Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Üks päev Kızılırmak jõe sillalt Keskinile.
Kultuuriline4 Peatus

Üks päev Kızılırmak jõe sillalt Keskinile.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Kırıkkale on tuntud eelkõige tööstuslinnana, kuid see piirkond, mis asub Kızılırmaki suurte kurvides, on olnud väga ammustest aegadest alates oluline transiidi- ja ristteekäigu piirkond. Valitsuse allikate kohaselt leiti 1990. ja 1991. aastal läbi viidud pinnauuringute käigus piirkonna ümbruses kokku 21 künnist ja asulapaika. Samad allikad märgivad, et piirkonna ajalugu ulatub kuni Hettide impeeriumini ja et see asub Siiditee lähedal. See marsruut ühendab selle pika ajalooga seotud olulisemad kohad, liikudes lõunast põhja, järgides Kızılırmaki kallast ja jõudes linna keskusesse. Marsruut algab Büklükales, mis asub Karakeçili piiril. See ei ole korraldatud muuseum, vaid aktiivne arheoloogiline väljakaevamine, seega on külastusnõuete kohta enne Kırıkkale kultuuri- ja turismiametiga nõu pidada. Kalju peal asuv kindlus ja selle ümbruses asuvad asulad jutustavad loo Hettide impeeriumi ajast. Seejärel jõuame lühikese vahemaa kaugusel asuvale Çeşnigir sillale, millel pole kirjutisi. Siit saate paremini aru, miks jõe ületamine oli ajalooliselt nii oluline – kõigepealt kindlus ja seejärel sild. Need kaks punkti on teadlikult üksteise kõrvale paigutatud: üks kujutab transiidi kontrollivat linna, teine ise transiidi. Pärastlõunal suundub marsruut Keskinile. Umbes 1 kilomeetri kaugusel linna keskuse põhjalaienemisel asub Sulu mağara, mis on osaliselt looduslik ja osaliselt kunstlik koobas. Kuna seda kasutati antiikajal kaevandusgaleriina, näete looduslikke ja inimest tehtud osi samas kohas. Umbes 115 meetri pikkune osa, mis hõlmab ainult basseiniala, on turismi eesmärkidel külastatav; kogu koobase pikkus on 285 meetrit. Enne teele asumise kontrollige ametlikelt veebilehtedelt päevavalguse kellaaegu. Marsruut lõpeb Nur camiis, mis asub Kırıkkale linna keskväljakul. Arhitekt Necip Dinçi poolt kavandatud hoone ehitati aastatel 2008–2015. See kompleks, mis on ehitatud seldžukkide ja osmanide arhitektuuristiilis, on marsruudi uusim osa ja pakub ajaline vahemik, mis ulatub hommikul olevatest hettide kividest kuni õhtul olevast valgustatud kuppelini. Kuna mošee on aktiivselt kasutuses, on vaja sobivalt riietuda, jalatseid mitte kanda ja telefon välja lülitada. Selline on kavandatud järjestus. Kõigepealt uuritakse kõige vanemaid kihte jõe kaldal, seejärel jätkatakse Keskinis Allikad

Karakeçili, Kırıkkale
Kultuuriline
4 Peatus
~2 h 55 min kohtades
Teekond ~38,9 km · 1 h 9 min
Kokku ~4 h 4 min
6. november 2026

Marsruudi peatused

1
Büklükale

Vabandust, ma ei saa seda küsimust mõista. Kas sa saaksid seda ümber sõnastada?

