Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Kaleden Domuztepe'ye reis Kahramanmaraşı ringreisina.
Kultuuriline4 Peatus

Kaleden Domuztepe'ye reis Kahramanmaraşı ringreisina.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

See marsruut tutvustab Kahramanmaraşı kolmapildina, mis tahes kolmapildina: linna keskusest kõrgemal asuv kindlus, mis on säilinud alates hilispronksiajast ning on pidevalt renoveeritud; kindluse lõunas asuv mošee, mis kujutab Dulkadiroğlu hertsogiriigi arhitektuuri; linna ääres asuv looduspark ja tasandiku lõunas asuv künn, mis on üle kuue tuhande aasta vana. Marsruut järgib geograafilist järjestust. Teekond algab linna keskusest, seejärel suundute Gaziantepi teel loodusse ja päeva lõpp kulgeb Pazarcıkist eemal asuva väljakaevamiskoha ümbruses. Kaks esimest peatust asuvad üksteise lähedal. Kindlus asub linna keskusest, Ulu mošeest põhja pool. Kohalik omavalitsuse lehekülg teatel ei ole kindluse täpset ehituskuupäeva teada, kuid ühe kirjelduse järgi ehitati see hilispronksiajal, kuningas III. Halpuruntaši valitsusajal (umbes 810–783 eKr). Hiljem on kindlust renoveeritud erinevatel perioodidel, kuni tänapäevani. Ulu mošee, nagu vakusdokumentidest nähtub, ehitati aastatel 1442–1454 Suleyman Bey poolt ja aastatel 1501 renoveeris selle Alaüddevle. Nende kahe objekti vaatlemine järjest aitab mõista, miks linn kasvas kindluse ümber ja milline linnapilt see sai hertsogiriigi ajal. Kolmas peatust on Kapıçam looduspark. Park kuulutati looduspargiks 26. septembril 2008 ja asub Gaziantepi teel, linna keskuse kagus. Selle 5 hektari suurune botaanilise aed sisaldab 425 erinevat taimeliiki ning kolm tehisjärve pakuvad elupaigasid lindudele ja putukatele. Pärast kive ja ajalugu on see peatust puhkuse ja jalutuskäigu jaoks. Viimane peatust on Domuztepe künn. Künn asub Pazarcıkis, Emiroğlu lähedal, Torose ja Amanose mägede vahel asuval Marashi tasandikul. Allikate kohaselt on selle umbes 20 hektari suurune asula dateeritud umbes 6000–5500 eKr, Halafi kultuuri ajastusse. See on väljakaevamiskoht; kuna sissepääsu ja külastustingimusi ei ole ametlikel lehekülgedel, on enne reisi alustamist soovitatav küsida infot kohalikult kultuuriturismibüroolt ja Pazarcık omavalitsuselt. Kogu marsruudi läbimiseks on vajalik sõiduk. Kuna allikad ei anna peatuste vaheliste vahemaade ja ajade kohta täpset infot, arvutage need ise enne reisi alustamist kaardi rakenduse abil. Objektide ja alade tööaeg võib perioodiliselt muutuda. Kontrollige vastavate asutuste ajakohastest lehekül Allikad

Dulkadiroğlu, Kahramanmaraş
Kultuuriline
4 Peatus
~4 h 15 min kohtades
Teekond ~32,9 km · 58 min
Kokku ~5 h 13 min
6. november 2026

Marsruudi peatused

1
Kahramanmaraş Kalesi

Kahramanmaraşi kindlus.

