna, koondab ühe katuse alla linna käsitöö, igapäevaelu ja ajaloo. Muuseumi esimeseks peatuskohaks valimine on selge: pärast käsitööalade, nagu ehted, vasktöö ja kivikarvingu nägemist, on palju lihtsam tänavate uste ja akende detailide tähendust mõista. Alakorruses asuv kunstigalerii pakub teekonnale rahulikku vaheaega.

Teine peatus on 1385. aastal valminud Zinciriye ehk Sultan İsa madrasa. Seda hoonet, mille ehitas viimane Artuklu sultan Melik Necmeddin İsa, on kaugelt näha selle eripäraste kuplitest ja kaunite sissepääsude tõttu. Siin ei ole eesmärk külastada palvetamisruume, vaid mõista selle tähtkülikujulise katuse, ornamenteeritud kupli, kahe siseõue ja ülemisel korrusel asuvate väikeste ruumide tähendust kui Artuklu arhitektuuri näidet.

Kolmas peatus on Mardini vanalinn. Linn kuulutati 1979. aastal linnaobjektiks ja lisati 2000. aastal UNESCO maailmapärandi eelkandidaatide nimekirja. Siin käite 1. tänaval ja selle ümbruse turutänavatel, vaadates minarete, sissepääsude ja üle tasandiku avanevate terrasside poole. See osa teekonnast on kõige vabam; võtke aega ja uurige ümbrust.

Viimane peatus on Mardini muuseum. See hoone, mis ehitati 1895. aastal patriarhi residentuuriks, on nüüd terrassidega, kolmekorruseline hoone, mis meenutab Mardini maja ja avaneb vaatega üle tasandiku. Siin on väljapanekul piirkonna kaevamiste leidud, Rooma ja Akkoyunlu perioodi mosaiikid ning püsiv kollektsioon. Teekonna alustamine linna käsitöödest ja lõpetamine arheoloogiaga võimaldab tutvuda Mardini nii igapäevase kui ka sügava ajaloo üle.

Muuseumide külastusaegade ja hindade kohta vaadake veebilehte muze.gov.tr või Mardini provintsi kultuuri- ja turismiameti lehte. Mõlemad muuseumid on suletud esmaspäeviti, Allikad:

Artuklu, Mardin
Kultuuriline
4 Peatus
~4 h 30 min kohtades
Jalgsi ~1 km · 17 min
Kokku ~4 h 47 min
6. november 2026

Marsruudi peatused

1
Sakıp Sabancı Mardin Kent Müzesi

Sakıp Sabancı Mardini linnameuseum.

~1 h siin
Eski Hükümet Konağı Yanı, Artuklu-Mardin

Alustame selle muuseumiga, mis asub vanalinna idalepoolses osas, sest enne kui näete Mardinit selle kivide ja tänavate kaudu, on mõistlik tutvuda selle käsitööga. Muuseumini pääseb 1. tänavalt. Kultuuriportaali andmetel asub hoone umbes 200 meetrit ida pool Şehidiye madrasast ja lähedal vanale valitsushoonetele. Enne ukse juurde jõudmist, peatuge hetk hoone fassaadil. See hoone ehitati 19. sajandi lõpus II. Abdülhamidi valitsusajal ratsaväe kasarmuna. Allikates on arhitekti kohta erinevaid nimesid; provintsivalitsus nimetab Sarkis Elyas Lole'i, samas kui Kultuuriportaal mainib Lole'i või Cebrail Hekimyan'i. Kuna kirjutisi ei säilunud, on täpse ehitusaja kindlaksmäärimine keeruline. Seepärast on hoonet lugeda pigem selle kasutuseajalooga, mitte ajaloolise kontekstiga. Kasarmuna kasutamise järel tegutses hoones pikka aega sõjaväe osakond ja maksubüroo, ja see kasutuseesmärk kestis kuni 2003. aastani. Sabancı fond alustas renoveerimistöödega 2007. aastal ja muuseum avati külastajatele 2000. aastate lõpus. Fassaadil on kõige rohkem tähelepanu väärt keskne sisemine uks. See uks, mis on hoones ainus dekoratiivne element, paistab silma oma lihtsate seinte taustal, tänu oma madala kaarega avamisele ja mitte eriti sügavale ristkülikukujulisele nišile. Ukse ümber on paks raam ja ukse kohal on reljeefsed dekoratsioonid; et detaile näha, vaadake fassaadi küljelt. Sees on alumisel korrusel kasarmate ait ja ülemisel korrusel administratiiv- ja magamiskohtade osad. Tänapäeval asub alumisel korrusel Dilek Sabancı kunstigalerii ja ülemisel korrusel muuseumi näitus. Alustage ülemisele korrussele tõusuga ja tutvuge käsitöö näitustega. Siin on esindatud erinevad käsitöövormid, nagu ehted, vasktöö, tekstiilitooted, seebi valmistamine ja kivinikergy. Näitus on rikastatud visuaalsete ja heliefektidega; vaadake ekraane ja animatsioone. Samuti on siin esindatud erinevatele kogukondadele kuuluvad hauakivid ja kohalikud rõivad. Samas ruumis on ka Mardiniga seotud raamatute näidised, mis pakuvad huvilistele hea lugemisnimekirja. Soovituslik ajajagamine on järgmine: umbes 35 minutit ülemisele korrusel, 10 minutit alumisel korrusel asuvas galeriis ja ülejäänud aeg fassaadi ja ukse vaatamiseks. Galerii fotonäitused, maalid, ebrud ja kaasaegse kunsti näitused muut