~40 min siin
Karakeçili İlçesi, Köprüköy

Marsruudi esimene peatuskoht on väljakaevamiste ala, kust saab vaadata Kızılırmak jõe ülekohapunkte. Büklükale asub Ankara-Kamani vahelisel teel, kohe enne seda, kui see jõge ületab, vasakul pool. Kultuuriportaali andmetel asub see umbes 100 kilomeetri kaugusel Ankara idakagusest. See ei ole muuseum ega korraldatud arheoloogiline paik; tegemist on väljakaevamiste alaga ja külastustingimused ei ole ametlikes allikates kirjas. Enne teekonda alustamist, küsige Kırıkkale maakonna kultuuri- ja turismibüroo käest väljakaevamiste ajakava ja ligipääsuvõimaluste kohta. Kui lähedate alale, vaadake kõigepealt kaugelt ja püüdkete aru saada, kuidas asula jõe suhtes paikneb. Jaapani Anatoolia Arheoloogia Instituudi lehel kirjutatakse, et jõele vaatava kalju otsas on suur ehitise jäänus ja selle all asuvad asula jäänused, mis seda ehitist ümbritsevad. Seega jagage oma tähelepanu kahele kihile: ülemine on kindlus, alumine on asula laienemisala. Kultuuriportaal nimetab kalju tippu kindluseks ja kirjutab, et seal on kaevamised käimas. Kalju ümber olevate kiviseinte kõrgus on umbes 7 meetrit, mis on märkimisväärne. Allikas oletab, et see sein võis olla osa kindluse kaitsemehhanismist. 7 meetrit on kahekordse maja kõrgus; kujutage seda ette, et mõista, kui kõrged need kiviseinad on. Kaevamiste kihtides on eristatud erinevaid perioode: ülaosas on osmaanide, selle all rauaaja ja kõige allama on hilispronksiaeg, mis vastab Hitti impeeriumi ajale. Madalamates kihtides on leitud arhitektuurilisi jäänuseid, mis on tulnud põlengu läbi, kuid nende funktsioon on allika kohaselt veel selgitamata. Võtke see ebakindlus mitte puudusena, vaid kui märk sellest, et kaevamised on veel käimas. 2009. aasta kaevamised kinnitasid, et tegemist on Hitti linnaga. Jaapani meeskonna pindanähtuste põhjal tehtud hinnangul on kaljut ümbritsev linn umbes 500 meetri läbimõõduga. Meeskond on registreerinud ka suure kivimurdanguga seina, mis on üle 2 meetri kõrgune ja mis vaatab jõe suunas. Kuna Kaman-Kalehöyükis on Hitti impeeriumi kiht õhuke ja hilisemad ehitised on seda kahjustanud, on Büklükale valitud kohaks, kus võiks täiendada seda puudu olevat osa. Tehke kaljust ja selle ümbrusest fotosid erinevatest kaugustest; kaugelt tehtud pildid näitavad, kuidas asula on jõe suhtes paiknevad, lähedalt tehtud pildid näitavad kivimaterjali. Kui