~1 h siin
Şehit Muallim Hayrullah Caddesi, Kahramanmaraş

Kale asub linna keskusest, Ulu Camii põhja pool asuva künkra ülaosas. Kultuuriportaali andmetel on künka lõunaküljelt järsk ja kõrge, samas kui põhjaküljelt on see kergelt kalduv. Seetõttu on parim vaade kindlusele, kui seda põhja poolt järk-järgult kõrgemale liikudes vaadata. Kalduval maastikul on mugavad jalatsid kasulikud. Sisenedes peatuge ja vaadake kõigepealt kindluse üldilme. Kindluse müürid on ristkülikukujulised ja nende keskmine paksus on umbes 1,70 meetrit. Ruudukujuliste tornide välisseintes on kasutatud saagitud kive, samas kui sisemistes seinates on kasutatud laastukive. Nende kahe materjali vahe on kohe nähtav, kui müüri lähedalt vaadata. Saagitud kivide sileda ühenduse ja laastukivide ebaühtlase struktuuri vahe on mõne sammuga selge. Kindluse täpse ehitusaja kohta ei ole teada. Gubernatori allika kohaselt on kindluse ja selle ümbruses tehtud väljakaevamiste käigus leitud palju esemeid, mis pärinevad hilis-hittide ajast. Sama allika kohaselt näitab "Marashi lõvi" kujul oleva kuju peal olev kiri, et kindlus ehitati hilis-hittide kuningas III. Halpuruntaši (umbes 810-783 eKr) poolt. Marashi lõvi on praegu muuseumiesemena väljas, seega ei tohiks seda kindluses otsida, vaid meenutada seda kui linna varasema ajastu mälestusmärk. Allikates on kirjutatud, et 17. sajandil asetas Evliya Çelebi lõvi kindluse väravasse. Järgnevatel sajanditel on kindlust erinevatel perioodidel, sealhulgas Assüüria, Meedia, Pärsia, Kappadokia kuningriigi, Rooma, Bütsantsi, Anatoolia Seljukide, Ottomani ja Vabariigi ajastutel, erinevalt renoveeritud ja laiendatud, kuni see jõudis tänapäevani. Müüre vaadates pidage meeles selle mitmekihilist ajalugu. Künka ülaosas pöörduge madinasse; gubernatori allika kohaselt on kindlus oma asukoha tõttu täielikult madinasse ja ümbrusele avaneva vaatega. Sellest kõrgusest linna struktuuri mõistmine on külastuse peamine eelis. Fotode tegemiseks valige hommikused või õhtused tunnid, kui valgus on pehmem. Kindluse müüride ja alade põhjalik renoveerimine algas 2017. aastal ja sellega seotud haljastus- ja uuendusprojektid lõpetati 2020. aastal. Kindlus avati külastajatele 5. juunil 2020. Külastusaegade ja sissepääsu tingimuste kohta leiate uusima info kohaliku kultuuri- ja turismiameti veebilehe

