
Üks päev Karsis: alates metsast, üle kalju, kuni Aniani.
Logi sisse, et meeldida ja hinnata
See marsruut näitab Karsi kolme erinevat külge ühe päevaga: kõrgete mägede talvemets, basaltkividega ehitatud linn ja keskaegne asula. Marsruut kulgeb läänest idasse. See algab hommikul Sarıkamışis, sarıçam-metsas, jätkub pärastlõunal Karsis, jõuab Kars Çayı jõe kaldale, seejärel külastatakse kindlust ja päev lõpeb Anis. See marsruut hoiab suuna ühtlasena ja pühendab suurema osa päevast Anile, mis on suurim avatud ala. Marsruuti on kõige parem läbida autoga. Sarıkamışı ja Karsi vaheline vahemaa on umbes 51 kilomeetrit, samas kui Ani on UNESCO andmetel Karsist 42 kilomeetri kaugusel. Kolme punkti külastamiseks ühe päeva jooksul on kõige praktilisem kasutada oma autot või tellida transporditeenus. Talvel on oluline kontrollida rehve ja kasutada talviseid varustusi; teele ei tohiks minna, ignoreerides teede- ja rahvuspargiametnike hoiatusi. Esimene peatus on Sarıkamış-Allahuekber mägede rahvuspark. Ministeeriumi andmetel on park 22 520 hektari suurune ja see on koht, kus sarıçam moodustab oma kõrgeimal asukohal puhtalt männimetsasid. Metsasse saab minna lumelabradega või lühikeste jalutuskäikudega. Kristallvalge lumi ja vaik on selle peatuskoha peamised omadused. Parki kuuluvad ka ajaloolised mälestusmärgid, mis muudavad selle külastuse austava ja vaikse kogemuse. Teine peatus on Karsis, täpsemalt Kaleiçi linnaosas asuv Taş Köprü (kivsild). See kolme avaga sild on ehitatud sileda basaltkiviga ja selle tänapäevane välimus pärineb aastast 1719; algne konstruktsioon on seotud 1579. aasta renoveerimistöödega. See peatus, mis on pigem lühike vahepeatus, tutvustab lähedalt basaldi, mis on marsruudi peamine materjal. Kolmas peatus on sildi lähedal asuv Karsi kindlus. See kindlus, mis ehitati 12. sajandi keskel, on kannatanud mitmeid hävitusi ja taastamisi, alates Timurist kuni 1877–1878. aasta sõjani. Selle kolme suure värava, kivikattega tee ja torni juurde viivate trepidega on see parim viis linna ajalugu uurida. Kindlus ja sild asuvad samas piirkonnas, seega võib kahe vahel liikuda jala. Neljas ja viimane peatus on Ani arheoloogiline park. Siin soovitame keskenduda arheoloogilise pargi üldisele planeeringule ja platvormidele, mis avanevad orgule. Ajaplaani jaoks on järgmine jaotus sobiv: umbes kaks tundi Sarıkamışis, pool tundi Taş Köprü juures, üks tund kindluses ja kaks ja pool tundi Anis. Teekond Allikad:
- Kultuuriportaal, Karsi kindlus, https://www.kulturportali.gov.tr/portal/kars-kalesi
- Karsi omavalitsus, Karsi kindlus, https://www.kars.bel.tr/serhat-sehri-kars
- Kultuuriportaal, Kivisild, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/kars/gezilecekyer/tas-kopru-kars-cayi
- Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi 13. piirkonnajuhtkond, riiklikud parkide, https://bolge13.tarimorman.gov.tr/Menu/39/Milli-Parklar
- Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi 13. piirkonnajuhtkond, loodusparkide, https://bolge13.tarimorman.gov.tr/Menu/40/Tabiat-Parklari
- Türk Tarım Orman, ajaloolised jäljed Allahuekberite mägedes, https://www.turktarim.gov.tr/Haber/1369/allahuekber-daglarinda-tarihin-izleri
- UNESCO maailmapärandi keskus, Ani arheoloogiline piirkond, https://whc.unesco.org/en/list/1518/
Marsruudi peatused

Sarıkamış-Allahuekber mäestiku rahvuspark.
Alustage Sarıkamışi lähedal asuvas Sarıçam metsas, mis asub otse linna keskusest eemal. Tõeline looduspark Soğuksu asub Karsi kesklinnast 51 kilomeetri kaugusel; Sarıkamışi võib samuti käsitleda kui sellist punkti, mis asub Karsist umbes sama kaugusel. Seetõttu on marsruut planeeritud nii, et see kulgeb läänest idasse ja te ei pea päeva jooksul tagasi pöörduma. Park on, nagu on kirjutatud selle kohta olevatel lehekülgedel, 22 520 hektari suurune ja asub Erzurumi ja Karsi vahel, Sarıkamışi piirkonnas. Üks oluline fakt selle piirkonna kohta on see, et Sarıçam on üks kõrgeimates kohtades Türgis, kus seda puud leidub, ja see moodustab siin puhaste metsade. See tähendab, et nii teie jalgade all olev lumi kui ka teie peal olevad puud on olulised. Türgi Põllumajandus- ja Metsandusajakirja reisiartiklis kirjutatakse, et piirkonda saab 7-8 kilomeetri kaugusele eraveokiga sõita Allahuekber mägede suunas, et jõuda kontrollitud kasutusalasse. Samuti on võimalik umbes 6 kilomeetri pikkuste stabiliseeritud teede kaudu jõuda karjamaadele ja metsa, samuti jätkusuutliku kasutusalasse. Sõidukitega kõige kaugemale jõuavad piirkonnad asuvad 2 kilomeetri kaugusel. Enne teele asumise, teage parki haldavatelt ametnikelt, millised teed on sel päeval avatud. Talvel on oluline kontrollida sõidukite rehve ja talvarustust ning järgida teede ja parki haldavate ametnike hoiatusi. Kandke mitmekihilisi rõivaid, veekindlaid saapaid ja kindaid; ajakirjas mainitakse, et metsa võib minna lumelabradega. Metsas on esimese asjana märkate vaikust. Sarıçami okkad ei lange talvel, mistõttu jäävad oksad lummega roheliseks. Ajakirjas kirjutatakse, et Sarıkamışi eripära on kristalliline lumi. See lumi ei sulata madala niiskuse tõttu ja näeb välja nagu tuhksuhkur oksade peal. Kuna esimene tugev lumi langeb novembri lõpus, kujuneb mets selle ajast alates. Kui soovite fotosid teha, valige hommikutunnid, mil kõrvalvalgus loob varju lumele. Parki kuuluvad Sarıçamile lisaks veel stepimõõgad ja lõhnarikkad kadakad. Allahuekber mägedes, mille tipp ulatub 3100 meetrini, asuvad metsa piiri kohal kõrged mäenõlvad ja mägisteerid. Lumes jälgede jälgimine on selle piirkonna rahuliku naudingute seas. Allikates mainitakse karjakuid, aga ka hunti, metskassi, karu, metskitsi ja rebast. Ärge unustage taevasse vaadata, sest selliseid röövlinde nagu punakärge, habemeline kotkas, väikene met Soğuksu looduskaitseala asub lähedal; see 11 hektari suurune ala asub umbes 4 kilomeetri kaugusel Sarıkamışist ja asub sarıçam-metsade lähedal. Sellele peatuskohale peaksite vähemalt kaks tundi aega pühendama ja enne päikeseloojangu aeg, alustage tagasiteed Karsile. Pääsetasu ja alal kehtivad reeglid võivad muutuda, seega kontrollige kõige värskemat teavet 13. piirkonna juhtkonna veebilehelt või Karsi maakonna kultuuri- ja turismiministeeriumilt. Allikas: Tõu- ja metsandusministeeriumi 13. piirkonna juhtkond.

Kivest sillutatud sild.
Sarıkamışist Karsile jõudes on teie järgmine peatuskoht Kaleiçi linnaosas asuv kivisild. Sild asub Kars Çayı jõe kohal ja Karsi kindluse jalamil. Kultuuriportaali andmetel on sellele võimalik jõuda nii jalgsi kui ka autoga, kuna see asub linnaosas. Autoga sinna sõites ja seejärel jalgsi liikudes on see kõige mugavam viis. Kuna kindlus asub kohe silla kõrval, saate mõlemad vaatamisväärsused ühel jalutuskäigul näha.