Büklükale on arheoloogiline asula, mis asub Kırıkkale provintsi Karakeçili piirkonna lähedal, Kızılırmak jõe kaldal asuva kalju peal. Kultuuriportaali andmetel asub see piirkond Ankara ja Kaman vahelise tee lähedal, kohe enne, kui tee jõge ületab. Arheoloogilise väljakaevamise meeskonna lehe kohaselt on see umbes 100 kilomeetri kaugusel Ankarast. Samal lehel märgiti, et see koht on olnud väga ammutest ajast oluline transpordisõlm ja et Büklükale kontrollis seda läbipääsu. Seetõttu tuleks seda mitte tavalise künkuna, vaid läbipääsukohana vaadata. Asula silmapaistvam tunnus on suur kivistruktuuri jäänused kaljualuse peal, mis on suunatud jõe poole. Kalju jalamil asuvad "alllinna" jäänused, mis ümbritsevad seda konstruktsiooni. Jaapani Aasia Arheoloogia Instituut viis siin pinnauuringuid 1991, 2006 ja 2008. aastal. Pinnast leitud keraamikajäänuste põhjal arvati, et asula pärritakse umbes 2. aastatuhande teise poolega eKr, ehk Heti impeeriumi ajastusse. 2008. aastal tehti topograafilisi kaarte, magnetmõõtmisi ja pinnakogumistöid ning piirkonda fotografeeriti õhust. Magnetmõõtmised näitasid, et kalju ülaosa on katvatud suuremahulise konstruktsiooni alusplaatidega. Kalju nõlval, mis on suunatud jõe poole, leiti ka suurte kivide rida, mis on üle 2 meetri kõrgune. Kaljult leitud esemete seas on ka halli saviga valmistatud anumid, mis sarnanevad rauaaja lõpuperioodile. Üks esemeid, mis on iseloomulik Sardiisele, on keraamikajääk, mis on kaunistatud lindidega, mis toetab selle rauaaja kihi dateeringut. Pinnale leitud leidude põhjal on kalju ümber asuv linn ühe perioodiga ja selle läbimõõt on umbes 500 meetrit. Kaevetööd alustati 2009. aastal ja kultuuriportaali andmetel avati kalju tippu kaks uut kaevukohad, et mõista kihtide järjestust. Sel aastal eristati kolm kultuurikihti: osmanide, rauaaja ja Heti impeeriumi kiht. Alimast kihist leiti arhitektuurilisi jäänuseid, mis olid tulnud põlengu, kuid selle konstruktsiooni funktsiooni ei suudetud sel ajal kindlaks teha. Arvatakse, et kalju ümber olev kivimüür, mis on umbes 7 meetrit kõrge, võis olla ehitatud kaitseks. Peamine eesmärk kaevetöödes oli täita Kaman-Kalehöyükis leitud sis-Anadoolia kronoloogia auk. Kaman-Kalehöyükis on H See on arheoloogiline väljakaevamiskoht ja külastustingimused ei ole ametlikes allikates täpselt kirjeldatud. Kaevamiste ajakava ja külastusvõimaluste kohta tuleks küsida Kırıkkale maakonna kultuuri- ja turismiametist. Enne kohale jõudmist tasub kindlasti selgitada, kas kaevamised on käimas ja kas alale pääsemine on lubatud. 2009. aasta tööde plaanides oli ka väljakaevamiskoha katsetamine katusega, seega peaksite pigem järgima töötajate juhiseid, kui läheneda avamistele. Asula vaade läänerannikult on üks parimaid vaatenurki, mis näitab kaljumassiivi kõrgust ja selle seost jõega. Fotode tegemiseks on kaljumassiivi siluett paremini nähtav hommikul või õhtul, kui valgus on pehmem. Kuna ala on avatud, võtke kaasa mugavad jalanõud, müts ja vett. Ärge nihutage kive ega korjake pinnale jäänud keraamikajääke. Çeşnigir sild on selles piirkonnas eraldi vaatamisväärsus, mida saab külastada. Sõidukiga saab kohale. Aktuaalse teabe teede ja ligipääsu kohta saate Kırıkkale maakonna kultuuri- ja turismiametist.
2
Çeşnigir Köprüsü

Çeşnigir sild.

~30 min siin
Zafer Mahallesi, Kapulukaya Barajı, Karakeçili, Kırıkkale

Teine peatükk on sild, mis asub Kızılırmak jõe kohal ja on lähedal Büklükale linnale. Kultuuriportaali andmetel asub sild Ankara-Kırşehir maantee 100. kilomeetril, Kızılırmak jõe kohal. Sildil pole kiritsaid, seega tuleb selle ehitusaja määramiseks lähtuda selle konstruktsioonist ja ajastuomadusest. Haridusministeeriumi lehel on märgitud, et sild on pärit Seljukide ajast. Alustage silla vaatlemisega kaugelt ja pöörake tähelepanu sellele, kuidas see üldiselt välja näeb. Inventuurikirjeldus ütleb, et silla konstruktsioon on kahepoolselt kaldu. See tähendab, et tee on keskel kõrgem ja langeb mõlemalt poolt alla. See kalde on kõige parem näha küljelt. Keskosas on kõrge kaar, mille kõrguseks on 13,65 meetrit, nagu allikas märgib. Kaare idapoolsel küljel on üks ja lääneküljel viis avaus. Loobite need avad üles, sest see asümmeetria on silla eripära. Allikas mainib ka kergendusi, mis on kaare mõlemal küljel olevates avades. Need avad annavad sillale kerge ja avatud välimuse võrreldes täielikult seinaga silladega. Seetõttu on need avad nii insenerilahendus kui ka oluline osa silla välimusest. Et neid avasid alt näha, võib olla vaja kaldale lähemale minna; pidage meeles, et pinnas võib olla libe. Fotode jaoks on ideaalne kasutada hommikul või õhtul küljelt tulevat valgust, mis rõhutab kivimaterjali tekstuuri ja avade varje. JIAA lehel on märgitud, et Ankara ja Kaman vaheline marsruut ületab Kızılırmaki selles piirkonnas ja et see asukoht on olnud alates muistsetest ajastest oluline transpordisõlm. Samal lehel on kirjas, et Büklükale linn jälgib seda ülekäiku. Seega võib esimesel peatuskohal nähtud kivine maastik ja selle peal asuv sild olla kaks erinevat vastust samale geograafilisele probleemile: üks on kontroll ja teine on ülekäik. Inventuurikirjelduses on märgitud, et restaureerimistööd on käimas; praeguse olukorra, ligipääsu ja ohutusnõuete kohta küsige teavet kohalikult kultuuri- ja turismibüroolt. Tee ääres võib olla liiklus, seega olge peatudes ja jalutades ettevaatlik. Ümbritsev maastik aitab teil mõista, kuidas Kızılırmak jõe piirkonnas takistust tekitab. Jätkake marsruudil ja suunduge Keskinile; järgmine peatuskoht on linnale lähedal asuv koobas.