Sakıp Sabancı Mardin Linnamuuseum asub vana linna idalembes, Savurkapı linnaosas, endisel Cumhuriyet väljaku lähedal. Kultuuriportaali andmetel jõuate muuseumini, kui jalutada 1. tänaval Şehidiye madrasest ida poole umbes 200 meetrit, ja see asub endise valitsushoone kõrval. Muuseum on linna muuseum, mis tutvustab linna käsitööd, elukeskkonda ja ajalugu. Samas hoones asub ka Dilek Sabancı kunstigalerii, mis võtab külastajaid vastu. Hoone ehitati 19. sajandi lõpus II. Abdülhamidi valitsusajal ratsaväe kasarmuna. Mardini provintsi kultuuri- ja turismiministeerium teatab, et kasarm ehitati 1889. aastal Diyarbakırı kuberneri Hacı Hasan Paşa poolt. Kultuuriportaal märgib, et täpse ehituskuupäeva ei teata, kuna selle kohta teavet ei ole säilinud. Arhitekti nime osas on allikad erinevad; mõned nimetavad Sarkis Elyas Lole'i, teised Cebrail Hekimyan'i. Seetõttu on kõige kindlam nimetada seda 19. sajandi lõpus ehitatud kasarmuna. Kultuuriportaal kirjeldab seda Hamidiye rügementide ratsaväekasarmuna. Kasarmana kasutamise järel tegutses hoones sõjaväe osakond ja maksubüroo; allikad väidavad, et seda kasutati kuni 2003. aastani. Provintsi ministeerium lisab, et seda kasutati ka politseijaoskonna. Restaureerimistööd algatasid 2007. aastal Sabancı fond. Kuna muuseumi avamise aasta on erinevates allikates erinev, on piisav öelda, et hoone muudeti 2000. aastatel muuseumiks. Hoone on kahekorruseline ja korruste endised funktsioonid vastavad tänapäevasele kasutusele. Esimesel korrusel asus kasarmate tallid; praegu on seal galeriia. Ülemisel korrusel olid administratiiv- ja magamiskohtade ruumid; seal on praegu näitused. Hoone ainsaks dekoratiivseks elemendiks on sissepääsuuks. Uks on põhjakülje keskel, madala kaarsillutusega avang. Avang on paigutatud madala ristkülikukujulise niši sisse. Ukse ümber on paks raam ja ukse ülaosas on reljeefidega kaunistused. Üksikud dekoratiivsed elemendid lihtsal kasarmade fassaadil muudavad ukse kõige silmapaistvamaks objektiks fotode tegemiseks. Ülemise korruse näitus keskendub käsitöödele, mis moodustavad Mardini identiteedi ja mälestuse. Provintsi ministeerium teatab, et seal on esindatud ehte-, messing-, tekstiili-, seebi- ja kiviraie toodete näidised. Samal korrusel on väljas esemed, mida kasutati kodudes ja külades, ning koh Muuseum on suletud esmaspäeviti. Aktuaalseid külastusaegu ja sissepiletihinnaid leiate veebilehtedelt muze.gov.tr või kohalikult kultuuri- ja turismibüroo lehelt. Muuseumi kõrval asuvat vanat valitsushoonet nimetatakse Kultuuriportaali arhitektuurifakulteedina. Vana linna tänavad on kaldu ja täis treppe, seega planeerige jalutuskäigu jaoks piisavalt aega. Muuseumist pärast vana linna turu tänavatele minek ja lääne suunas jalutamine on loomulik jätk.
2
Zinciriye (Sultan İsa) Medresesi

Zinciriye (sultan İsa) madrassa.

