Konverentsist Palandökenisse, 1919. aasta Erzurumisse.

Sihtkohaks on Atatürk maja, mis asub linna keskel. Alustage Atatürk maja muuseumist. Sellel peatuskohal veedate umbes nelikümmend viis minutit ja näete kongressi igapäevaelu. Enne sissepääsust peatuge hetk ja vaadake hoonet. See on kahekorruseline maja, kus on keldrikorrus, esimese korruse, teise korruse ja katusekorrus. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, kuid allikate kohaselt on see valminud 19. sajandi lõpus. Giidi sõnul ehitas selle rikas Erzurumi perekond ja maja sisustus peegeldab 1800. aastate stiili.

Maja ajalugu algab enne kongressi ja selle teadmine muudab külastuse tähendusrikkamaks. Aastatel 1915–1916 kasutati maja Saksamaa konsulaadina. Erzurumi vabastamise järel 1918. aastal anti see kubernerile elamuks ja kuberner lahkus majast 3. juulil 1919. Mustafa Kemal Pasha, Hüseyin Rauf Bey ja nende kaaslased asusid sinna 9. juulil 1919. Kongressi tööd kestsid 29. augustini, kokku 52 päeva.

Pärast sissepääsu liikuge parempoolsesse tuppa. Seal on näitusel Kazım Karabekiri, Raif Dinci ja Kazım Yurdalani dokumente, fotosid, rõivaid ja isiklikke esemeid. Ärge jätke vahele tuba, mis asub selle toa vastas, sest seal asub marsruudi kõige silmapaistvam esem. Seal on trükimasin, millel trükiti Erzurumi kongressi kuulutused, ning ajalehed "Albırak" ja "Envari Şarkiye" ajastu ajalehed. Peatuge hetk masina ees ja mõelge, kuidas kuulutusi seal trükiti ja levitati. See muudab kongressi ajaloolisest teosest reaalse sündmuse.

Seejärel tõstke end üles esimesele korrusele. Trepi juures olevad toolid ja lauad pärinevad Atatürk'i teise külastuse ajast Erzurumis 1924. aastal. Esimese korruse saalis on Erzurumi kongressile osalenud liikmete fotosid ja lühikesi elulugusid. Nende nimede lugemine võimaldab teil näha, kust liikmed pärit olid. Sellest üleminekusalast pääsete töötuppa, vastuvõtusalongi ja magamistuppa. Töötoas meenutage, et Mustafa Kemal Pasha alustas oma karjääri tsiviilsektoris, lahkudes sõjaväest, ja et muuseum peab seda maja oluliseks sündmuseks.

Neile, kes on huvitatud maja hilisematest aastatest, on lühike märk. 13. septembril 1924 külastuse ajal anti Atatürkile linna nimel kuldne võti ja kinnistusraamat. Pärast Atatürk'i surma jäi see tema õele Makbule Hanım

Kui jõuate Kongre tänaval asuvasse suure kivimajja, olete jõudnud marsruudi keskpunkti. Pühendage sellele kohale üks tund, sest hoones asuvad kaks erinevat muuseumi. Alustage hoone vaatlemisega väljast, muruplatsilt, et saada aimu selle suurusest. Allikate kohaselt on hoones üle neljakümne eraldi ruumi, mis on märk sellest, et see on algselt ehitatud koolimajaks. Kultuuriportaali andmetel ehitati hoone Migirdıç Sanasaryani poolt ja selles pakuti haridust. Allikad annavad erinevaid andmeid ehituse ja avamise kuupäevade kohta, seega on kõige täpsem öelda, et see ehitati 19. sajandi teisel poolel.