Allikas: Kultuuriportaal ja MEB.

Çeşnigir sild on 13. sajandist pärit kivisild, mis ületab jõe Kızılırmak; see asub Kırıkkale provintsis, Karakeçili ja Köprüköy vahel ning on päevareisiks sobiv sihtkoht, kuhu saab jõuda Ankarast Bala suunas viiva maanteega. Ametlikel andmetel nimetatakse silda nii Karakeçili kui ka Keskin piirkonna sillana; Kultuuriportaali aadress näitab Karakeçilit. Kırıkkale provintsi kultuuri- ja turismiministeerium tutvustab silda kui provintsi olulist Seldžukkide ajastu pärandit. Ajalugu Silla täpne ehituskuupäev on teadmata. Selle arhitektuuri ja saadaolevate allikate põhjal arvatakse, et see on pärit 13. sajandist; Kultuuriportaalis on seda kirjeldatud Seldžukkide ajastu ehitusena. On kuulujutt, et Timur'i armee läbis selle silla 1402. aastal teel Ankara lahingusse. Kui seda kuulujuttu võtta koos Egiptuse kampaania teadete kontekstis, võib arvata, et sild oli sajandite jooksul üks peamisi ühendusi Ankara ja Kızılırmaki idakülje vahel. Allikate kohaselt taastati sild Mimar Sinani käe all Yavuz Sultan Selimi Egiptuse kampaania ajal; see teave on esitatud Kultuuriportaali, Kırıkkale maakonna valitsuse ja Anadolu Ajansi tekstides. Sild oli avatud liiklustele kuni 1989. aastani. Kui Kapulukaya paisu käigus Kızılırmaki veetase tõusis, jäid silla alused paisuvee alla ja liiklus suunati uuele sillale, mis oli selle kõrval ehitatud. Vabariigi perioodil on silda erinevatel aegadel renoveeritud; Anadolu Ajansi teatel sai sellest 1980. aastal kultuurimälestis ja viimane renoveerimine toimus 2010. aastal Karayolları 4. Bölge Müdürlüğü poolt. Tänapäeval on sild suletud liiklustele ja avatud ainult külastajatele. Arhitektuur Sild on ehitatud lõigatud kivist, selle pikkus on 110 meetrit ja laius 6 meetrit. Selle keskosa ulatus on 18,60 meetrit. Selleks, et see oleks stabiilne kivisele pinnasele, on sellel keskel märkimisväärne kalde. See tähendab, et sild tõuseb mõlemalt poolt keskpoole suunas. Veevoolu tagamiseks ja konstruktsiooni kaalu vähendamiseks on ehitatud kaksteist avaniši: kolm ülaosas ja üheksa allosas. Avanišid on teravaid kaarega; nende peegeldused vees on silla kõige rohkem pildistatud osa. Sild on oluline, kuna see pakub võimalust lähedalt näha Seldžukkide ajastu sillaarhitektuuri. Silla lähedal asub Seldžukkide ajastule pärineva karavansarayi varemed, mis viitab sellele, et kar Kultuuriportaali kohaselt saab selle sillani jõuda linnaliinidega. Aktuaalse info avaliku transpordi kohta saate Karakeçili omavalitsuselt. Samal päeval on võimalik ühendada see silla Kızılırmak'i ülemjooksul asuva Bala piirkonna Kesikköprü paisjärvega. Kultuuriportaal tutvustab seda järve loodusliku turismipiirkonnana, mis asub umbes 70 kilomeetri kaugusel Ankarast ja kus on omavalitsuse rajatised. Kultuuriportaali andmetel on järve sügavus umbes 30 meetrit, seal saab ujuda, surfata ja sukeldada ning kaldal on omavalitsuse rajatised ja kohvik. Bala kesklinn asub 70 kilomeetri kaugusel Ankarast; Kesikköprü pais ja hüdroelektrijaam asuvad selle piirkonna territooriumil. Umbes 35 kilomeetri kaugusel asuvad Beynami metsad on samal marsruudil ja on nii piirkonna kui ka Ankara olulised puhkealad. Ametlikes dokumentides ei ole teavet selle kohta, kust pärineb silla nime andnud sõna "çeşnigir"; selle nime päritolu kohta ei saa täpselt midagi öelda.
3
Sulu Mağara

Sulu Koobas.

~1 h siin
Keskin İlçesi, Arzu Bayırı Mevkii

Kolmas peatus on Keskinis asuv Sulu koop, mis asub linna keskuse umbes 1 kilomeetri põhjaloodes. Kuberneri amet ja Kultuuriportaal teatavad, et koop asub umbes 500 meetri kaugusel Kırıkkale'i ja Kayseri vahelisel teel. Koop asub Karpuzbayırı mäe lõunapoolsel nõlval, umbes 1180 meetri kõrgusel. Täpse aja ja päevade kohta vaadake ametlikke veebilehti; enne külastust on kõige parem küsida kohalikult kultuuri- ja turismiametist. Koopa kogupikkus on 285 meetrit, kuid turistidele avatud osa on umbes 115 meetrit. See osa hõlmab basseinidega ala, mis on tekkinud kivide vahelt voolaava vee poolt. Seega külastate koopa kontrollitud osast; ärge astuge turistidele avatud alast välja. Geoloogia- ja kaevandusdirektoraadi 1996. aasta uuringute kohaselt on see horisontaalne, osaliselt looduslik ja osaliselt kunstlik, vertikaalne karsti-koop. Sissepääs ja basseinidega saal on looduslikud, samas kui kuubikujulised galeriid ja alumised kaevandusgaleriid on inimese poolt kaevandatud. Liikudes saalide vahel, püüdkete eristada, mis osad on looduslikud ja millised on inimese poolt kaevandatud. Koop koosneb kolmest korrusest ja kolmest galeriist. Erinevates osades on näha marmorit, savikivi ja liivakivi. On öeldud, et basseinidega saal pärilib pleistotseeni ajastut. Allikates on kirjutatud, et koopal on ajalooliselt kasutatud kaevandusena. Kivi kiht, mis koopa katab, on 10 kuni 18 meetri paksune. Arvatakse, et seda on kasutatud varjupaigana ja elupaikadena varajase kristluse perioodil. Kandke libisemiskindlaid, suletud kingi, kuna põrand võib olla libe. Olge treppidel, kitsastel käikudel ja madala laega kohtades ettevaatlik; kui võimalik, kasutage kaitsvat peakatte. Ärge puudutage looduslikke moodustisi ega astuge vette. Olge vaikne ja austage koobaste elanikke. Kuna keskkond on jahe ja niiske, kandke endale lisarõivaid. Pildistamisel olge kannatlik ja ärge takistage teiste külastajate liikumist. Lahkudes vaadake ümbrusest Keskinile suunatud nõlgu ja pidage meeles, et linn asub teie lõuna-kagus. See peatus on osa marsruudist, mis on pühendatud loodusele ja geoloogiale; seejärel jätkatakse põhja poole, Kırıkkale linna keskusesse.

Allikas: Kultuuriportaal, Haridusministeerium ja Kuberneri amet.

Sulu Mağara on poollooduslik ja pooltehislik karstkoopik, mis asub Keskin piirkonnas, umbes 1 kilomeetri kaugusel linna keskpunktist põhjaloodes. Valitsuse ja kultuuriportaali andmetel asub see Arzu mäe lähedal. Koobas asub Karpuzbayırı mäe lõunapoolsel nõlval, umbes 1180 meetri kõrgusel merepinnast. See asub umbes 500 meetrit Kırıkkale-Kayseri maanteest idas. Allikates on seda nimetatud ka "maapõhja linn" nime all. 1996. aasta juunis Maden Tetkik ve Arama Genel Müdürlüğü (Mäetööstuse uurimis- ja kaevandusdirektoraat) läbi viidud uuring näitas, et tegemist on horisontaalsete kanalitega, vertikaalsete avadega fossiilne karstiõõs. Sama uuringu kohaselt on sissepääs ja basseiniruum looduslikud, samas kui kuubikujulised galeriid ja alumised kaevandusgaleriid on tehislikult rajatud. Marmorist sissepääsu ja basseiniruumid pärinevad pleistotseeni ajast. Koobaste teistes osades leidub marmori kõrval ka savikivi ja liivakivi. Koobas koosneb kolmest ühendatud tasandist. Nendel tasanditel asuvad vastavalt basseiniruum, kuubikujuline galerii ja alumine kaevandusgalerii. Koobase kogupikkus on 285 meetrit. Kuid turismi eesmärgil külastatav osa on umbes 115 meetrit pikk ja hõlmab basseiniala, kuhu kivide vahelt vesi kogub. Seega külastatakse koobase ainult osaliselt, külastatav on ainult korraldatud osa. Haridusministeeriumi külastusmärkused rõhutavad, et ei tohiks külastatavast osast kaugemale minna. Koobast on antiikajal kasutatud kaevandusgaleriina. Turismiportaali andmetel on looduslikus osas, idapoolses kuubikgaleriis ja kagupoolses alumises galeriis kaevandusi tehtud hiljuti. Kolmetasandilised kunstlikud galeriid on tekkinud just selle kaevandustegevuse tulemusena. Lae kõrgus on 1 kuni 4 meetrit, kõige sügavam punkt on 25 meetrit. Maden Tetkik ve Arama Genel Müdürlüğü raporti kohaselt on lae katva kivikihi paksus 10 kuni 18 meetrit. On öeldud, et antiikajal on vihmaperioodidel voolava vee kogumiseks ehitatud basseinid, mille sügavus ulatub kuni 2 meetrini. Arvatakse, et varakristliku perioodi ajal on basseiniruum olnud ajutine varjupaik ja elukoht. Keskmine õhuniiskus on umbes 85% ja temperatuur on 18 kraadi. Seetõttu on soovitatav valmistuda jaheda ja niiske keskkonna jaoks ning kaasa võtta Külastuspäevad ja -ajad võivad muutuda, seega kontrollige uusimat teavet ametlikelt veebilehtedelt ja Kırıkkale maakonna kultuuri- ja turismibüroo alt. Kuna Keskin asub linna lähedal, on koobast külastada lihtne, kui seal ringi käite. Basseiniga saalis peegeldub vee pind, seega on fotode tegemiseks hea, kui kaamera on stabiilne ja ümbrus on vaikne. See koobas on huvitav koht neile, kes soovivad näha geoloogiat ja kaevandamise jälgi samal kohal. See asub samal marsruudil, mida saab koos Çeşnigir silla külastamiseks planeerida.
4
Kırıkkale Nur Camii

Kırıkkale'i Nur mošee.

~45 min siin
Bosna Caddesi, Fabrikalar Mahallesi, Kırıkkale Merkez

Viimane peatuskoht on Nur mošee, mis asub Kırıkkale linna keskusel. Selle asukoht on näidatud Haridusministeeriumi veebilehel, mis asub Bosna tänaval. Vaadake seda hoonet arhitektuuriliselt: mošee on endiselt aktiivne palvuskohana. Palun järgige ametlikul veebilehel olevate juhiste järgi: riietuge sobivalt, ärge astuge palvekohasse jalanõudega, ärge tarbige toitu ega jooki sees, lülitage oma telefon välja. Külastusaegade kohta vaadake Kırıkkale mufti ameti ametlikku veebilehte. Gruppkülastuste korral on soovitatav eelnevalt kokkulepet mufti ametiga teha, et saada giidi teenust. Hoone on projekteerinud arhitekt Necip Dinç. Ehitus algas 2008. aastal ja lõppes 2015. aastal. Mošee on ehitatud seldžukkide ja osmani arhitektuuristiilis. Allikate kohaselt on selle stiil võetud arhitekt Sinani teose Edirne Selimiye mošee eeskujul. Vaadake kõigepealt hoone peamast osa; allikate kohaselt on peamise kupli kõrgus 32 meetrit. Peamise osa külgedel on neli minaretti, millest igaüks on kolmekorruseline. Vaadake minarettide asetusest, et mõista hoone sümmeetriat. Siseruumide pindala on allikate kohaselt umbes 25 000 ruutmeetrit. Allikate kohaselt mahutab see kokku 10 000 inimest, millest 4000 on siseruumides ja 6000 väljas. Need numbrid on allikate kohaselt ligikaudsed, seega tuleks neid ettevaatusega võtta. Kompleksis asuvad konverentsisaal, seminarisaal, raamatukogu ja lugemissaal, käsitööõppe keskus, klassiruumid ja perekonna nõustamisbüroo. Need üksused näitavad, et hoone on linna keskel asuv mitmekülgne kompleks. Valgustussüsteem on pälvinud rahvusvahelise valgustusdisainerite ühenduse tunnustuse. Allikate kohaselt on soovitatav seda hoonet vaadata eriti öösel; õhtupäikeses on piisav. Võrdlege, kuidas pinnad päevasel ja õhtupäikeses erinevad. Vaadake hoone tervikpilti linna platsil sobivalt valitud kohalt, kasutades laia vaatenurka. Pildistamisel püüdkem vältida palvetavate inimeste kaamerasse sattumist. Päev algab Hititite varemetega ja lõpeb siin sajanditevahelise võrdlusega.

Allikas: Haridusministeerium ja Kırıkkale turismiportaal.

Kırıkkale Nur mošee on suurejooneline kompleks, mis asub linna keskusel ja on ehitatud nii Seljukide kui ka Ottomani arhitektuurilise stiili järgi. Selle arhitekt on Necip Dinç. Ehitus algas 2008. aastal ja lõpetati 2015. aastal. Haridusministeeriumi ja linna turismiportaali andmetel on selle disainis kasutatud arhitekt Mimar Sinani teose Edirne Selimiye mošee stiili. Mošee asub Bosna tänaval, Fabrikalar linnaosas. See on ehitatud Diyanet İşleri Başkanlığı (Religioossete Asjade Amet) ja Türgi Diyanet Fondi poolt ning asub linna kõige kesksemas piirkonnas. Allikate kohaselt on peamaja kõrgus umbes 32 meetrit. Neljal minareedil on neli galeriit. Kompleksi suletud pindala on umbes 25 000 ruutmeetrit. Allikate kohaselt mahutab see kokku umbes 10 000 inimest, millest 4000 on suletud ruumides ja 6000 avatud alal. Need numbrid on ligikaelised ja erinevad allikad annavad sarnaseid andmeid. Kompleksi kuuluvad konverentsisaal, seminarisaal, raamatukogu ja lugemistuba, türki-islami käsitöö õppekeskus, klassiruumid ja pere nõustamisbüroo. Need osad muudavad hooneks mitte ainult palvetajate koha, vaid ka mitmekülgse kompleksina linna keskuses. Mošee on pälvinud rahvusvahelise valgustusdisainerite liidult tunnustusauhinna oma valgustuslahenduse eest. Allikad soovitavad seda eriti õhtul külastada. Hoone arhitektuurilist vaadet on parem alustada väljast, platsilt. Peamaja ja nelja minareti siluett teevad hoone kaugeltki äratuntavaks. Minaretide paiknemine nurkades annab plaanile sümmeetrilise välimuse. Need, kes soovivad seda võrrelda Edirne Selimiuega, saavad tähele panna peamaja ja minaretide suhet. Haridusministeeriumi lehe kohaselt annavad hoone arhitektuurilised omadused külastajatele ülevaate türki-islami arhitektuurist. Valgustusdisaini nägemiseks tuleks platsile tulla pärastlõunal, kui valgustus on sisse lülitatud. Plaadi avatud ala pakub sobivat vahemaad, et näha kogu hoonet ja teha fotosid. Kuna mošee on aktiivselt kasutusel, oodatakse külastajatelt sobivat riietust. Jalatseid ei tohi sisse viia. Mošee sees ei tohi süüa ega juua. Mobiiltelefonid tuleb lülitada välja. Palvetajaid ei tohi segada, seega vältige inimeste pildistamist. Haridusministeeriumi märkuste kohaselt on võimalik saada giiditeenust, kui broneerite eelnevalt aega linna mufti kantoraat. Külastuspäevad ja -ajad võivad muut

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnKarakeçili, Kırıkkale
TüüpKultuuriline
Peatus4
Kuupäev6. november 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti