Grand Bazaar'i taga asuvad kaubamajad.

Alustage Kapalı turult, mis taastatud ajaloolise turu südamest, mis on turu keskne osa. TDV islami entsüklopeedia kohaselt kirjutab Semavi Eyice, et see kaubanduskeskus tekkis kahe bedesteni (kaubandusgalerii) ümber, mis asusid Beyazıt ja Nuruosmaniye mooskide vahel. Vanem neist, Cevahir Bedesteni, asub täna turu keskel. Sellel on viisteist kuppelt, ja see ehitati Fatih Sultani Mehmedi poolt pärast vallutust. Algselt kandis see nime Bezzazistan, mis tähendas "kangaste turg". Nuruosmaniye suunas asuv Sandal Bedesteni on aga kahekümnest kuppelist. Selle ajalugu on vaieldav, kuid Ekrem Hakkı Ayverdi leidis selle kohta teateid 1478-1479 aasta väärikusregistrites ja seostab seda tavaliselt Fatihi ajaga.

Aastasajadega kasvas turg, lisades sellele kaks keskset osa ümbritsevaid poe tänavaid ja karavansarajad. Tänapäeval näete seda kujul, mis kujunes peamiselt kahe katastroofi järel. 1894. aasta maavärin tekitas hoonetele suuri kahjustusi; hilisemate taastamistööde käigus vähendati turu piire ja umbes pooled selle ümber asuvatest karavansarajadest jäid selle piiride väljapoole. 26. novembril 1954 puhkenud tulekahju hävitas umbes kaks kolmandikku hoonest; taastamine kestis viis aastat ja lõpetati 28. juulil 1959.

Peatuge mõneks minutiks Cevahir Bedesteni kupplite all ja vaadake, kuidas need sambad seda toetavad; ülejäänud turg on selle ümber laienenud. Seejärel külastage kahekümnest kuppelist Sandal Bedesteni ja võrdle neid kaht hoonet. Seejärel suunduge turu põhjalõuna, suunas, kus asub Zincirli Han. Turu kaudu karavansarajadeni jõudmine on parim viis näha, kuidas see kunagi ühtne kaubandusmaailm on tänapäeval jagunenud. Tänavaid on sarnased; et ei eksiks, järgige peamisi tänavaid ja väravate nimesid, ja praeguseid avamis- ja sulgemisaegu saate kontrollida turu ametlikest teadetest.

Allikas: TDV islami entsüklopeedia (Büyük Çarşı).

Kapalıçarşı põhjaosas asuv Zincirli Han on üks tuntuimaid karavansereid, mis asub turu piirides ja on ümbritsetud kauplustega. KÜRE entsüklopeedia kirjeldab seda 1708. aastal ehitatud, ühe siseõuega ja kahekorruselise osmanide kaubanduskeskusena; ka Wikipedias on sama info. Peamine osa on lai, ristkülikukujuline siseõu, mille ümber on kaks korrust. Siseõue kaguosast viib avatud, ruudukujuline väike ala.

See on marsruudi kõige rahulikum ja mõõdukam koht, seega hea koht, et mõista karavanserei põhilist struktuuri. Minge siseõue keskele ja vaadake ümbrust. Esimese korruse avad viivad kauplustesse, teise korruse galeriid aga töökojatesse. Ehitatud lagendikust seinad, telliskividest kaared ja rohelised rulood annavad hoonele pigem tavalise töökoja tunnet, mitte suurte karavansereide monumentaalsust. Pidage meeles seda väiksemat mõõtkavale, kui edasi liikudes näete suuremaid karavansereid, nagu Büyük Valide Han kolme siseõuega ja Büyük Yeni Han pika siseõuega.