Kahramanmaraşi linnus asub linna keskel, kõrgemal mäel, kust avaneb ülevaade ümbrusele. Kultuuriportaali andmetel on mäe lõunakülg järkne ja kõrge, samas kui põhjakülg on kergelt kalduv. See kalduvus muudab linnuse välimust sõltuvalt sellest, kust lähenete. Gubernatori lehekülg rõhutab, et linnus on täielikult ülevaatega nii tasandikule kui ka ümbrusele. Linnuse täpse ehitusaja ei tea. Linnuse ja selle ümbruses tehtud kaevamistööl on leitud palju ajalisi artefakte, mis pärinevad hilis-hittide ajast. Üks neist on "Marashi lõvi" nime kandev lõviskulptuur. Gubernatori lehekülg ütleb, et skulptuuril olevast kirvest on aru saada, et linnus ehitati esmakordselt hilis-hittide kuningas III. Halpuruntaši (umbes 810-783 eKr) valitsusajal. Kultuuri- ja turismiameti tekst teatab, et Evliya Çelebi on 17. sajandil kirjutanud, et lõvi asus linnuse väravas. Allikad määravad linnuse ehitusajaks hilis-hittide ajastu, seega on parem seda perioodina vaadata, mitte täpse aasta järgi. Lõviskulptuur on praegu muuseumiesemena väljas ja seda mainitakse siin ainult linnuse ajaloo mõistmiseks. Linnust on kasutanud ka hilis-hittide ajastu järel piirkonda valitsenud erinevad rahvad. Kultuuriportaali andmetel on seda renoveeritud ja laiendatud erinevatel perioodidel, sealhulgas Assüüria, Meedia, Pärsia, Kappadokia kuningriigi, Rooma, Bütsantsi, Anatoolia Seljukide, Ottomani ja Türgi Vabariigi aegadel. See pikk ajajärk näitab, et tegemist ei ole ühe ajastu ehitisega, vaid linnusega, mis on aastasadu jooksul kihtide kaupa arenenud. Gubernatori lehekülg teatab, et pärast linna Ottomani impeeriumi valitsuse alla sattumise, tegi sultan Suleiman I (1520-1566) linnusele põhjalikud renoveerimistööd. Sama allika kohaselt sai linnus oma lõpliku kujule 1960.-1970. aastatel. Arhitektuuriliselt rõhutavad Kultuuriportaal ja kultuuri- ja turismiamet kaht detaili. Linnuse ruudukujuliste tornide välisseinad on ehitatud saagitud kivist, samas kui sisemised seinad on tehtud lahtiste kividest. Linnus on ristkülikukujuline ja ümbritsetud umbes 1,70 meetri paksusega müüridega. Müüri lähedalt vaadates on näha, kuidas saagitud kivid ja lahtised kivid on ühes ehitises koos. See erinevus on lihtsaim viis aru saada, et linnust on erinevatel perioodidel renoveeritud. Gubernatori lehekülg teatab, et Parim viis lossi uurimiseks on järgida suuniseid, mis näitavad teile, kus erinevad osad asuvad, kuna ala on läbinud maastiku kujundamise. Külje mäe asend pakub suurepäraseid vaateid ümbrusele, mistõttu see on fotograafide jaoks väärtuslik koht. Hommikul või õhtul, kui valgus on küljelt, saab kivimaterjali tekstuur paremini esile. Suvekuudel võib keskpäeval olla mäel raske varju leida, seega valige jaheda aja. Kultuuriportaali andmetel asub loss aadressil Şehit Muallim Hayrullah Caddesi. Samade andmete kohaselt saab lossi lihtsasti jõuda linnaliinide busside, tavaliste busside ja taksodega kõikidest linnaosadest. Gubernatori lehel on Ulu Camii (suur mošee) kujutatud lossi lõuna pool, linna keskväljakul. Seetõttu on lihtne planeerida külastus nii lossile kui ka Ulu Camii'le ühe ja sama päeva jooksul. Lühikese külastuse jaoks piisab ühest tunnist, aga kui soovite rohkem aega pildistamiseks ja puhkamiseks, planeerige pikem külastus. Palun pöörake tähelepanu, et mitte kõndida renoveeritud kivipindadel ja vältige seintele kahju tekitamist.
2
Kahramanmaraş Ulu Camii

Kahramanmaraşi suur mošee.

~45 min siin
Atatürk Bulvarı, Kurtuluş Mahallesi, Kahramanmaraş

Kui jätkate teekonda lõuna suunas, jõuate linna keskväljakule, kus asub Ulu mošee. Kohalik omavalitsuse andmetel asub see hoone kindluse lõunaosas, linna keskväljakul. Kohaliku omavalitsuse aadress on Atatürk bulvar, Kurtuluş linnaosa. See paik on arhitektuuri ja linna ajaloo vaatenurga alt väga huvitav. Enne sisenemist peatuge hetkeks, et vaadata kogu hoonet. Kohaliku omavalitsuse andmetel on mošee ehitanud Dulkadiroğlu hertsogiriigi valitseja Süleyman Bey aastatel 1442–1454. Samad allikad väidavad, et Süleymani poeg Alaüddevle lasi mošee aastal 1501 renoveerida. Ministeeriumi pressiteadaanne aga väidab, et Alaüddevle Bozkurt Bey laiendas hoonet 1500. aastatel. Seetõttu on õigem mainida mõlemat perioodi, kuna allikates on erinevaid andmeid. Mošee kuulub puitkattega mošeedesse. Väliselt on see 22 x 40,90 meetri suurune siseõu, 5,30 x 40,90 meetri suurune palveruim ja üks minaret. Fassaadi pikkus, mis ulatub 40,90 meetrini, annab hoonele horisontaalse ja madala välimuse. Fassaadi seinades on kasutatud puitlatte, karedalt töödeldud kive ja laastukive. Lähedale minnes näete, kuidas puitlatid asetsevad kivireadade vahel. Kohaliku omavalitsuse andmetel näitab hoones Mamluki ja Seljukute mõju. Kohalik omavalitsus rõhutab, et mošee peegeldab nii hertsogkondade ajastu kui ka varase Anatoolia Seljukite arhitektuuri. Köski minaret ja mukarnas-kaunistusega portaal on hoonele omapärase välimuse andvad elemendid. Mukarnas on järjestikuste, välja lõigatud elementide rida, mis on paigutatud portaali niššidesse. Vaadake portaali ees, seejärel tõstke pead ja vaadake mukarnaseid. Minaret, portaal, mihrab (palve suuna näitav osa) ja minbar (kõrge platvorm imami jaoks) on kohaliku omavalitsuse andmetel tähelepanuväärsed elemendid. Ulu mošee on hoone, mis on näinud linna ajaloos toimuvate oluliste sündmuste käigus. Värske restaureerimistöö, mille viis läbi Värske Fondide Peavalitsus, on lõpule viidud ja mošee avati uuesti 2026. aastal. Mošee on palvetamine koht; sisenedes võtke jalanõud maha. Kandke tagasihoidlikku riietust, mis katab õlad ja põlved. Palvetamise ajal olge vaikne, ärge käige palvetavate inimeste ees ja ärge tehke fotosid, mis neid pildile jääksid

