Maltepe'st Beştepe'ni, Vabariigi ajastu mošeed.

Ankaray rongilt väljuge Maltepe jaamas; mošee asub Gazi Mustafa Kemal bulvaril, Anıtkabiri idast, künkra kujul ja selle kaks minaret on kaugelt nähtavad. Vikipedias on kirjutatud, et selle nurgakivi pandi 16. mail 1954 ja see valmis 3. augustil 1959. Ehitustööd tegi Ankara Maltepe'i mošee ehitusühing, mis asutati 1950. aastal, arhitekt oli Recai Akçay ja ehitusinsener Mehmet Varlıer. Akçayi nimi on seotud ka Bursa Yeşil Türbe restaureerimisega ja Ankara õigusteaduskonna hoonega. Siin on arhitektuuriline küsimus: hoone on valmistatud lõigatud kivist, sellel on üks kuppel, kaks minaret ja see näeb välja nagu klassikaline osmanide stiilis mošee; tegelikult on see aga 1950. aastate teisel poolel valminud modernne mošee. Seega valis Ankara esimese suure vabariikliku mošee uuenduste otsimise asemel tuttava silueti.

Mida vaadata: ruudukujuline naiste osakond, mis on kakskümmend meetrit pikk ja lai; palju vitraažakendest tulev värviline valgus; kupli tipus on Fatiha suura; seintele on paigaldatud Kütahya keraamika, mis ulatub kuni viie meetri kõrgusele; viis väikest kuppli katavad põhja pool asuva siseõue. Kupli läbimõõt on väljast kolmkümmend meetrit, minaretid on viiekümmend meetrit kõrged ja neil on üks galeriitorn. Põrandakütteseade oli oma ajastu jaoks uuenduslik. Siseõuega kokku on pindala üle seitsmel tuhandel ruutmeetrit, mis on Kocatepe kõrval üsna väike; suuruse erinevust näete järgmises peatuskohas. Pildistage fassaadi bulvarilt, kui hommikune päike kivide peal paistab. Siit saate Kocatepe'sse jalutada; suund on kagu, Kızılay kohal asuva künkra suunas, umbes kakskümmend minutit. Külastage mošeed palvetamise aegadel väljaspool, võtke jalanõud maha; see on üks Ankara linna olulisi palvekohasid, reedel on ümbritsevad tänavad täis inimesi.

Allikad: Vikipidia, Maltepe Camii; Wikipedia, Maltepe Mosque; EBA Okul Dışı Öğrenme Ortamları.

Kocatepe mošee asub Kızılay linnaosa kohal ja on sealt nähtav peaaegu kogu linnast. Selle ajalugu peegeldab Vabariigi ajastu mošee arhitektuuriga seotud arutelusid. 1944. aasta esimene arhitektuurikonkurss ei toonud tulemusi. 1957. aasta konkursi võitsid Vedat Dalokay ja Nejat Tekelioğlu projekt: viiekümnemeetrine, viiekümnemeetrine ja viiekümnemeetrine betoonkonstruktsiooniga kuppel. 1960. aastate alguses pandi nurgakivi, kuid ehitus peagi peatus. Vikipedias kirjutatakse, et konstruktsiooni ehitamiseks ei olnud piisavalt kogemusi; ODTÜ-s tehtud mudelite katsetused näitasid, et isegi väiksed defektid võivad olla ohtlikud, ning konstruktsioonide ekspert professor Zerna hoiatas; lõpuks otsustasid korraldajad traditsioonilisema disaini kasuks. Dalokay idee realiseeriti 1970. aastal Islamabadis asuvas Faysal mošees, kus ta võitis arhitektuurikonkursi. 1967. aastal anti töö otse Hüsrev Taylale ja Fatin Uluenginile; nurgakivi pandi 30. oktoobril 1967, Uluengin lahkus 1975. aastal ja Tayla jätkas tööd üksi, peaehitus valmis 1981. aastal ja mošee avati 28. augustil 1987.

Plaan on klassikuline osmanide stiilis: keskel asuv kuppel, mis toetub neljale sambale, ja neli poolkupplit. TDV-i andmetel on palveala 56,30 meetrit pikk ja 56,30 meetrit lai, sisepõhikõrgus on 44,85 meetrit; neli minaret on 88 meetrit kõrged ja neil on kolm galeriit. Hoovi mõõtmed on 57 meetrit pikk ja 38 meetrit lai, ning seal on kaksteist kupplit. Kandeosad on betoonist, viimistlus on travertiinist, kunstlikust kivist ja marmorist. Kalligraafia on Hamit Aytaçı, Mahmut Öncü ja Emin Barını tööd; fritaadid on Kütahya tööd. Kriitika tuli kahest suunast: Dalokay projekt oli liiga modernne, samas kui teostatud projekt oli Sinani jalgadele astunud. Sisenedes, seiske kupeli all ja võrdle seda Selimiye ja Şehzade mošeedega; seejärel väljuge ja võrdage sama siluetti 1959. aasta Maltepega. Reedel pärastlõunal on siin palju külastajaid; jalatseid ja rõivaid puudutavad reeglid on samad. Järgmiseks peatuskohaks laskuge Kızılay'sse ja istuge M2 metroosse.