~45 min siin

See peatusekoht on jalutuskäigu kõrgeim punkt. Kultuuriportaali andmetel asub madrasa trepikujulise tee ääres, mis viib 1. tänavalt kuldseppade turule. Kuna trepid on järsud ja tihedad, tõusege ettevaatlikult ja peatuge kurvides, et hinge tõmmata. Madrasa asub linnaosale Medrese Mahallesi põhjaosas. Selle ehitas 1385. aastal Mardinis valitsenud viimane Artuklidi sultaan Melik Necmeddin İsa. Rahva seas on see tuntud kui Zinciriye Madrasa ja Sultan İsa Madrasa; ärge segage seda samanimelise hoonega Aksarays. Ida- ja lääneotsades asuvad segmentkujulised kuplid on silmapaistvad juba kaugelt. Seisake kõrge, monumentaalse portali ees ja vaadake sissepääsu kividetailid. Portali üksikasju pildistamiseks vajate lähedalt, kuplite pildistamiseks aga veidi kaugemale. Portalist sisenedes jõuate tähtede kujuga kaetud ruumi. Selle ruumi läänes asub koridor, mis avaneb siseõue. Koridori lõunas asuva ruumi keskel on mukarnasornamentidega kaunistatud kuppel. Mihrabi ümbrus on kaunistatud mosaiikidega, minber on valmistatud kivist; vaadake neid lihtsalt kivitöö ja dekoratiivsete elementidena. Hoone on ristkülikukujuline ja laiaulatuslik, koosneb kahest korrusest ja sellel on kaks siseõu. Siseõutest väljaspool asuvad ruumid on laialt hajutatud, seega, et plaani mõista, peatuge siseõues ja loendage korrused. Ülemine korrus koosneb peamiselt väikestest ruumidest; need olid kunagi madrasas õppivate üliõpilaste toad. Vaadates toade järjestust, võite kujutleda endale, kuidas selline õppeasutus oma igapäevaelus toimetas. Linnavalitsuse andmetel asub madrasa kõrgel, kuna seda kasutati ka observatoorina; see teave on saadaval ainult ühest allikast, seega lugege seda "allikate kohaselt". Kultuuriportaal ja linnavalitsuse andmed kirjutavad, et Melik İsa, kes võitles Timuriga ja tema armee vastu, oli mõnda aega selles madrasas vangistatud, kuid teine linnavalitsuse lehekülg toob välja teise asukoha, seega on see teave pigem legend. Varem kasutati seda hoonet muuseumina ja selle esemed viidi 2000. aastal selle marsruudi viimasesse peatusse, Mardini muuseumi. Külastusaegade ja sissepääsu tingimuste kohta vaadake Mardini linna kultuuri- ja turismiministeeriumi lehte. Lahkudes, peatuge treppide ühel kurvil ja vaadake lõunasse; näete, kuidas linn terassidelt tasandikule langeb. Astuge alla ettevaatlikult, sest kivist astmed võivad hommikul olla niisked. Seejärel laskuge

Zinciriye madrasa, mida tuntud ka Sultan İsa madrasana nime all, asub Mardini vanalinna kõrgemal asuval alal. Kultuuriportaali andmetel ehitati madrasa 1385. aastal viimase Artuklidi valitseja Melik Necmeddin İsa poolt. Maakonna omavalitsuse andmetel asub see hoone Medrese Mahallesi põhjaosas ja selle ehitamise aasta on samuti 1385. Hoone on silmapaistev tänu oma lõigatud kuplitest, mis asuvad ida- ja lääneotstes, ning kõrge monumentaalse portali tõttu, mis on paigaldatud idapoolsele küljele. Kui lähenete vanalinna, siis püüake neid kupoleid siluettidena ära tunda, sest see on kõige lihtsam viis hoone asukoha kindlaksmäärimiseks. Hoone on ristkülikukujuline ja laiaulatuslik, koosnedes kahest korrusest, siseõuedest, mošee, mausoleumi ja erinevatest lisaruumidest. Maakonna omavalitsuse andmetel on madrasal kaks siseõu ja kaks korrust, ning teised ruumid on laialt hajutatud. Sissepääsu juures olevad kivitäid ja lõigatud kuplitest on hoone kõige silmapaistvamad omadused. Portaalist sisenedes jõuate tähtkuplitega kaetud ruumi. Võtke siin mõni minut aega, et oma peaga üles vaadates kupli kivide geomeetrilisi mustreid jälgida. Selle ruumi lääneosas on koridor, mis avaneb siseõue ja mošee ruumi. Koridori lõunaosas asuva ruumi keskel asub mukarnas-ornamentidega kaunistatud kuppel. Mihrabi ümbrus on kaunistatud mosaiikidega ja minber on valmistatud lõigatud kivist. Need detailid peavad olema hoone arhitektuurilise ja kivitööde poolest hinnatud. Siseõue lääneosas asuvast terrassilt pääseb ruumi, mis on tõenäoliselt mausoleum ja mis on kaetud kuppelaga. Seda ruumi peetakse madrasa eraldiseisva osana, mis on hinnatav ainult arhitektuurilise konteksti piires. Ülemisel korrusel asuvad peamiselt väiksemad toad. Kultuuriportaali andmetel olid need toad kunagi madrasas õppivate üliõpilaste eluruumid. Toad on paigutatud nii, et see annab konkreetse ettekujutuse sellest, kuidas hoone funktsioneeris kui haridusasutus. Maakonna omavalitsuse andmetel on madrasa asukoht kõrgel, kuna seda kasutati ka observatooriumina. See teave on esitatud ainult ühes allikas, seega tuleks seda lugeda "allikate kohaselt". Kõrge asukoht annab hoonetele monumentaalse välimuse, kui vaadata seda tänavalt. Varem on madrasa kasutatud ka muuseumina. Kui Mardini muuseum avati aastal 2000, siis selle esemed koliti uude hoonesse. Seetõttu on Zinciriye madras Aktuaalset teavet saate Mardini maakonna kultuuri- ja turismiministeeriumi veebilehelt või Kultuuriportaalist. Hoone ümbruses asuvad vana linna turusillad ja Birinci Caddesi. Külastuse järel saate alla minna tänavale ja sealt edasi külastada vanalinna teisi hooneid ida- ja lääne suunas.
3

Mardini vana linn.

~1 h 30 min siin

See peatusekoht ei ole tavaline bussipeatus, vaid kogu vana linn ongi see peatusekoht. Sa veedate umbes 90 minutit 1. tänaval ja selle lähedal asuvatel kõrvaltänavatel. Linn kuulutati 1979. aastal linna-kultuuripärandi alaks, et seda kaitsta. 2000. aastal lisati see UNESCO maailmapärandi eelkandidaatide nimele "Mardin kultuurimaastikuna". Linn asub künkale, mis avaneb Mesopotaamia tasandiku suunas, ja see asukoht on kogu jalutuskäigu ajal tunda. Pärast "Zinciriye" peatusest väljudes, suunduge 1. tänaval lääne poole. Vaadake tänaval paremal ja vasakul olevatest tänavatest avanevaid vaateid tasandiku suunas; sealt näete, kuidas majad terassidena alla laskuvad. Umbes 200 meetri kaugusel läänes asub "Şehidiye" madrasa. Kohaliku kultuuriministeeriumi andmetel on see hoone rajatud 13. sajandi esimesel poolel ja praegune minaret on lisatud 1916. aastal. Vaadake hoonet arhitektuuriliselt: pöörake tähelepanu kivide ühendustele, teravatele kaartele ja ukseraamidele. Turu sees, "Ulu Cami" ja "Şehidiye" madrasa vahel asub "Reyhaniye" mošee. See on mainitud 1540. aasta väärikusdokumentides; selle minaret on nelinurkse alusega ja kaheksanurkse korpusega, mille ülaosa on silindriline ja terava kupliga. Minareti silueteid saab erinevatest nurkadest tänavatelt näha, seega vaadake üles, kui käitate nurgas. "Ulu Cami" minaret on ehitatud 1176. aastal Artuklu valitseja Kudbeddin İlgazi ajal; sellele hoonet domineeriv kuppel on toetatud kuuele sambale. Kohaliku kultuuriministeeriumi andmetel on "Latifiye" hoone eeskindla ukse üks Mardini kõige paremini säilinud uksi; selle ukse peal olevast tekstist on võimalik lugeda, et see on dateeritud 1371. aastasse. Kui siseteid, siis lihtsalt nautige arhitektuuri ja järgige külastusreegleid. Tänavatel olevate uste ja akende raamide peal olevate reljeefidega on võimalik näha seda, mida nägite "Kent Müzesi" muuseumis olevas kiviraie näituses. Varahommikul paistab päike seintest küljelt ja kivide tekstuur on sel ajal kõige paremini nähtav. Et vältida rahvastikuhulkasid kitsastes käikudes, peatuge aeg-ajalt tänavate vahel, et pildistada ja jäta teed vaba. Kaldus ja trepikujulistel tänavatel võib olla libe, seega kandke libisemiskindlaid jalatseid. Päeva keskpaigas, kui ilm on kuum, liikuge varjulistele tänavatele

Mesopotaamia tasandiku vaatega mäenõlval asuv kivilinna, mis on astmeliselt ehitatud. Tänavad ristuvad üksteise kohal ja majade fassaadid on kaunistatud lubjakiviga tehtud reljeefidega. Kogu linn on kaitseala.
4
Mardin Müzesi

Mardin muuseum.

~1 h 15 min siin

Viimane peatus on Mardini muuseum, mis tutvustab linna arheoloogiat ja Mardini traditsioonilist arhitektuuri. Muuseum asub hoones, mis ehitati 1895. aastal Süüria katoliku patriarhi Ignatios Behnam Banni poolt süüria katoliku patriarhi residentsina. Kultuuriministeerium ostis hoone Süüria katoliku fondilt ja riastas selle, ning 2000. aastal avati muuseum pärast artefaktide teisaldamist Zinciriye madratsast. Hoone on arhitektuuriliselt terviklik: selle kolmekorruseline disain on kohandatud maastiku kaldega ja krundile sobival sügavusega. L-kujuline fassaad, mis on suunatud lõunasse, ehk tasandikule, peegeldab Mardini traditsiooniliste majade iseloomulikke jooni. Sissepääsul või siseõues võite märgata seda suunda. Esimesel korrusel asub Arkeoparki õppesaal, kus külastajad saavad osaleda töötoades, nagu müntide valmistamine, taimede värvimine, ebru (paberimaal) ja keraamika. Töötoate ajakava võib muutuda, seega vaadake ajakohast teavet muuseumi juhtkonnalt või Mardini kultuuri- ja turismiameti veebilehelt. Siseõues, mis asub hoone lõunaosas, on Arkeoparkiga ühendatud 500-kohaline amfiteater, kus korraldatakse lastele mõeldud muuseumiharidusi ja üritusi. Ülemisele korrusel on saal, kus on väljas piirkonna arheoloogilistest väljakaevamistest leitud esemeid. Saalis on avatud väljapanek, kus on näha Rooma ja Akkoyunlu ajastute mosaiike ja kiviesemeid. Pöörake tähelepanu mosaiikide värvidele ja mustritele, sest detailid võivad kaugelt kaduda. Teisel korrusel on neli suletud galeriid, mis on jagatud teemade kaupa: toit, kaubandus, tootmine, mündid, võim, sõda ja sotsiaalne elu. Kaubanduse teemaga galeriis on üks silmapaistvamaid eksponaate Sürekli aarde. See aarde leiti Sürekli külas, mis asub Kızıltepe lähedal, toimunud päästekavajamistel. Aardes on 9. kuni 14. sajandi kuld- ja hõbeesemeid, mis kuuluvad erinevatele kultuuridele, nagu Abbasiidid, Ilkhanid, Ayyubiidid, Bütsantslased, Zengiidid ja Artukidid. Müntide erinevate dünastiate esindus annab võimaluse mõelda, kuidas kaubandusmarsruudid Mardinist läbi jooksid. Muuseumi loodenurgas asuv administratiivhoone on 19. sajandi Mardini stiilis registreeritud hoone, mis avati pärast renoveerimist 2012. aastal. See on kahekorruseline, siseõuega ja L-kujuline, ning ühendatud muuseumi s