Karavanserei tegelik olemus peitub selles, mis seal toimub. KÜRE'i andmetel on seal tegeletud matite, vaskitööde, matite remondiga, antikvariaadiga, ehtete valmistamise ja juveelitöödega, ja need tegevused jätkuvad ka tänapäeval; Wikipedias kirjutatakse, et esimesel korrusel on juveelipoodide ja teisel korrusel töökoju. Võite peatuda galeriis ja kaugelt vaadata, kuidas meistrid töötavad, kuid enne fotode tegemist küsige luba. Siit saate Mahmutpaşa väravast turule väljast ja laskuge alla Mahmutpaşa jõe järsust nõlvalt, mööda Nuruosmaniye mošee põhja poolt ja Çuhacı Hani ees.

Allikas: KÜRE entsüklopeedia; Wikipedia.

Mahmutpaşa jõe kaldal, Nuruosmaniye mošee põhjaosas asuva Çuhacı Hani lähedalt mööda minnes ja alla laskudes jõuate Kürkçü Hanini juurde. Alustuseks mõned sõnad Çuhacı Hanist: TDV (Türk Dünyası Vakfı) islami entsüklopeedia kohaselt ehitati see III. Ahmedi ajal, aastatel 1718–1730, tema peaministri Nevşehirli Damad İbrahim Paşa poolt. See sai nime, kuna seal kogunesid kangatöötlejate ja gildide liikmed. 1750. aastal põhjustas suur tulekahju kahju ja 19. sajandil asendasid selleks ehteäritajad.

Kürkçü Han on palju vanem. TDV-s öeldakse, et see ehitati 15. sajandi teisel poolel, Fatih Sultan Mehmedi ajal, peaminister Mahmud Paşa poolt ning see on üks linna vanemaid kaubandushooneid. Samast kompleksist on lähedal ka Mahmutpaşa hammam (vanemad riiete pesemispaigad).

Hoone koosneb kahest osast, mille kogumõõdud on umbes 128 x 68 meetrit. Esimene osa on ruudukujuline, kus on kaks korrust ja toad on paiknedud siseõue ümber. Teine osa, mis asub põhjas, on kujult ebaregulaarne. TDV-s märgiti, et algselt oli hoones 127 tuba, mis on lähedal sellele arvule, mida Evliya Çelebi on maininud. Siseõues asub Hacı Küçük Ahmed Ağa poolt ehitatud väike mošee. Suurte maavärinate järel muudeti varjualuste toed kivipostideks.

Aastasadade jooksul on hoonele tekitatud kahjustusi. Mõned osad on lammutatud ja algset arhitektuuri on muudetud. TDV märkis 2002. aastal, et hoone oli halvas seisus, kuid viimastel aastatel on seda osaliselt puhastatud ja renoveeritud. Vikipedias on kirjutatud, et praegu kuulub hoone osaliselt Vakıflar Genel Müdürlüğü (põhitõestusministeeriumi fondide valitsus) ja osaliselt eraisikutele ning seal asuvad peamiselt villast ja muudest kangatoodetest kauplused. Astuge suurele õuega hoonesse, et tunda 15. sajandi mõõtkav, ja seejärel suunduge lääne poole Çakmakçılar Yokuşu suunas.

Allikad: TDV islami entsüklopeedia; Vikipedia.

Kürkçü Hanist lääne poole liikudes ja Çakmakçılar Yokuşu tänavale jõudes, näete selle küljel pika fassaadi. Suurt Yeni Han'i ehitas sultan III. Mustafa, et tagada oma vaimulike asutuste jaoks sissetuleku. Krunt hakati koguma juba 1761. aastal vahetustehingute kaudu ja ehitus valmis aastal 1177 (1763–1764). Arhitekti nimi on teadmata, kuid dokumentides mainitakse korduvalt ehituse alguses osalenud Şehremini Haşim Ali Bey. Vikipedias öeldakse, et see on Istanbulis Suur Valide Han'i järel teine sellise tüübi suurim hoone.

