
Klassikaline Sultanahmeti päev.
Marsruudi peatused

Sultanahmeti väljak (hüpoodroom).

17. sajandi Osmanli sultan I. Ahmedi poolt ehitatud Sultanahmeti mošee, kuue minareti ja siniste İzniki plaatidega, on Istanbulis üks tähtsamaid ajaloolisi mošeesid.
Sultanahmeti mošee asub Istanbuli Fatih linnaosas, ajaloolisel poolsaarel ja on üks klassikalise Osmani arhitektuuri tähtsamaid näiteid. Mošee ehitamine algas 1609. aastal Osmanite sultani I. Ahmedi käsul ning hoone valmis 1617. aastal. Mošee arhitekt on tolle aja kuulus arhitekt Sedefkâr Mehmed Ağa. Hoone on saanud nime ehitaja sultani järgi ning selle sisemuses kasutatud sinise, rohelise ja valge tooni İzniki portselanide tõttu tuntakse seda Lääne maailmas ka kui "Blue Mosque" (Sinine mošee).
Mošee kuue minareti tõttu omab Osmanite mošee arhitektuuris erilist positsiooni. Suur keskne kuppel on 23,5 meetri läbimõõduga ja ulatub 43 meetri kõrgusele. See kuppel toetub neljale filaarile ja seda toetavad ümbritsevad poolkuplid. Sisekujunduses on kasutatud üle 20 000 käsitsi valmistatud plaadi. Mihrab on marmorist ja selle ümber on peene käsitööga kaunistused. Minber on kaunistatud kalligraafia esteetiliste näidistega.
Mošee siseõu on Osmanite mošee arhitektuuris sageli esinev kaaristustega struktuur. Õue ja sisemuse vahel on elegantne kaarvärav. Mošee loode nurgas asub sultani I. Ahmedi hauakamber, kes ehitas mošee. Samuti asub hoonekompleksis medrese, hünkar kasr ja allikas.
Sultanahmeti mošee on tänapäeval nii aktiivne jumalateenistuse koht kui ka oluline turismi sihtkoht. Eriti kasutatakse seda intensiivselt Ramadani kuudel ja reede palvuste ajal. Oma ajaloo, arhitektuuri ja kunstilise väärtusega on mošee üks Istanbuli sümboolseid ehitisi, mis asub UNESCO maailmapärandi nimekirjas "Istanbuli ajalooliste alade" piirkonnas.

Ajaloo Suurepärane Pärand: Hagia Sophia Lummav Atmosfäär
Ayasofya on ainulaadne meistriteos, mis tõuseb Istanbuli südames ja on tunnistajaks nii Bütsantsi kui ka Osmanite ajaloole. 537. aastal ehitatud Bütsantsi keisri I Justinianuse poolt kirikuna, on see hiilgav hoone oma arhitektuuri ja kunstiga sajandeid imetlust äratanud. 1453. aastal, kui Fatih Sultan Mehmed vallutas Istanbuli, muudeti Ayasofya mošee, mis Osmanite sultanite erilisel tähelepanul on aastate jooksul mitmete lisandustega rikastatud. Suur kuppel, peene käsitööga kaunistatud mosaiigid, hiiglaslikud marmorist sambad ja müstiline atmosfäär teevad Ayasofyast lummava koha, mis on ajaloo jooksul olnud erinevate uskumuste koduks ning kultuuride ja tsivilisatsioonide kohtumispaik. Tänapäeval on see mošee, mis on avatud jumalateenistuseks, kuid samas ka kunstiteos ja ajalooline meistriteos, mis võtab vastu külastajaid. See suurejooneline hoone jääb Istanbuli tähtsaimate sümbolite hulka. Ayasofyat avastades on võimalik tunda mineviku jälgi, kujutada ajaloolisi mälestusi, mis kajavad kiviseinte vahel, ja olla tunnistajaks inimkonna ühisele pärandile.

Gizemne Atmosfäär ja Ajalooline Sügavus Yerebatan Sarnıcı Lummav Maailm
Yerebatan Sarnıcı on üks kõige muljetavaldavamaid ajaloolisi ehitisi Istanbulis, olles ainulaadne veesäilitus, mis on säilinud Bütsantsi ajast tänapäevani. 6. sajandil ehitatud selle suurejoonelise hoone tellis Bütsantsi keiser I Justinianus, et rahuldada linna veevajadust, ja aja jooksul on selle müstiline atmosfäär muutunud peaaegu legendiks. Hiiglaslikud kivist sambad, hämarates valgustes peegelduvad kujutised ja maa all asuv salapärane õhkkond pakuvad lummavat kogemust, olles ajaloo jooksul teeninud erinevaid tsivilisatsioone. Eriti tagurpidi Medusa peaga sambad on mütoloogiliste legendide ja saladustega, mis köidavad külastajate tähelepanu kõige olulisemate elementide seas.
Täna on Yerebatan Sarnıcı avatud külastamiseks muuseumina, ootab avastamist nagu peidetud aare Istanbulis. Kui astute sarnitsa sisse, võite teha reisi ajaloo sügavustesse müstilises ja rahustavas vaikuses, kuulates kivisammaste vahel kajavaid veetilku ainulaadset meloodiat. Yerebatan Sarnıcı, olles Istanbulis ajaloolise ja kultuurilise pärandi üks muljetavaldavamaid näiteid, jätkab külastajatele unustamatu atmosfääri pakkumist.

İstanbul ajaloolises poolsaare osas avastate Osmanite hiilgust lummavas palees, Topkapi palees.
Ajaloosaarte südames asuv Topkapı palee pakub laiu aedu, muljetavaldast arhitektuuri ja ainulaadseid vaateid, pakkudes külastajatele unustamatut kogemust. Palees on eksponeeritud hindamatud teosed Osmanliku ajastu ajaloost ja kultuurist, muutes selle ajaloo ja kultuuri huviliste jaoks kohustuslikuks peatuskohaks.
İstanbul Boğazı, Haliç ja Marmara meri, millel on ainulaadne asukoht, pakuvad paleele erilist atmosfääri, millel on neli suurt õue ja silmapaistvaid ehitisi, mis ootavad avastamist. Harem Bölümü on sultani ja tema pere eraldi eluruum, pakkudes olulisi vihjeid Osmanliku palee elust. Hazine Dairesi on täis säravaid teoseid, sealhulgas kuldseid troone, väärtuslikke ehteid ja maailmakuulsaid Kaşıkçı teemante. Mukaddes Emanetler Bölümü lummab külastajaid oma ainulaadse kollektsiooniga, millel on suur ajalooline ja usuline tähtsus. Lisaks pakub palee oma avarate aedadega, mis avanevad Gülhane Parki, meeldivat ekskursioonikogemust, mis ühendab nii ajaloo kui ka looduse.
Külastades Topkapı paleed, saate avastada Osmanliku hiilguse minevikku ja nautida Istanbulis asuvate terrasside imelisi vaateid. Teie külastust saab veelgi rikastada helijuhendite valikute ja interaktiivse muuseumikogemusega.

Gülhane park.

Suletud turg.

Kanuni Sultan Süleymani ajaloos ehitatud Süleymaniye mošee, Osmanli arhitektuuri meistriteos, millel on suur tähtsus nii usuliselt kui ka kultuuriliselt.
Süleymaniye mošee on monumentaalne ehitis, mis asub Istanbulis Fatihi linnaosas, Haliçi suudme suunas. Seda peetakse üheks kõige uhkemaks Osmanite arhitektuuri teoseks. Mošee ehitati Osmanite sultani Kanuni Sultan Süleymani käsul, tollase peaehitaja Mimar Sinani poolt. Ehitustööd algasid 1550. aastal ja lõpetati 1557. aastal. Mimar Sinan nimetas seda ehitist oma "kalfalikuks teoseks".
Mošee moodustab suure kompleksi keskuse. Selles kompleksis asuvad sotsiaalteenuste hooned, sealhulgas medrese, raamatukogu, darüşşifa (haigla), imarethane (toidukoht), saun ja poed. Mošeel on neli minaretit, millest kaks on kolme ja teised kaks kahekordse šerefe. See sümboliseerib, et Kanuni Sultan Süleyman oli neljas sultan Osmanite troonil ja kokku kümnes sultan.
Süleymaniye mošee keskne kuppel on 53 meetrit kõrge ja 26,5 meetrit läbimõõduga. Kuppel toetub neljale suurele filaarile ja seda toetavad külgedel asuvad poolkuplid. Siseruumides kasutatud kaunistused on kujundatud üsna tagasihoidlikult ja esteetilise arusaamaga. Kalem tööd, vitraažaknad ja kalligraafia näidised on silmapaistvad.
Mošee tagaküljel asuvad Kanuni Sultan Süleymani ja tema abikaasa Hürrem Sultani hauad. Samuti asub Mimar Sinani haud mošee õue vahetus läheduses. Mošee teenib tänapäeval nii palvekohtana kui ka kohalike ja välismaalaste poolt intensiivselt külastatava turismiobjektina. Süleymaniye mošee on oma arhitektuuri, funktsionaalsuse ja ajaloolise tähtsusega üks Istanbulis asuva palverännaku hädavajalikest peatuskohtadest.
Marsruudi kaart
Autor
Radar Türkiye