Kahramanmaraşı pealinna keskuses asuv Ulu Camii asub Atatürk bulvari lähedal, Kurtuluş linnaosa piirides. Linnavalitsuse veebileht loetleb selle linna ajalooliste monumentide hulka ja tutvustab seda kui Dulkadiroğlu vürsti riigi ainulaadset arhitektuuriobjekti. Moskee asub Kahramanmaraşı kindluse lõunaküljel, linna keskväljakul. See asukoht muudab moskee külastamise koos kindlusega ühes külastuses lihtsaks. Moskee ehitamise kuupäeva kohta on ametlikes allikates erinevaid andmeid. Provintsi kultuuri- ja turismiministeerium teatab, et moskee ehitas 1442–1454 vahel Dulkadiroğlu vürsti riigi valitseja Süleyman Bey, tuginedes väärikirjadele. Sama dokumenti kohaselt lasi Süleymani poeg Alaüddevle moskee 1501. aastal renoveerida. Linnavalitsuse veebileht võtab selle renoveerimise tõttu 1501. aasta kui moskee ehitamise aasta. Kultuuri- ja turismiministeeriumi pressiteade teatab, et Alaüddevle Bozkurt Bey laiendas seda hoonet 1500. aastatel. Seetõttu on õigem lugeda seda moskeed kahe etapina valminud ehitusena, pigem kui ühe kindla kuupäevaga. Arhitektuuriliselt kuulub moskee puitkattega moskeede hulka. Provintsi ministeerium teatab, et harimine (palveala) on väljast 22 x 40,90 meetrit. Palveruumi pindala on 5,30 x 40,90 meetrit ning hoonet täiendab üks minaret. Fassaadi seinades on puitdetailide vahel kasutatud karedalt töödeldud kive ja laastukive. Ministeeriumi andmetel peegeldab hoone nii vürstiriikide ajastu kui ka varase Anatolia Seljukide impeeriumi arhitektuuristiili. Eriliselt silmapaistvad on minareti, ukse, mihrabi ja pühaplatvormi kaunistused. Linnavalitsuse veebileht väidab, et hoones on näha Mamlukide ja Seljukide mõju. Samal lehel loetletakse Köşk minaret ja mukarnas-kaunistusega ukseavald kui hoonele iseloomulikke elemente. Mukarnas on samm-sammult paigaldatud kivide kaunistus, mis meenutab mesilasrangu. Linnavalitsus kirjeldab moskeed kui hoonet, mis on peaaegu 500 aastat olnud tunnistajaks linna ajaloole. Hoonet seostatakse ka Maraši hiljutise ajaloo sündmustega, kuid sellest üksikasjast ei räägita. Umbes poolteist aastat kestnud restaureerimistööde järel avati moskee 16. märtsil 2026 uuesti. Ministeeriumi teatel olid projektid koostatud teadusnõukogu soovituste alusel ning restaureerimistööde hulka ku Kui saate sisse, vaadake üles puidust lakke, seejärel vaadake mihrabi ja minbari kaunistustele. Moskee aadress on ametlikult registreeritud Atatürk bulvaril, Kurtuluş linnaosas. Sellele allikale tuginedes on moskett lihtsasti ligipääsetav linnaliinibusside, tavaliste busside ja taksodega kogu linnast. Külastusaegade ja sisenemistingimuste kohta vaadake uusimat teavet Vabariikliku Väärtuslike Asjade Ameti ja kohaliku kultuuri- ja turismiameti ametlikelt veebilehtedelt. Suvekuudel on hommikud jahedad ja rahulikud. Kui külastate moskeed koos kindlusega, siis on mugam kõigepealt külastada seda hoonet platsil ja seejärel suunduda kindlusele.
3
Kapıçam Tabiat Parkı

Kapıçam looduskaitseala.