Seda hoonet eristab teistest selle vorm. Toad on paigutatud kolm korda pikkade ja kitsaste siseõu ümber. TDV (Türk Dünyası Vakfı) kirjeldab kahte siseõu, mis on üksteisest eraldatud koridoriga, ja annab nende mõõtmed 42 x 15 meetrit ja 25 x 12–15 meetrit; Vikipedias öeldakse, et kogu siseõu on umbes 85 meetrit pikk. Astuge siseõue ja vaadake selle kitsa otsa poole – kolm korrust galeriide järjestikune paigutus on üks selle marsruudi silmapaistvamaid elemente. Pange tähele seinu, mis on ehitatud vaheldumisi heledatest ja tumedatest kividest, ning ülemisi väljapoole ulatuvaid osi. Kivi linnuke, mis asub Sandalyeciler Sokağı nurgal ja millel on kiri "mašallah", on han väikene üllatus.

Han majutas oma algusaegadel peamiselt raamatupidajaid; 1780. aasta andmetel, mida toob välja Vikepedia, oli seal 74 tuba, kus elasid raamatupidajad. TDV-st selgub, et aastatel 1868–1927 asus seal ka turvalisusfond, hiljem tulid sinna tekstiilitöökodad ja väikesed tööstusettevõtted. Tänapäeval on han endiselt täis poe ja äriettevõtteid. Jalutades galeriides, ärge blokeerige äride ees olevat ruumi ja laske treppidel kaubavedu pakkuvatel inimestel mööduda.

Allikas: TDV İslam Ansiklopedisi; Vikepedia.

Kui tõusete Çakmakçılar Yokuşu teel veidi kõrgemale, jõuate Büyük Valide Han'i juurde, mis on tänavaga piirneva suure fassaadiga. TDV (Türk Dünyası Vakfı) islami entsüklopeedia kirjutab, et see on Istanbulis suurim kaubandushoone. Sultaan Kösem Valide Sultan lasi selle ehitada, et toetada heategevusprojekte ja eriti Üsküdar'is asuvat Çinili Camii (keraamiliste plaatidega kaunistatud mošee). Allikad on ajaloo osas erinevad: TDV väidab, et see ehitati sultaan IV. Muradi valitsusajal (1632-1640), samas kui Wikipedia toob välja aasta 1651. Varem asus seal Cerrah Mehmed Paşa palee.

Hoone on ehitatud kolme siseõue ümber. Ukse alt sisenedes jõuate esmalt ebaregulaarse, kolmnurgale lähedase õue; sealt pääsete suure peamise õuega, mille läbimõõt on umbes 55 meetrit, ja lõpuks väiksemasse kolmandasse õue. Esimese korruse toad on kaetud võlvidega, samas kui ülemise korruse toad on kuppelkujulised. TDV kohaselt on seal umbes 210 toad. Leidke üks õuedest tõusev kivitorn. TDV kohaselt on see torn, mis pärilib Bütsantsi ajast, umbes 12x12 meetri suurune ja ligikaudu 25 meetri kõrgune, ning seda on näha isegi Galata sillalt.

Sajandite jooksul oli see koht, kus kohtusid kaugturismi esindajad. TDV kirjutab, et seal elasid Iraani ja Aserbaidžaani kaupmehed ning hoones töötasid Iraani trükijad, kes trükkisid raamatuid. Wikipedia kohaselt kasutasid seda hoonet 19. sajandist alates peamiselt Iraani kaupmehed, kes toisid sinna vaipu ja siidi; tänapäeval on seal töökohtad ja ateljeed. Aja jooksul on teise õue varikad kaetud uute ehitistega, kolmas õu on täienenud lisatöödega, ja TDV märkis, et 1989. aastal oli hoone oluliselt kahjustatud. Jalutades õuedes, vaadake kolme õue erinevaid kujusid ja torni kivikonstruktsiooni. Siit saate marsruudi lõpetada ja minna läbi Uzunçarşı teel Eminönü linnaossa.

Allikad: TDV islami entsüklopeedia; Wikipedia.