Karsi maakonna kultuuri- ja turismiameti andmetel ehitati sild 1579. aastal, III. Murati käsul käivitatud ehitusprojektide raames, Lala Mustafa Paša poolt. Sama allika kohaselt hävis sild 1715. aastal. Tänapäeva sild on 1719. aastal ehitatud ja see on täpselt samasugune nagu algne, selle ehitas linna eliidi esindaja Hacı Ebubekir Karahanoğlu. Seetõttu tuntakse seda ka Karahanoğlu kivisillana. Pidage need kaks ajaloolist faktit meeles: nähtav kivi on 1719. aasta konstruktsioon, samas kui 1579. aasta tähistab esimese silla ja ehitusprojektide algusaega.
Vaadake kõigepealt lähedalt. Sild on täielikult ehitatud siledate basaltplokkide abil. Basalt on Karsi ehitusmaterjal ja näete seda tumedat kivi paljudes linna ajaloolistes hoonetes. Kui vaatate kivide pinnale ja saumidele, märkate, kui täpselt need on lõigatud. Kuna talvel võib kivide peal olla jää või külm, olge käies ettevaatlik.
Sild on kolmekuuline ja sellel on kolm võlvkaart. Võlvide alt voolava vee vaatlemine kaldalt või kõrvalteelt on parim viis mõista konstruktsiooni rütmi. Lõuna pool on väiksem, ümarate kaartega äravooluauk. Sellised lisavooluaugud aitavad vee voolamist suurendada, kui veetase tõuseb. Seega otsige ka äravooluauk üles ja võrrelge selle suurust peamiste kaartega.
Seejärel astuge silla üle ja pöörduge tagasi. Kaldalt vaadates näete, kuidas kaared, jõe vool ja kindluse nõlv ühes kaadris kokku sulavad. Talvel võivad kaldad olla lume all, mis loob fotode jaoks ereda tausta. Kuna valguse suund päevas muutub, on hea pildistada erinevatel kellaaegadel.
Sellele peatusele piisab umbes pool tundi. Vaadake seda osa marsruudist kui puhkepausina. Võite kasutada kaldal asuvaid avatud alasid, et istuda, korjata oma asjad kokku ja valmistuda järgmise peatuse jaoks. Kuna te kavatsete kindluse nõlvele minna, on kasulik, kui teie kingadel on libisemiskindlad tallad. Järgmine peatusekoht, Karsi kindlus

Karsi kindlus.
Kolmas peatus on Karsi linnuse, mis asub kohe Taş Köprü silla kohal. Linnus asub linna põhjaosas asuval künkal ja on linna kindlus, mis sai nime Karsakist, rahvast, kes selle piirkonda asus. Linna keskus, siselinna või Stadel nime all tuntud linnus on 250 meetrit pikk ja umbes 90 meetrit lai. See on kuulutatud kaitseobjektiks ja linna seest vaadates on sellel muljetavaldav välimus. Ehitusaegade kohta on kahel ametlikul allikal erinevad andmed. Kultuuriportaali andmetel on see ehitatud aastal 1152, samas kui linnavalitsuse andmetel 1153. Seega on kõige täpsem öelda, et linnus on ehitatud 12. sajandi keskpaigas. Allikate kohaselt tellis selle ehitamise Saltuklu valitseja ja selle eest vastutas tema minister Firuz Akay. Linnuse tahvel on marmorist ja see on paigaldatud välismüüride väravasse. Linnuse ajalugu on täis hävitusi ja taastamisi. Allikate kohaselt hävitas Timur 1386. aastal linnuse. 1579. aastal lasi sultaan Murad III käsul Lala Mustafa Paşa linnuse ja välismüürid uuesti ehitada. Kultuuriportaal lisab, et 1606. aastal toimunud hävituse järel tehti 1616. ja 1636. aastal taastustööd. 1877-1878. aasta Vene-Türgi sõjas kahjustatud linnus taastati, kuid kaotas oma algse välimuse. Siin nähtav ehitis on sajandite jooksul uuendatud linna stabiilne osa. Vaadake müüre lähedalt. Välismüürid on ehitatud lõigatud basalttest ja need on toetussõlmedega ümbritsetud. Siin näete sama tumedat kivi, mida nägite sillal, aga palju suuremas koguses. Linnavalitsuse andmetel on linnuse välismüüride pikkus 27 000 meetrit ja neil on 220 torni. See näitab, kui ulatuslikuks oli kunagi linna ümbritsev müürisüsteem. Linnusel on kolm suurt väravat. Läänes asub Sukapısı või Çeribaşı kapısı. Keskosas on Kağızman kapısı, tuntud ka kui Ortakapı. Kolmas on Behram või Bayrampaşa kapısı. Põhja pool asuv peamine sissepääs avaneb linnuse ees olevale platsile. Kui minna torni suunas, leiab end kivikattega tänavalt. Selles tänaval on trepid, mis viivad linnuse kõrgeimasse punkti, ehk tornini. Olge talvel, kui on võimalik, et trepid on libedad, üles- ja alla minnes ettevaatlik. Linnuse kõrgeimast punktist avaneb vaade linnale, mis on parim viis mõista linna, sealhulgas allpool asuvat Taş Köprü silda ja Kars Çayı jõ Järgmine peatuskoht, Ani muinaslinna kompleks, asub linna välispiiril, seega planeerige sellele piirkonnale külastamiseks piisavalt aega. Allikas: Kultuuriportaal, Karsi kindlus.
Ani arheoloogiline park.
~2 h 30 min siinSihtkoha viimane peatus on Ani arheoloogiline piirkond, mis nõuab kõige pikemat teekonda. UNESCO avalduse kohaselt asub Ani 42 kilomeetri kaugusel Karsi linnast. Seepärast kontrollige Kale'ist lahkudes oma sõidukit, kütust ja päevavalgust. Talvel on oluline teada saada teeolud enne sellele peatusele jõudmiseks.
UNESCO kohaselt asub Ani ida-Türgis, mäekuristikul, mis on kolmnurkse kujuga platool. Kuristik moodustab arheoloogilise piirkonna kõrval loomulikku piiri. Platool on asustust olnud peaaegu 2500 aastat. See pidevus seondub platool asuva linna kerge kaitsevõimekusega ja selle ühendusega ümbritsevate viljakate jõekuristikutele. Linn asus olulisel sihtpunktil, mis oli Silk Road'i (Siiditee) avamine Anatoolia piirkonda.
UNESCO kirjeldab Anit keskaegse linnana, kus on koos elamuid, religioosseid ja sõjalisi ehitisi. Linnas asusid aastasadu nii kristlikud kui ka islami dünastiad. Ani kuldajaks oli 10. ja 11. sajand, mil see oli Bagratide kuningriigi pealinn. Järgnevatel sajanditel jäi see oluliseks ristteeks kaubanduskaravanidele, olles Bizantide, Seljukide ja Gruusia võimu all. Mongolite sissetung ja 1319. aasta maavärin said alguseks linna langusele.
UNESCO avaldus rõhutab, et arheoloogiline piirkond esindab peaaegu kõiki 7. ja 13. sajandi vahel piirkonnas tekkinud arhitektuurilisi uuendusi. Seetõttu tuleks seda piirkonda lugeda pigem keskaegse linna tervikuna, mitte üksikute hoonete kogumina. Me ei keskendu sellel teekonnal üksikute hoonete detailidele. Püüdke pigem näha kogu piirkonda tervikuna, selle asemel, et iga hoone juures pikalt peatuda.
Kui jõuate arheoloogilisele piirkonnale, on esimene asi, mida peate mõistma, platool asuva linna üldine struktuur. Jalutuskäigu algusest piirkonna ümber ringi minnes, on hea viis mõista hoonete omavahelisi suhteid. Kui jõuate platool asuvate ääreteni, vaadake kuristikule; seal näete, miks see koht kaitselt vaatenurgast valiti. Tuul on avatud platool tugev, seega on soovitatav kanda tuulekindlat väliriietust.
Talvel võib maa olla kaetud lume ja jääga. Libisemiskindlad saapad, kindad ja müts on sellel peatuskohal hädavajalikud. Pidage meeles, et kaameraakud tühjenevad külmas kiiresti, seega võtke kaasa varuaku. Ärge ronige lähedale olevatele säilmetele, vaid järgige suunamis- ja hoiatusmärke.
Piirkond on väga suur, seega planeer
Kommentaarid
Laadimine...