Allikad: TDV Islam Ensüklopeedisi, Kocatepe Camii; Vikipedias, Kocatepe Camii, Vedat Dalokay, Hüs

Kızılay peatusest istuge M2 metroosse, astuge maha Bilkentis. Vikipededia kohaselt asub jaama läheduses Diyanet İşleri Başkanlığı (Türgi usuküsimuste amet) ja mosk. See on kohe pärast jaamast väljumisel näha. Moskee nimi on Ahmet Hamdi Akseki auks, kes oli Diyanet İşleri Başkanlığı juht ja korraldas 1944. aastal Kocatepe'i esimese konkursi. See on seos nende vahel. Arhitekt on Salim Alp. Ehitustööd alustati 19. novembril 2008 ja moskee avati 19. aprillil 2013 reedel. Diyanet İşleri Başkanlığı andmetel on selle suurus muljetavaldav: 80 000 ruutmeetrit suletud pinda, 20 618 ruutmeetrit väljakut ja 11 087 ruutmeetrit haljastust; sees mahutab 5000 inimest. Kuppel on toetatud nelja sambaga; Diyanet teatab selle läbimõõdu olevat 33 meetrit, samas kui ingliskeelne Wikipedia toob välja 30 meetrit. Neli minaret on 66 meetrit kõrged ja neil on kaheksa haru kujulised otsad.

Arhitektuuriline stiil on siin rohkem seotud Seldžukkide ajastu, mitte Ottomaanide ajastu. Diyanet İşleri Başkanlığı kohaselt põhineb disain Anatoolia Seldžukkide arhitektuuril, kus kaheksa- ja kümnaharulised Seldžukkide tähed on struktuuri erinevates osades korduvad. Valgustuslahendus on originaalne, valgustid puuduvad; see on paremini näha, kui seistes kupeli all. Kaunistused on Hüseyin Kutlu töö; kõnetribünid ja platvormid on pärlmosaiigiga kaunistatud. 2025. aastal ajakirjas "Selçuk Üniversitesi Türkiyat Araştırmaları Dergisi" avaldatud ülevaade käsitleb seda hoonet kaasaegse moskee arhitektuuri eklektilisuse näitena: see loob avara ja valgusküllase ruumi, kuid ei suuda luua tugevat sünteesi traditsiooni ja modernsuse vahel. Saage ise aru: kuidas need tähe kujulised minaretid ja lai väljak paistavad Kocatepe kupeli järel? Moskee asub Diyanet'i kompleksile lähedal, kuid on avalikkusele avatud; väljak ja haljastus on suured, päikesekiired on tugevad ja varju on vähe. Palvetunnil oodake, võtke jalanõud maha. Tagasi tulles sõitke samast peatusest M2-ga Söğütözü suunas.

Allikad: Diyanet İşleri Başkanlığı; Wikipedia, Ahmet Hamdi Akseki Camii; Wikipedia, Bilkent (Ankara Metro); Soy ja Karademir 2025 (DergiPark).

M2-ga suunduge tagasi Söğütözü piirkonda ja seejärel suunduge Beştepe'sse. Moskee asub Vabariigi Presidenti kompleksis, Yenimahalle piirkonnas, aadressil Beştepe Mahallesi Papatya Sokak. Vabariigi Presidendi ametniku teatel avati see 3. juulil 2015 ja see on üks kompleksis avalikkusele avatud koht. Projekti arhitektidena on loetletud Şefik Birkiye ja Selim Dalaman (Vizzion Architects) ning Can Gökoğuz (NNC Mimarlık). Birkiye on ka kogu kompleksi peaarhitekt. Ametlikult on see modernse ja osmanide arhitektuuri süntees.

Mõõdud: 5177 ruutmeetrit põrandapinda; üks peamine kuppel ja neli poolkuppel; neli minaretti, millest igaüks on kahe korrusega ja umbes 60 meetri kõrgused (kompleksi andmetel 59,30 meetrit); kolm korrust: keldrikorrus, palvusaegade korrus ja galeriikorrus; mahutab korraga 3000 inimest. Kaks lifti viivad palvusaalidesse ja pesemisruumidesse; ligipääsetavus on juba algusest peale arvestatud. Sissepääsu värav on marmorist ja metallkaunistustega; seintel olevad kalligraafilised tekstid on Hüseyin Kutlu tööd, kaunistused on Semih İrteşi looming; tekstid on valitud õigluse ja aususe teemadega seotud salmidest. Arhitektuurilise lahenduse kohta vaadake kupoli skeemi: neli poolkuppel moodustavad keskosa, mis on samast perekonnast Kocatepe'ga, kuid mass ja fassaad on lihtsamad; Akseki seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi seldsi selds

Sõitke M2-ga jaamile Kızılay või M1-ga jaamale Ulus. Melike Hatuni mošee asub Uluses, Gençlik Parki idapooles, endise Hergeleni väljakul. Atatürk bulvarilt vaadates on see oma nelja minaretiga Uluse silueti uus osa. Mošee arhitekt on Hilmi Şenalp (Hassa Mimarlık). Ehitustööd kestsid neli aastat, 2013–2017, ja mošee avati avalikkusele 27. septembril 2017. Nimi on antud 14. sajandil Ankaras elanud heategelikule naisele, Melike Hatunile, kes aitas kaasa linna sotsiaalsele ja religioossele elule.

Numbrid: 7000 inimese mahutavus; kupoli läbimõõt on 27 meetrit, kõrgus on Türgi allikatel 43 meetrit, aga ingliskeelses Wikipedias 47 meetrit; neli minaretti on 72 meetrit kõrged ja neil on kolm rõdu. Arhitektuuristiili kirjeldab ingliskeelne Wikipedia klassikalise osmanipärasena; Türgi allikad kirjutavad, et on kasutatud osmanipärase, seldžukkide ja kaasaegse mošee arhitektuuri elemente. Sissepääsuuste peal olevatel tekstidel on kasutatud kuldpleki, pärlmutteri ja elevandiluust. Arhitektuuriliste vaatamiskohtade marsruudi esimene peatus on see, et Maltepe valis 1959. aastal osmanipärase silueti, ja kuuekümne aasta pärast kordab Melike Hatuni mošee sama valiku, aga palju suuremas mastaabis ja täieliku klassikalise skeemiga. Seega, see, mida Kocatepe'is kaotas kaasaegne stiil, ei suudetud Ankara suurtes mošeedes pärast Akseki seldžukkide katsega enam taastada. Võtke see tähelepanekuna, mitte faktina. Õhtul valgustatakse minarette; need on Gençlik Parkist hästi nähtavad. Sees on vaik, uksel tuleb jalanõud ära võtta; reedel pärastlõunal on nagu kõigis Uluse mošeedes, siin on palju inimesi. Viimane peatus on jalutuskäigu kaugusel Hacı Bayramist, umbes kümne minuti kaugusel.

Allikad: Wikipedia, Melike Hatuni mošee; Wikipedia, Melike Hatun Mosque; EBA Okul Dışı Öğrenme Ortamları; Hassa Mimarlık projekti leht.

Melike Hatuni majast Hacı Bayrami väljakuni on jalutuskäik vähem kui kümme minutit. Selle marsruudi lõppunktiks ongi see koht, sest kuigi siin näete viit uut moskeed, mis on suurejoonelised oma suuruselt, kuppelkujul ja minaretelt, on linna kõige tuntum ajalooline moskee suhteliselt väike, 15. sajandi tellistest ja savist seintega, puidust lagi olev hoone. TDV islami entsüklopeedia kohaselt ehitati moskee aastal 831 p.s. (1427-28), mõnedel allikatel juba aastal 1425; aastal 1714, Ahmed III valitsusajal, renoveeris selle dervišide orduni kuuluva kogukonna juht Şeyh Mehmed Baba, ja selle praegune välimus peegeldab 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse Ankara moskeede tüüpilist stiili. Siseõu on ristkülikukujuline, mõõtmetega 20,25 meetrit pikk ja 13,45 meetrit lai; põhjaküljel on suletud palveala ja galeriid. Idasein toetub Rooma-aegsele Augustus'e templile; lõunas asub Hacı Bayram-ı Velile kuuluv 1429. aastal ehitatud kuppelkujuline mausoleum, mis on osa moskeest ja mida külastatakse koos sellega.

Interjööris on puidust lagi, rikkalik dekoratiivne maal, valgest kipsist mihrab, mis ulatub laeni, puust kõnetribun ja 18. sajandi Kütahya keraamilised plaadid, mis asuvad imami galeriis. 2010–2011. aastal läbi viidud suure rekonstrueerimise käigus lammutati ja taastati põhjaküljel asuv palveala; moskee avati uuesti 14. veebruaril 2011. Selle kohas toimuv näitab Ankara moskee traditsiooni algusaega: Kocatepe'i 88-meetrise minareti kõrval on siin vaid üks kahekorruseline minaret, mis näitab, kuidas Ankara moskee traditsioon alguse sai. Siin on külastamise reeglid eriti olulised: väljak ja moskee on igapäevaselt rahvast täis, mausoleumi juures on sageli järjekord; olge vaikne, võtke kingad ukse juures maha, ärge häirige palvetajaid ja ärge minge sinna reedel pärastlõunal. Ulusi metroojaam on väljakult kümne minuti jalutuskäigu kaugusel.

Allikad: TDV islami entsüklopeedia, Hacı Bayram-ı Velile kuuluv kompleks; Ankara valitsuse arhiiv, Ankara väärtuslikud ajaloolised objektid; Kultuuriportaal; Vikipeedia.