Mardin muuseum asub vana linna piirkonnas, Cumhuriyet väljakule lähedal, terrassilisele alale, mis avaneb lõunas ülevalt alla tasandikule. Kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel koosneb muuseum kahest eraldi hoonest: üks on haldusüksuste jaoks ja teine on ekspositsioonide jaoks. Ekspositsioonide jaoks mõeldud hoone ehitati 1895. aastal Antakyal asuva Süüria katoliku patriarhi Ignatios Behnam Banni poolt Süüria katoliku patriarhi residentsina. Hiljem ostis selle Kultuuriministeerium Süüria katoliku fondilt ja riiklustas. Pärast esemete teisaldamist Zinciriye madrasast avati muuseum 2000. aastal. Hoonet on projekteeritud kolmekorruselise hoona terrassidena, kuna maa on kallaselt ja krundil on sügavus. Lõunas, ülevalt alla suunduv U-kujuline ja kolmekorruseline disain peegeldab traditsioonilise Mardini maja arhitektuuri iseloomulikke jooni. Hoonega tutvumine väljastpoolt on hea viis näha, kuidas terrassid on järjestatud. Treppidest ja akendest vaadates märkate Mardini maja siseõue korraldust. Esimesel korrusel asub Arkeoparki muuseumiõppe saal, mis on loodud kaasaegsete muuseumipõhimõtete järgi. Muuseumi ametliku veebilehe kohaselt saab siin läbi viia töötoasid, nagu müntide valmistamine, taimede värvimine, ebaregulaarne mustriga paber (ebru) ja keraamika. Hoone lõunaosas asuva siseõue juures asub Arkeoparkiga seotud 500-kohaline amfiteater. Siin korraldatakse lastele muuseumiharidusi ja erinevaid üritusi. Kuna töötoade ja ürituste programm võivad muutuda, on enne külastust muuseumi juhtkonnaga nõu pidada soovitatav. Esimesel korrusel asub saal, kus on eksponeeritud piirkonnas läbi viidud arheoloogilistest väljakaevamistest leitud esemed. Samal korrusel on ka avatud väljapanek, kus on esindatud Rooma ja Akkoyunlu ajastute mosaiikid ja kiviehitised. Mosaiikide ja kiviehitiste lähedalt vaadates saate hinnata nende kujunduse ja pinnakatete keerukust. Samal korrusel asuvad ka esemete hoiuruumid, kino- ja seminarisaal. Arheoloogiliste leidude kaudu piirkonna asustushistoriasse süvenemine muudab selle korruse muuseumi keskseks osaks. Teisel korrusel asuvad neli suletud galeriid, mis on jagatud teemade kaupa: toit, kaubandus, tootmine, mündid, sõda ja sotsiaalne elu. Kaubanduse teemaga galeriis on üks silmapaistvamaid eksponaate Sürekli aarde leid. See aarde leid leiti Sürekli külast, mis asub Kızıltepe lähed Selles hoones asuvad erikollektsioonide raamatukogu, kunstigalerii, konverentsisaal, arhiiv ja spetsialistide kabinetid. Kuna administratiivhoone on peamiselt tööruum, külastamise võimalikkuse kohta küsige infot muuseumi juhtkonnalt. Muuseum on esmaspäeviti suletud, nagu on näha maakonna kultuuri- ja turismibüroo lehel. Aktuaalse ajakava ja hindade kohta vaadake veebilehte muze.gov.tr või maakonna kultuuri- ja turismibüroo lehte. Samuti saate seal kontrollida muuseumikaardi kehtivuse kohta. Planeerige külastuseks piisavalt aega, et rahulikult kõiki korruseid läbi käia. On loogiline alustada külastust esimesel korrusel ja liikuda seejärel üles, teise ja kolmandasse korrusse. Kuna hoone on trepikojadega jaastmeliselt ehitatud, peaksid puudega külastajad eelnevalt muuseumi juhtkonnaga ühendust võtma. Külastuse lõpus saate väljuda lõunapoolsesse siseõue ja vaadata üle ülevaate. Muuseum asub lähedal Cumhuriyet Meydanı ümbruses asuvale vanalinna tänavale, mistõttu seda saab hõlpsalt reisi viimaseks peatumiskohaks valida. Väljudes vaadake veelkord ümbritsevate kiviseintega majade akende ja uste kujundust.

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnArtuklu, Mardin
TüüpKultuuriline
Peatus4
Kuupäev6. november 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti