
Karamanoğulları suguvõsa jälgedes: lossist rannajoone.
Logi sisse, et meeldida ja hinnata
See marsruut hõlmab nelja peatuskoha vahelise tee, mis algab Karaman kesklinna ja ulatub Torose orus asuva türkiissinise järveni. Karaman on linn, mis asub Konya-Mersini maanteel ja on Kesk-Anatoolia jaoks oluline kaubandus-, kultuuri- ja turismikeskus. Valitsuse andmetel on piirkonnas kokku 456 kultuuripärandit. See marsruut on valitud neile, kes soovivad tutvuda Karamanoğulları ajastu pärandiga, ja see kulgeb arhitektuuri ja linna ajaloo kaudu.
Esimene peatus on Karaman kindlus. See kindlus, mis koosneb kolmest üksteise sees olevast müürist, on tänapäeval säilinud osa sisemine kindlus, mis asub künkra peal ja kannab endas pronksiaja, Rooma ja Bütsantsi jäljed. Kuna ametlikul veebilehel ei ole sissepääsu tingimusi, käsitleme seda vaatamisväärsuseks, mida saab väljast vaadata; külastustingimusi tuleks ametlikest allikatest kontrollida.
Teine peatus on Hatuniye medresse. See hoone, mille Nefise Sultan lasi 1382. aastal ehitada, on tuntud oma kivitööde, portaalide ja dekoratiivsete elementide poolest.
Kolmas peatus on Karaman muuseum. See muuseum, mis asub samas kvartalis ja tänaval, kuid on eraldi hoone, kogub esemeid, mis ulatuvad epipaleoliitikumi ajast kuni Vabariigi ajani, ning seal on ka mündikollektsioon. See järjestus on teadlikult valitud. Kõigepealt näete linna vanimat asuala, seejärel liitute selle alaga seotud Karamanoğulları ajastu peente kivitöödega ja seejärel näete samalt ajajärgust pärit esemeid tuhandete aastate pikkuse ajajoone raames. Nii saavad kivist ehitatud hooned tähendust muuseumi väikeste esemete kaudu.
Esimene kolm peatuskohta on ühendatud jalutuskäigu või lühikeste linnasiseteekondadega. Selle osa jaoks on soovitatav eraldada pool päeva, et tempo oleks mugav.
Viies peatus on Ermeneki pais. Valitsuse andmetel oli Ermenek piirkond, mis oli Karamanoğulları jaoks pealinn. See marsruut kasutab seda seost, et viia teid piirkonna kesklinnast Torose mägede jalamile. Kultuuriportaal teatab, et pais on Karaman kesklinnast 160 kilomeetri kaugusel ja sinna saab bussiga või isikliku sõidukiga.
Pange tähele järgmist:
* Kontrollige ametlikelt veebisaitidelt avamisajad ja hinnad.
* Selgitage välja, kas kindlus on külastamiseks avatud ja milline on muuseumi praegune seis.
* Ärge segage Hatuniye medresset ja Karaman muuseumi.
* Kontrollige veebisaidilt või kohapealt, millised on veealuse spordi võimalused Allikad:
- Kultuuriportaal, Karaman kindlus, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/karaman/gezilecekyer/karaman-kalesi
- Kultuuriportaal, Hatuniye madrasa, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/karaman/gezilecekyer/hatuniye-medresesi
- Kultuuriportaal, Karamani muuseum, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/karaman/gezilecekyer/karaman-muzesi-1
- Kultuuriportaal, Ermeneği türkiissinine paisu, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/karaman/gezilecekyer/ermenek-turkaz-baraji
- Karamani maakonna valitsus, Kultuur ja turism, https://www.karaman.gov.tr/kultur-ve-turizm
- Karamani maakonna valitsus, Türkiissinine paisu, https://www.karaman.gov.tr/turkuaz-baraji
Marsruudi peatused

Karaman kindlus.
Karaman linnas asuva Karaman kindluse külastus on selle marsruudi esimene peatus. Kultuuriportaali ametliku teabe kohaselt on kindlus ehitatud 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Sellel peatusel on soovitatav kindlust vaadata väljastpoolt, mitte sisemiselt. Enne teekonda alustamist on soovitatav kontrollida ametlikest allikatest, kas värav on avatud. Kindlus koosneb kolmest üksteise sees olevast müürist, mida nimetatakse välis-, sisemeks ja kõige sisemiseks müüriks. Säilinud osa on sisemine müür, mis asub künkra peal. Ametliku teabe kohaselt kannab künkra peal olev ala jälgi pronksiajast, Rooma ajast ja Bütsantsi ajast. Müüri taga olevad kivid räägivad linna palju vanema ajalooga. Kindluses on üheksa torni, neist neli on ümmargused ja viis on nelinurgased. Tornide lugemine on lihtsaim viis kindluse planeeringu mõistmiseks. Erinevate tornide vaatamiseks tee ringkäik müüri ümber. Ka osa keskmise müüri osad on säilinud. Võrdle neid jäänuseid sisemise müüri kehaga; tugev keha ja kulunud müüri vahe näitab, kui palju aega kindlus on üle elanud. Seljukide ajal kindlust renoveeriti ja kui linn läks Karamanoğulları valitsuse alla, renoveeriti müüre uuesti. Osmanide impeerium remontis sisemist müüri 1465. aastal. Selle renoveerimise käigus kasutati varem lammutatud hoonete kivid ja arhitektuurilised detailid müüri seinades. Vaata müüri pinnale lähedalt; otsi erinevalt töödeldud kive, erineva tooniga kive ja kive, mis kannavad kirjutisi või dekoratiivseid elemente. Selliste detailide leidmine on selle ekskursiooni õpetlikum osa. Pildistamiseks on madal päikesevalgus parim, seega vali hommikune või hiline pärastlõunane aeg. Võta tornid tervikuna kaadrisse, liikudes müürist natuke kaugemale, ja lähene detailide jaoks. Kuna see peatus on lühike, ei ole vaja pikka pausi; puhata saab järgmisel peatusel. Enne kui lahkud, pea meeles, et järgmine peatus asub samuti Karaman kesklinnas, Imaret Mahallesi piirkonnas. Sinna saab jõuda jalgsi, kuid nagu ametlikud allikad näitavad, saab kasutada ka kohalikke minibüsse ja linnaliinibüsse. Hatuniye madrasa juures asendab nüüd kindluse jämedad kivimassid peenelt kaunistatud portaal.
Allikas: Kültuuriportaal, Karaman kindlus.

Hatuniye madrasa.
Teine peatus on Hatuniye madrasa, mis asub Turgut Özal tänaval Imaret linnaosas. Ametliku teabe kohaselt ehitati see hoone 1382. aastal sultaan Murad Hüdavendigari tütre, Karamanoğlu Alaaddin Beyi abikaasa Nefise Sultani poolt. Linnaos on tugeva ja sõjalise välimusega, samas kui madrasa näitab samas linnas kasutatava peene kivitöö oskust. Alustage hoonega tutvumist tänavalt, vaadates selle fassaadi tervikuna. Ärge segage seda madrasat Karaman muuseumiga, mis asub samal tänaval; need on kaks erinevat hoonet. Kontrollige ametlikest allikatest, kas madrasasse on võimalik siseneda ja millised on külastustingimused. Madrasa on avatud väljakuga ja ühe korrusega. Siseõu on varjatud arkatidega. Ida- ja läänekülgedel asuvad õpilaste toad. Mõelge, kuidas toad siseõuega ühendatud on, et mõista madrasa igapäevast elu. Hoone on ehitatud lõigatud kivist. Vaadake lähedalt, kuidas kivid on üksteise külge paigutatud ja kuidas on tehtud saumad. Kolm kohta, kus dekoratiivsed elemendid on kõige silmapaistvamad, on: sissepääsu portaal, arkaadi kaar ja nurgatubade sissepääsud. Pöörake oma tähelepanu järjest neile kolmele punktile; see on lihtsamaim viis madrasat mõista. Dekoratiivsetes elementides on peamised motiivid: geomeetrilised mustrid, taimemotiivid, "rumi" ja "palmet" ning kirjalikud ribad. Et neid motiivid ära tunda, liigutage oma pilku aeglaselt sissepääsu portaali raami mööda. Jälgage ka kirjalikke ribasid eraldi. Erineb geomeetrilisi mustreid taimemustritest, keskendudes kõigepealt joonte paigutusele ja seejärel keerukatele taimede kujudele. Vaadake arkaadi kaarti, seistes kohas, kust saate seda siseõuest kõige laiemas vaatenurgas näha. Jälgage nurgatubade sissepääsude kaunistusi, lähedale minnes. Tehke foto sissepääsust, keskendudes kivimaterjali tekstuurile; pehme päikesevalgus toob reljeefid paremini esile. Kui teete fassaadi pilti, valige nurk nii, et portaali raam oleks tervikuna nähtav. Ametlikud andmed tuginevad Karamani kultuurilisele inventuurile; täpsemate andmete saamiseks võite sellele allikale viidata. Teekond madrasast muuseumini on väga lühike, kuna muuseum asub samas linnaosas ja samal tänaval. Muuseumis asendavad madrasa kivimaterjalid tuhanded väikesed esemed.
Allikas: Kültür Portalı, Hatuniye Madrasa.

Karaman muuseum.
Kolmas peatus on Karaman muuseum, mis asub aadressil Turgut Özal tänav 3, Imaret linnaosas. Muuseum on ehitatud selleks, et säilitada ja eksibeerida Karamani ja selle ümbruskonna arheoloogilisi ja etnoloogilisi artefakte. Muuseumis on ametliku teabe kohaselt kaks eksibitsioonisaali: arheoloogiline ja etnoloogiline. Enne külastust on soovitatav veenduda, kas muuseum on avatud. Külastuse planeerimisel on soovitatav alustada vanimatest perioodidest. Saalides olevad esemed ulatuvad epipaleoliitikumi, neoliitikumi ja kileoliitikumi ajast kuni pronksiajani. Seejärel järgnevad klassikaline ajastu, Rooma ja Bütsantsi perioodid. Seejärel on näha Seljukide, Anatoolia hertsogkondade, Karamanoğulları, Ottomani ja Vabariigi ajastute esemed. See järjestus aitab teil linna pika ajaloo kontekstis esimese kahe peatuskoha kivistruktuure paigutada. Arheoloogiasaalis on savistest anumitest ja idoolidest koosnev kollektsioon. Samuti on väljas luust ja metallist valmistatud ehted ja pisarapõletid. Relvad on samuti kollektsiooni osa. Väikeste esemete puhul on soovitatav vitriinide ees kannatlikkusega oodata, et igaüks neist saaks tähelepanu. Etnoloogiasaalis on väljas piirkonnale omane igapäevaelu esemed. Müntide vitriinid võivad olla eraldi peatuse väärt. Siin on väljas müntide kollektsioon erinevatelt perioodidelt: hellenistlik, Veneetsia, Rooma, Bütsants, Anatoolia hertsogkonnad, Karamanoğulları, Ottomani ja Vabariik. Ametlike andmete kohaselt on muuseumis kokku 13 438 esemest: 4827 arheoloogilist, 1902 etnoloogilist ja 6709 münti. Müntide arv moodustab umbes poole kogu kollektsioonist. See arv annab ülevaate kogu inventuurist; saalides näete, millised esemed on väljas. Samas vitriinis erinevatelt perioodidelt pärit müntide võrdlemine võimaldab teil näha suuruse ja töötluse erinevusi. Muuseumiaias on väljas arheoloogilised ja etnoloogilised kiviesemed. Ametlikel lehekülgedel olevate piltide hulgas on ka Rooma sarkofaag; saate seda näitustelt otsida. Aia madala valgustusega kivipindadel olevate reljeefide pildistamine on lihtne. Muuseumikülastuse järel algab marsruudi pikkim etapp. Ermeneki tammi kaugus linna keskusest on ametlike andmete kohaselt 160 kilomeetrit, ja sinna saab sõita bussiga või isikliku sõidukiga.
Allikas: Kültür Portalı, Karaman Muuseum.

Ermeneki pais.
Viimane peatus on Ermeneki pais, mis erinevalt teistest peatustest keskendub loodusele. Kultuuriportaali andmetel asub pais umbes 160 kilomeetri kaugusel Karamanist. Sinna saab sõita bussiga või isikliku sõidukiga. Seetõttu on mõistlik planeerida selle peatus kohale jõudmiseks aega kas kogu ülejäänud päevaks või eraldi päevaks. Ermenek asub Torose mägede jalamil. Kohalik omavalitsus kirjutab, et piirkond on kaetud männi-, küpressi- ja seedripuude metsaga. Samas tekstis rõhutatakse, et paisu järv pakub türkiissinise ja rohelise värvide segu. Avalikud allikad kinnitavad, et piirkond on roheline, vesi on türkiissinis ja seal on piknikualad. Paisu järv sobib kanujalutuse, paadisõidu, veejalgratta, purjetamise ja sukeldamise jaoks. Täpse info tegevuste kohta, nende ajakavade ja tingimuste kohta, vaadake avalikke allikaid. Isegi kui te ei osale aktiivsetes tegevustes, on piirkond vaatamisväärne: vaadake oru kuju ja vee värvi kaldalt. Kohalik omavalitsus märgib, et Ermenek oli kunagi Karamanoğulları dünastia pealinn. See teave seob selle marsruudi kindlustuste ja teaduslik-kultuuriliste objektide peatuskohtadega. Ermeneği ajaloolised kihid ja paisu järve kaasaegne maastik pakuvad sellele marsruudile huvitava kontrasti. Kohalik omavalitsus lisab, et piirkond asub mõne tunni kaugusel Vahemerest ning on naaberlinnadega Mersin ja Alanya. Samad allikad teatavad, et piirkonnas on majutusvõimalusi; planeerige oma reisi vastavalt, kui te ei soovi liiga hilja tagasi tulla. Pildistamiseks pange kaamera üles kõrgemalt punktist või kaldalt, kasutades laia kaadrit. Hommikune ja õhtune valgus rõhutavad oru nõlgede kontuure. Kaldale lähenedes pöörake tähelepanu pinnasele ja tuuleoludele; kui te ei kavatse veesporti harrastada, hoiduge kaldast eemale. Kui kasutate piknikualasid, viige oma praht kaasa. Alade kasutamise ja ligipääsu tingimused sõltuvad vastava asutuse reeglitest; järgige kohapeal olevate märkide järgi. Järve ääres puhkamine on hea viis lõpetada marsruut, eriti pärast intensiivset jalutuskäigu. Pärast kindluse, teaduslik-kultuurilise objekti ja muuseumi külastuste järel saate nautida rahulikku lõppu Torose orus. Kontrollige enne tagasireisi bussi sõiduajad.
Allikas: Kültür Portalı, Ermenek Turkuaz Pais.
Kommentaarid
Laadimine...