Hoone järgnevad sajandid on nagu kirjutatud selle fassaadile. 1924. aasta lõpus sai hoone tulekahju, millega puidust osa täielikult hävis. Pärast taastamist avati see 1926. aastal Gazi algkoolina, seejärel kasutati seda kaunite kunstide gümnaasiumi ja sotsiaalteaduste gümnaasiumi jaoks. Aastatel 2011–2013 läbis see põhjaliku renoveerimise. 2014. aasta lõpus anti see Kultuuri- ja Turismi ministeeriumile ja sellest on alates 2016. aastast olnud muuseum.

Sisenedes suunduge kõigepealt kongresaalisse, sest seal on külastuse oluline osa. Erzurumi kongress toimus 23. juulist 7. augustini 1919 selles saalis. Saalis on Mustafa Kemal Atatürki iste ja rahvastikuregistri näidis. Delegaatide laudadel on nende nimed; saate näha, kus osalesid esindajad Trabzonist, Erzurumist, Sivasist, Bitlisist ja Vanist. Seinadel olevad portreed ja nende kõrval olevad tekstid jutustavad delegaatide elulugusid. Peatuge hetkeks saali keskel ja vaadake ridade järjestust; see ruum annab kõige paremini edasi kokkutuleku ulatuse.

Kongressi otsuste eelnev teadmine muudab saali tundmise lihtsamaks. Kohaliku kultuuriosakonna giidi sõnul oli kongress piirkondlik, kuid selle otsused olid riiklikud. Giidi andmetel otsustati kongressil, et riigi terviklikkus on riiklike piiride sees ja mandaat- või kaitsevalitsus on vastuvõetamatu. Sama allika kohaselt kiirendas kongress Sivas kongressi ja Türgi Suure Rahvusaate kogukogu loomise protsessi.

Pärast kongressiosa külastamist suunduge hoone teise muuseumisse, Erzurumi Maalikunstimuuseumi. Muuseum asutati 1963. aastal ja pärast mitut kolimist asus see sellesse hoonesse. Kollektsioon peegeldab erinevaid perioode Türgi maalikunsti ajaloos. Vaadake Šeref Akdiku, Bahattin Akayi, Mustafa Aslieri, Halis Üstünd

Linna idast, Karsi teel asjaliku kasarmate põhja pool, umbes kolme kilomeetri kaugusel asub Aziziye kindlus. Veetke siin umbes tund aega, sest siin on vaatamiseks mitte üks hoone, vaid terve kaitsejoon. Kindlus asub Top mäe lõunaotsa kõrgel künkal, mille kõrgus ületab kaht tuhat meetrit. Praegu asub see ala Nene Hatuni ajalise riikliku parki territooriumil. See ala, mis pikka aega oli sõjalise piirkonna osa, kuulutati 2009. aastal 387 hektari suuruseks ajaliseks riiklikuks parkiks. Esimese asjana, et mõista, miks see kindlus siia ehitati, vaadake linna poole ja seejärel idasse. Kindlus ehitati aastatel 1867–1872 sultaan Abdülazizi käsul ja Fosfor Mustafapasha projekti alusel, et kontrollida Erzurum-Karsi teed. Kultuuriportaali andmetel on Erzurumi ümbruses kokku kakskümmend kõrgetel mäekõrgustel asuvat kindlust, millest olulisemad on Mecidiye ja Aziziye kindlused, mis asuvad otse linna idas. Teie ees avaneva tee ja tasandiku vaade selgitab paremini, miks just see künn on valitud. Seejärel lähedage hoonele ja proovige selle plaani mõista. Kohaliku giidi andmetel on Aziziye kindluse kuju U-tähe sarnane, ja selle lääneosas asuvad juhtimiskohad. Ülejäänud osad koosnevad võlvidega ruumidest, mida saab läbida ümarate kaartega. Pange tähele seinu: ida- ja põhjaküljed on ehitatud siledate kividega, teised pooled on ehitatud lahtiste kividega. Kultuuriportaal märgib, et neis kindlustes on rõhutatud eelkõige vastupidavust, ja üksteise kõrval asuvad ruumid on kaetud paksuga mullakihiga. Ruumide laius on kolm kuni neli meetrit, sügavus aga kuus kuni neliteist ja pool meetrit. Kindluse ees on kaks mälestusmärki, mõlemad on külastamist väärt. Üks on 1953. aastal ehitatud Aziziye mälestusmärk, teine on Nene Hatuni haud, kes oli 1877–1878. aasta sõja sümbol. Ajalehe Parki uuringu kohaselt jõudis teade kindluse langemisest 8. novembril 1877 linna, ja inimesed võtsid käeulatusse, mida leidsid, ja jooksisid kindlusse, ja Nene Hatust sai selle võitluse sümbol. Nene Hatun valiti 1955. aastal aasta emaks, ja ta suri samal aastal, ja ta maeti mälestusmärgi lähedusse. Igal aastal novembris korraldatakse Aziziye ja Mecidiye kindlustel tema auks austusmarsš. Kui teil on aega, külastage ka kahte te Allikas: Kultuuriportaal, Erzurumi kindlustused; Aksoy, "Erzurumi kindlustuste kultuuriline marsruudi ettepanek", DergiPark.

Palandöken mägi, mis asub Erzurumi lõuna pool, on selle marsruudi viimane peatuskoht. Planeerige siinviibimiseks kaks tundi, arvestades aastaaega. Mägi asub linnakeskusele väga lähedal; kohaliku kultuuriameti brošüüri andmetel on vahemaa umbes viis kilomeetrit. Nime "Palandöken" päritolu seletatakse sellega, et see tuleneb sõnadest "palan" (eesel) ja "döken" (kandmine), vihjates raskete koormate kukkumisele mägedes.

Enne mäele ronimist vaadake linnale üle, sest sealt on võimalik kogu marsruudi tervikpilti näha. Hommikul külastatud keskus, idas asuvad kindlustused ja allpool asuv tasand, kus linn asub, on kõik nähtavad. Kuigi Erzurum asub juba umbes 1850 meetri kõrgusel, paistab mägi, mis ulatub üle 3000 meetrini, linnast vaadates madalamana. Mäe kõrgeim punkt on tuntud kui Ejder tepesi; erinevad allikad annavad selle kõrguseks veidi erinevaid numbreid, kuid see on üle 3100 meetrit.

Talvel on Palandöken peamiselt suusakeskus. Mägi kuulutati 1993. aastal talviturismi keskuseks. Brošüüri andmetel on pikim suusarada 12 kilomeetrit pikk ja selle algus- ja lõpp-punkti vaheline kõrgusvahe on üle 1100 meetrit. Ejder ja Kapıkaya radad on registreeritud Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt; mõned radad on valgustatud, mis võimaldab ka öösuusatamist. Mägi võõrustas 2011. aasta ülikoolide talimänge ja kohaliku giidi andmetel kandis see 2025. aastal Euroopa talispordi pealinna tiitlit. Suusahooaja, gondlite ja radade olukorda saab teada vastava ettevõtte teadetest, kuna need muutuvad iga aasta jooksul.

Suvel muutub mägi teise näo ja sobib matkamiseks. Vikipedias märgitud, et tehniliselt keerulisi tõuse ei ole, kuid suure kõrguse ja kiiresti muutuva ilma tõttu on soovitatav matka lühikeseks hoida ja kaasas kanda mitmekihilisi riideid. Maikuus õitsevad mäenõlvadel Campanula palandokenensis'e lilled, mis on ainulaadsed just sellele mäele. Lilli ära ärge korjake. Mäel asub ka 19. sajandi kaitseliinist osa: Erzurum-Tekmani teel asuv Büyük Palandöken tabya on kohaliku giidi andmetel Erzurumi suurim kindlus.

Kui plaanite päeva siin veeta, peatuge päikeseloojangu ajal kohas, kust avaneb vaade linnale. Õhtupoolne valgus värvib tasandil asuvat linna pehmete toonidega, luues ideaalse hetke, et pildistada kõike