~1 h 30 min siin
Kahramanmaraş-Gaziantep yolu, Güzelyurt, Dulkadiroğlu, Kahramanmaraş

Kapıçam on looduskaitseala asub Kahramanmaraşı ja Gaziantepi vahelisel teel, linna keskuse lõunakagus. See looduskaitseala kuulutati ametlikult välja 26. septembril 2008. Haridusministeeriumi veebilehel on kirjutatud, et parki saab jõuda ka avaliku transpordi vahenditega, mis sõidavad mööda peateed. Samal lehel mainitakse, et linna keskusest väljub buss nr 40, kuid marsruudi ja sõiduajad tuleks kontrollida värsketest allikatest. Kuna park asub tee ääres, on sinna lihtne jõuda ka isikliku sõidukiga. Parki kõige silmapaistvam osa on botaanikaaed. Botaanikaaed katab 5 hektari suuruse ala ja sisaldab, haridusministeeriumi andmetel, 425 haruldast, kohalikku ja nii rohttaimede kui ka puude liiki. "Kohalik" tähendab, et taimed kasvavad loomulikult ainult teatud piirkonnas. Aias on kolm tehisjärve. Haridusministeeriumi andmetel moodustavad need järved ainulaadse elupaiga ja meelitavad ligi nii mitmeid putukaliike kui ka teatud lindusid. Järve ääres rahulikult jalutades ja vaikselt oodates on parim viis metsloomade vaatlemiseks. Samal lehel kirjutatakse, et see piirkond sobib suurepäraselt metsloomade vaatlemiseks ja fotograafiaks. Taimeliike vaadates võite neid jagada rohttaimede ja puude kategooriatesse ja võrrelda. Allikate kohaselt on park koht, mis pakub palju võimalusi loodusfotograafiale, seal on näiteks puudega kaetud teed ja hooajalist värvigammat. Seetõttu planeerige oma külastus vastavalt aastaajale. Looduskaitseala sees asuvad botaanikaaia ja tehisjärvede kõrval ka piknikuala ja vuttide kasvandus. Parkis on ka eraldi ala, kus peamine tegevus on matkamine. Piknikualadel on eraldi piirkonnad, kus on lubatud grillimine ja tuli tegemine. Vältige tule tegemist väljaspool neid piirkondi ja olge metsatulekahjude ohtudele tähelepanelikud. Park on mitmete loomade elupaik, seega ärge toidke loomi ja ärge häirige nende elutegevust. Jätke oma prügi oma kohale. Teisiti kui tavaliselt, ametlikult määratud külastusaega pole, kuid üldiselt on park avatud päevavalguse ajal. Mõned parki kuuluvaid rajatisi võivad olla ajutiselt suletud, seega küsige enne külastust vastavatest asutustest infot. See marsruut on linnakeskuse kivide ja ajaloo rohkuse järel mõnus koht jalutamiseks ja puhkamiseks. Võtke kaasa vett, mütsi ja mugavad jalanõud. Marsruudi lõpus jätkate teed mööda lõuna suunas, Pazarcık suunas.

Allikas: MEB Okul Dışı Öğrenme,

Kapıçam looduspark asub Kahramanmaraşı linna lõunaosas, Gaziantepi teel, punase männa metsaga kaetud alal. Kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel asub park Dulkadiroğlu piirkonnas ja kuulub loodusturismi kategooriale. Haridusministeeriumi veebilehe andmetel kuulutati ala looduspargiks 2008. aasta septembris. Ühes teadusartiklis nimetatakse seda ala, mis on kinnitatud ministri määrusega, riigi 30. looduspark. Pargi peamine puu on punane männa ja artikli kohaselt leidub seal punaseid männaid, mis on vanad 90 kuni 120 aastat. Seetõttu pakub park rahulikku kohta linna lähedal, kus saab puude varjus jalutada. Paraku tuntuma osa on botaanikaaed. Linna kultuuri- ja turismiministeeriumi ning haridusministeeriumi veebilehtede andmetel katab aed viis hektarit ja seal kasvab 425 haruldast, endeemset ning rohttaimede ja puude liike. Samateemalises DergiParki artiklis öeldakse, et aias on ligikaudu 300 taimeliiki, millest 199 on tuvastatud. Seetõttu on õigem rääkida mitusest sadast taimeliigist, kui ühte täpset arvu kasutada. Artiklis märgiti, et osa taimedest on endeemsed ja aias leidub ka troopilisi liike, mis ei kasva loomulikult Kahramanmarašis ega Turgis. Aia planeering on külastamiseks sobiv. Artiklis loetletakse aia osad järgmiselt: sissepääsu infoosakond, meditsiiniliste ja aromaatsete taimede aed, sibullillide ala, kameliad, beebide hooldusruum ja looduse tutvustusosakond. Aias on kolm tehisjärve. Artiklis öeldakse, et nende järvede kogupindala on neli dekaari ja nad tagavad taimedele vee ning toetavad ka metsloomade elupaiku. Haridusministeeriumi veebilehel märgiti, et need järved on ainulaadne elupaik, mis meelitab ligi palju putukaid ja teatud liike linde. Järvede ümber jalutamine ja vaikne olek on parim viis lindude ja putukate vaatlemiseks. Paragis elab ka mitmeid metsloomi. Artiklis kirjutatakse, et seal elavad küülikud, oravad, roomikud, figurhühked ja teised linnuliigid. Haridusministeeriumi veebilehel märgiti, et pargis asub looduskaitse ja riiklike parkide osakonna hallatav vuttide kasvandus. Loomi ei tohi häirida, neile ei tohi toitu anda ja ümbrust tuleb hoida puhtana – need on reeglid, mida ametlik veebileht rõhutab. Fotograafidele pakuvad puidu tunneli ja aastaaegade värvid head võimalused. Ametlik veebileht peab pargi sobiv See piirkond on eraldi ettevõte, seega on parem planeerida külastus eraldi, kui soovite ühes külastuses nii matkata kui ka lõbustuspargis aega veeta. Park on transpordi vaadeldelt hõlpsasti ligipääsetav. Artiklis märgiti, et see asub kohas, kus ristuvad teed, mis viivad Gazianteppi, Adanasse, Kayserisse ja Malatyasse. Kultuuriportaali andmetel saab sinna jõuda linnaliinibussiga. Haridusministeeriumi lehel mainitakse ka 40. linnaliinibussi, mis väljub linna keskusest, kuid kuna marsruudid võivad muutuda, on enne minekut oluline olukorda üle vaadata. Autoga saabuvad jõuavad parki sõites Gazianteppi suunas. Täpse vahemaad ei ole antud, kuna erinevad allikad esitavad erinevaid numbreid. Enne külastust on oluline mõned asjad silmas pidada. Haridusministeeriumi lehe andmetel ei ole pargi jaoks kindlat külastusaega ja see on tavaliselt avatud päevavalguse ajal. Samal lehel märgiti, et mõned pargi rajatised võivad olla ajutiselt suletud või kasutuses väljas. Seetõttu on soovitatav enne külastust ametlikelt asutustelt teavet küsida, eriti kui soovite kasutada botaanikaaeda ja muid rajatisi. Avamisajad ja kontaktandmed leiate Kahramanmaraşi maakonna haridusdirektoraadi veebilehelt (kahramanmaras.ktb.gov.tr). Varahommikul saabumisel on hea võimalus nii lindude vaatlemiseks kui ka parema valgustuse jaoks. Kapıçam on ideaalne koht neile, kes soovivad Kahramanmaraşist lühikeseks ajaks linnakärast eemale minna. Botaanikaaed on huvitav taimede armastajatele, järved lindude ja putukate vaatlemisele pühendunud inimestele ning metsalaanad sobivad matkamiseks ja fotograafiaks. Piisab, kui võtate kaasa vee ja mugavad kingad. Oluline on viia kaasa oma prügi ja mitte kahjustada taimi. Läheduses asuva Domuztepe mäe arvesse võttes, on park suurepärane koht, et veeta päev nii looduse kui ka ajaloo keskel, pakkudes nii alguspunkti kui ka puhkusepaigut.
4
Domuztepe Höyüğü

Domuztepe mägi.

~1 h siin
Emiroğlu yakını, Pazarcık, Kahramanmaraş

Domuztepe on tõus, mis asub Maraşi tasandikul, Pazarcıkis, Emiroğlu lähedal. Pazarcık omavalitsus näitab seda tõusut Kelibişler ja Emirler külade vahel. See on arheoloogiline väljakaevamiste ala, mitte muuseum või korraldatud turismimarsruut. Enne sinna suundumist on soovitatav küsida infot kohalikult kultuuriministeeriumilt ja Pazarcık omavalitsuselt, kuna sissepääsu ja külastustingimused ei ole ametlikult avaldatud. Arheoloogiline ala on kaitstud ja sinna ei tohi siseneda ilma loata, samuti ei tohi pinnast esemeid koguda. Internet Archaeology artikli kohaselt asub tõus Gaziantepi ja Kahramanmaraşi vahel, Torose ja Amanose mägede vahel asuval Maraşi tasandikul. Artiklis on märgitud, et asula suurus on umbes 20 hektarit. Tõus avastati 1994. aastal. Aastatel 1995–2006 viisid Manchesteri Ülikooli ja UCLA ühisprojektide meeskonnad, mida juhtisid Stuart Campbell ja Elizabeth Carter, seal kaevamistöid. Alates 2008. aastast jätkab tööd Manchesteri Ülikool ja British Museum. Arheoloogilised leiud viitavad, et asula tekkis umbes 5600–6000 eKr. Pazarcık omavalitsus toetab seda aega ja seostab seda hilise neoliitikumiga, ehk Halafi kultuuriga. Halaf on kultuuriline mõjupiirkond, mis levis Viljakas Kuu põhjaossa. Artiklis on märgitud, et sel perioodil oli asulate vahel tugev materiaalsete ja ideede vahetus. Kaevamiste käigus leiti keerulisi arhitektuure ja rikkalikku materiaalset kultuuri. Leiud hõlmavad suurt hulka maalitud keraamikat, loomade ja inimeste kujukesi. Samuti leiti kaunistatud templid ja templivormid. Lisaks leiti peenelt töödeldud kivikausid, jahvatamisvahendid, luust tööriistad ja obsidiaanist valmistatud kiviesemed. Obsidiaan on tumedat värvi looduslik klaas, mis on vulkaanilise päritoluga. Tõusult on leitud üle 10 000 obsidiaanist eset, mis moodustavad umbes 18–20% kõikidest kiviesemetest. Vähese obsidiaaniproovide geokeemiline analüüs näitas, et see pärines paljudest erinevatest allikatest. See viitab sellele, et asulal oli laialdased kontaktid. Tõus on kunstlik mägi, mis on tekkinud mitme järjestikuse asula tulemusel. Selliseid alasid saab tasandikul sellisel viisil tõlgendada. Alal viibimise ajal on soovitatav jääda lubatud piirkondadesse ja pildistada kaugelt. Marsruut lõpeb siin ja tagasitee viib Kahramanmarašisse.

Allikas: Internet Archaeology, Domuztepe.

Domuztepe künnikas asub Kahramanmaraşi linna lõunaosas, Pazarcık'i piirkonnas, Emiroğlu lähedal asuvas muinasasulas. Pazarcık omavalitsus paikendab künnikast Kelibişler ja Emirler külade vahele. Nime tähendus on türgi keeles "seapuu". Arheoloogilise välitöö aruanne kirjutab, et asula asub Maraşi tasandikul, mis jääb Gaziantepi ja Kahramanmaraşi vahele, Torose ja Amanose mägede vahele. Sama aruande kohaselt katab künnikas umbes 20 hektari suurust alast. Asula on seotud Halafi kultuuriga. Pazarcık omavalitsus nimetab seda kultuurperioodi hilise neoliitikumiaja ja kalsoliitikumiaja ajaks, ning väljakaevamiste käigus on leitud esemeid, mis pärinevad umbes 6000–5500. aastal e.K. Internet Archaeology's avaldatud artiklis paigutatakse asula samuti umbes 6000–5500. aasta e.K. ajavahemikku. Open Contexti projekti kokkuvõte rõhutab, et asula pärineb 6. aastatuhande Halafi perioodist. Seetõttu on kõige täpsem öelda, et asula pärineb umbes 6. aastatuhandest e.K., kui täpset aastat ei saa kindlaks teha. Künnikas avastati 1994. aastal ja seda kaevati 1995. kuni 2006. aastal Manchesteri Ülikooli ja California Ülikooli Los Angelesi ühismeeskonna poolt. Kaevamiste juhendajad olid Stuart Campbell ja Elizabeth Carter. Tööd jätkati alates 2008. aastast Manchesteri Ülikooli ja British Museumi koostöös. See pikk kaevamisajalugu selgitab, miks asulat nii sageli teaduslikus kirjanduses mainitakse. Kaevamiste käigus leitud materjal on oluline allikas muinasaja ühiskondade mõistmiseks. Kaevamiste käigus on päevavalgele tulnud keerulisi arhitektuurijäänikke ja rikkalikku materiaalset kultuuri. Internet Archaeology artiklis kirjutatakse, et leitud esemete hulka kuuluvad rohkelt maalitud keraamika, loomade ja inimeste kujukesi, graveeritud pitsati, pitsati jäljed ja peenelt töödeldud kivikausid. Samuti on leitud palju jahvatamiskive, luust tööriistu ja obsidiaanist valmistatud tööriistu. Pazarcık omavalitsus on samuti märkinud, et kaevamiste käigus on leitud pitsati, keraamikakonteinerid ja kujukesi. Open Contexti kokkuvõte rõhutab, et pitsatite sagedane esinemine on märkimisväärne tunnus. Obsidiaan on oluline materjal, mis annab teavet asula suhetest välismaailmaga. Artiklis kirjutatakse, et siit on leitud üle 10 000 obsidiaanist esemeid, mis moodustavad umbes 18–20 Sellest tulenevalt ei ole tekkiv küna ainult eelajalooline asuala, vaid mitmekihiline piirkond, mida on pikka aega kasutanud erinevad kogukonnad. Teekkivide uurimisel tuleb meeles pidada, et kihid on üksteise peale ladestunud. Külastamisel tuleb olla ettevaatlik. Domuztepe on arheoloogiline väljakaevamiskoht ja külastusajad, sissepääsu tingimused või kaevamiste hooaeg ei ole ametlikel lehekülgedel avaldatud. Seetõttu tuleks enne kohale jõudmist pöörduda Kahramanmaraşi maakonna kultuuri- ja turismiametile ning Pazarcıki omavalitsusele, et teada saada külastustingimused. Alal on keelatud pinnast esemeid koguda ja kaevamisalale lubata. Kuna see asub põllumaal, on oluline vältida külvatud aladele astumist, mis on põhiline viisakuse reegel. Kaevamisgrupi väljaannete lugemine on hea viis tekkivi tundma õppida, isegi kui te ei külasta seda kohapeal. Paljud leitud esemed on säilitatud Kahramanmaraşi muuseumis. Open Contexti andmetel on muuseumis esitatud näidiste hulgas osa muuseumis, väike osa aga UCLA ja Manchesteri ülikoolis. See teave näitab, kus leitud esemed on säilitatud, kuid ei tähenda, et muuseum on külastajatele avatud. Aktuaalse teabe saamiseks tuleks külastada muuseumi ametlikku veebilehte. Teekivi juurde jõudmiseks on parim suunduda Pazarcıkist Emiroğlu lähedusse ja enne reisi kohalikelt asutustelt marsruudi kinnitada. Domuztepe on väärt sihtkoht neile, kes soovivad mõista Maraşi tasandiku ajalugu. Põllumaade keskel asuv teekivi viitab inimestele, kes elasid siin umbes 6. aastatuhandel e.K., ning nende maalitud nõudele, templitele ja sidemetele kaugete maadega. Seetõttu on oluline planeerida külastus pärast konsulteerimist asutustega ning näidata austust kaevamisalale ja ümbritsevale maale. Kui seda kaalutakse koos linna ajaliste hoonestega, siis teekivi viib Kahramanmaraşi ajalugu palju kaugemale.

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnDulkadiroğlu, Kahramanmaraş
TüüpKultuuriline
Peatus4
Kuupäev6. november 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti