Kurul lossist Yasoni neemeni, Ordu rannikul kulmine päev.

Alustage Kurul Kalesi juurest, mis asub umbes 13 kilomeetri kaugusel Güne Ordu kesklinnast, Bayadı küla piiril. Kaleni juurde viib asfalttee ja selle juures on suur parkla. Jätnud auto, vaadake mõnda aega altpoolt üles sellele lubjakivimassiivile; need kolm suurt kivimassiivi, mida kaartidel nimetatakse Kurul Kayalıklarıks, moodustavad kalju loomuliku kaitsemüüri. Uuringute järgi on kalju tipp 571 meetrit merepinnast kõrgemal ja selle idakald ja kagukald, mis on suunatud jõe suunas, on peaaegu püstised. Seetõttu lähenetakse kalju juurde tavaliselt samamoodi nagu varemgi – pehmematelt põhja- ja kagukaldalt. Üles minnes näete kaljusse raiutud trepid; need 2012. aastal avastatud astmed näitavad kalju vanat teed. Tõugege treppidest üles rahulikult, sest need võivad olla kohati järsud ja libedad. Ülemise osa juures on esimene silmapaistev ehitis – kaljusse raiutud astmelise tunnel, mida kohalikud kutsuvad "dehliz". Uurijate sõnul langeb tunnel kalju sees sirgjooneliselt alla ja lõpeb loodusliku kivikausiga, kust vesi voolab. Arvatakse, et Rooma komandant Pompeius käskis Pontose kindluste veesüsteemid täita, mistõttu võis ka see tunnel kivide ja mulla abil suletud olla. Kalju sees on ka suur, ümmargune reservuaar, mis on raiutud kaljusse; külastajatele on see märgistatud kui "sarnıç" (tsistern), kuid uurimiste juht on selle funktsiooni suhtes ettevaatlik. Kalju lähedal asub avatud õhu kultuskoht, mida uurijad on nimetanud Dilek Kayaks. Siin otsige väikeseid ohvriauke, mis on raiutud kalju pinnale, ja sügavaid kanuune, mis kulgevad alla. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud müntide enamus pärineb Mithradates VI valitsusajast, mis näitab, et kalju kasutusel oli tollal garnison. Kõige kuulsam leid on 2016. aastal kalju peamise värava juurest leitud marmorist Kybele'i kuju. Väljakaevamistest leiti ka Dionysose ja Pan figuurid, kitsede kujuga anumid, mündid ja tuhanded väikesed esemed. Neid esemeid ei saa kohapeal näha; leitud esemed on muuseumile üle antud, seega keskendage oma külastus kalju varemetele. Näete kohati piiratud arheoloogilised väljakaevamisalad; kaevamiste hooajal võib seal töötada meeskond ja neisse aladesse ei tohiks minna. Kohalik omavalitsus on teatanud, et alal on rajatud jalutusradu, istumiskohti ja valgustatud vaadetornid. Ühes tornis peatudes vaadake Siit tagasi Ordu kesklinna suundudes saab teiseks etappiks linna kohal asuva Boztepe mäe külastamine. Allikad: Şenyurt ja Akçay 2016, Seleucia; Ordu maakonna kultuuri- ja turismiministeerium, Kurul Kalesi; Ordu suurlinna omavalitsus.

Pärast Kurulist linna tagasitulekuga järgmine peatus on Boztepe, mis asub Ordu linna lähedal. Mäele saab sõita kolmel viisil: Selimiye linnaosast mööduva tee, Oğmaca ja Yaraşlı kaudu ringtee juurde viiva asfalttee või Atatürk parkist väljuva köisraja abil. Linnavalitsuse andmetel asub mägi umbes 6 kilomeetri kaugusel linna keskpunktist. Kui te sõidate autoga, on kõige lihtsam tee, aga need, kes soovivad linna vaikselt üles sõita, võivad jätta auto rannale ja kasutada köisraja. Köisraja avati 2012. aastal ja see ühendab rannatsooniga mäetippu. Sõiduplaanide ja piletite kohta saate teavet otse ettevõttelt, kes köisraja haldab. Boztepe kõrgus varieerub erinevates allikates; linnavalitsus ütleb, et see on 450 meetrit, teised allikad aga 530 või 550 meetrit. Igatpidi, kui jõuate mäetippu, mõistate kohe, miks Ordu linn just sellele nõlvale on rajatud. Mäe peal asub samanimeline Boztepe linnaosa; allikate kohaselt on sinna Gruusiast pärast 1877-1878. aasta sõda märkimisväärne hulk inimesi kolinud. Esiteks minge vaateplatvormile ja vaadake linna vasakult paremale. Allpool näete nõlvale ehitatud linnaosad, rannikul kulgevat linna ja ees avanevat Musta merd. Arheoloogid, kes on uurinud Kurul kindlust, on kirjutanud, et Boztepe oli muistsel ajal strateegiliselt tähtis koht, mis kontrollis Ordu linna suunas kulgevat teed, mis läbis Perşembe, Bolaman ja Fatsa külasid. Seega suunake oma pilk lääne poole, sinna, kus rannajoon pöördub. Järgmised kaks peatust asuvad just selles suunas. Linnavalitsuse andmetel on mäe osa, umbes 600 meetri pikkune vana teelõik, muudetud jalutusradaks ja suletud autoliikluseks. Sellel radal saate rahulikult jalutada ja linna erinevatest vaatenurkadest vaadata. Linnavalitsus on mäe jalamile ka puidust kioskeid püstitanud, kus müüakse kohalikke tooteid. Siin saate tutvuda Ordu pähklite ja mägialade toodetega. Mäel on ka metsavõõrastuskohti ja puhkealade, seega on lihtne leida varjupaik ja teha lühike vaheaeg. Ilusa ilmaga on Boztepe ka koht, kust saab lennata paraplaaniga; võite näha, kuidas värvilised tiivad linna suunas libisevad. Pildistamiseks on kõige parem aeg keskpäev, kui valgus on tugev, kuid kui taevas on selge, on rannajoon kõige paremini nähtav just sel ajal. Kui plaanite õhtul tagasi linna,

Boztepe'st lahkudes ja rannikuteed mööda lääne poole liikudes jõuate Perşembe linna, seejärel Hoynat saarele, mis asub Ramazan Mahallesi piiril. Saare leidmine on lihtne, sest Perşembe ja Fatsa vahelise rannikutee vastas asuv tunnel kannab samuti selle nime ja on tuntud Hoynat tunnelina. Parkige oma auto omavalitsuse poolt korraldatud vaateterrassi lähedale ja kõndige terrassideni. Saar asub umbes 100 meetri kaugusel rannast ja hõlmab, nagu allikad väidavad, vaid umbes 700 ruutmeetrit. Saarele minek on keelatud; omavalitsus on selle piirkonna kaitsnud, et see jääks täielikult inimtegevusest vaba elupaikuks lindudele. Seega on selle peatuse peamine eesmärk vaatlemine ja kuulamine. Kasutage terrassil olevaid vaatlusvahendeid või võtke kaasa omaenda. Esimesena pöörake tähelepanu tumedate, pikkade kaelaga lindudele, mis on kivide peal; need on mägihobulauljad. Türgis on mägihobulauljate jaoks väga vähe pesitsuskohti; kohalik omavalitsus nimetab Hoynat ainsaks selliseks kohaks, kuigi ajakirjanduses on mainitud kahte kohta. Ajakirjanduses avaldatud andmetel elab saarel umbes 90 mägihobulauljapaari ja 250 hõbekajakapaari. Küljel asuva künkra peal on ka aegajalt nähtavaid müürivärke. Kohalik omavalitsus teatas, et saarel on ajaloolisi kindluse ja veemahuti jäänuseid, mistõttu see on alates 2004. aastast kantud teise astme arheoloogiliste kaitsealade hulka. Allikate kohaselt on saart varem kasutatud sadamana ja varjupaigana laevadele. Ajalooliselt ei ole saarel olnud püsielanikke. Hoynat on tunnistatud ka oluliseks lindude elupaikuks, kuna seal elavad ohustatud liigid. Rannikuäärse piirkonna kujunduses on vaateterrassi kõrval puidust trepid, mis viivad randa, ning istumisrühmi. Kui lähete randa ja seisate vee ääres, näete saart ja linde madalamast vaatenurgast. Vaadates linde, vältige valjuid hääli, ärge visake neile toitu ja vältige fotode tegemisel välkude kasutamist, mis võivad lindude silmi kahjustada. Pikk fookuskaugus on siin fotode tegemiseks väga kasulik, kuna lindudele ei saa muud viisil lähemale. Lindude tihedus on kõige suurem pesitsusajal; kui külastate seda kohta sel ajal, näete elavamat vaatepilti. See, et Perşembe on liitunud rahulike linnade võrgustikuga, tuleb siin meelde; aeglase rannikuäärne elu sobib hästi ka selle peatuse tempos. L

Päeva viimane peatus on Yasoni neem, mis asub umbes 15 kilomeetri kaugusel Perşembe linna keskusest, Caytepe piirkonnas, mere ääres. Poolsaar asub vana Ordu-Samsuni tee lähedal ja pärast Bolaman-Efirli rannateel oli sinna kerge pääseda, mis valmis 2008. aastal. Omavalitsus on piirkonda rajatanud jalutusradu, parkla ja teabekeskuse, austades selle ajaloolist ja looduslikku väärtust. Jätke oma auto parklasse ja liikuge jalutusradu mööda neeme suunas. Neeme nimi pärineb Kreeka mütoloogia tegelaskujust Jasonist; legendide järgi külastasid Argonautid seda rannikut oma kuldse karja otsingutel. Vana aja allikad mainivad, et seal asus Jasonile pühendatud tempel, mis kaitses meremehi, ja geograaf Skylax rääkis akropolisest. Kui mõelda sellele legendile, on lihtne kujutleda väikeseid laevu, mis võitlevad meretuultega avamerel. Tänapäeval on poolsaart kaitstud arheoloogilise ja loodusliku piirkonnana. Jalutage neeme kivisele otsale ja otsige kohta, kust näete merd korraga mõlemalt poolt. Allikate kohaselt asub neeme otsas tuletorn; püüdkem pildile saada nii tuletorni kui ka selle ees asuvaid kive. Poolsaarel asub ka 19. sajandist pärit ajalooline hoone, kuid selle peatuse peamine eesmärk on ise neem ja selle vaade. Allikad teatavad, et piirkond oli antiikajal meretranspordi keskus ning pinnauuringud ja savikihtide leid on tõestanud, et seal toodeti ja kaubastati keraamikat. Pange tähele rannikul olevad kivisse raiutud vanad sadamaosad ja kalatiigid; allikate kohaselt on neid tänapäevani näha. Umbes 300 meetri kaugusel neeme läänes asub teine, väiksem neem, mida kutsutakse "Vale-Jasoniks". Ilusa ilmaga näete läänes Ünye neeme siluetti. Kohaliku kultuuriministeeriumi andmetel saab siit suvekuudel päikesetõusu ja -loojangu vaatlust. Seepärast planeerige oma külastus õhtule ja oodake siin, kuni päike mere pinnale vajub. Valige kivide vahelt tasane koht, kuid ärge laskuge tugeva laine korral ranniku madalaimatele kividele. Poolsaare rannikul on palju merekarpe; jätke need sinna, sest piirkond on kaitsealune. Poolsaarel ja selle lähedal asuvad piknikualad ja puhkealad. Kuna neem võib suveõhtutel olla rahvarohke, on parkimiskoha leidmiseks parem tulla natuke varem. Päikeseloojangu järel on tagasitee rannateel Perşembest linna keskusesse umbes 28 kilomeetrit, nagu kohalik kultuuriministeerium te