Esertepe piirkonnast Cumhuriyet tornini: Kecioreni künkad.

Alustage oma teekonda Muhammed Ali Esertepe pargis, kui hommikusel päikesevalgus on veel pehme. Ankara suurlinna omavalitsuse andmetel asub park Etliki ja Esertepe linnaosade vahel ja sinna pääseb neljast erinevast kohast. Vikipedias on pargi pindala 18,3 hektarit ja kõrgus 985 kuni 1055 meetrit. See muudab selle üheks Ankara kõrgeimaks kohaks; siit avaneb esimene vaade horisontile, mida näete kogu teekonna jooksul. Omavalitsuse teatel on pargis neli platsi ja neli sissepääsu, mis on nimetatud osmanide, seldžukkide, hunnide ja Türgi Vabariigi auks. Määrake, millest sissepääsust sisse läksite, sest väljumisel võib olla keeruline sama sissepääsu leida, eriti suurel nõlval. Paragi ajalugu on samuti seotud selle kõrgusega: Vikipedias öeldakse, et piirkonda kasutati Vabariigi algusaastatel sõjaväe õppekohana. Kui linn kasvas, ümbrus täienes elamutega ja sõjavägi lõpetas 1970. aastal turvakaalutlustel selle kasutamise. Seejärel võttis Ankara suurlinna omavalitsus 2013. aastal selle alaga, ja park avati avalikkusele 19. mail 2015. Omavalitsuse teadaanne räägib, et park asub Esertepe ja Etlik vahel orus ja seda kujundati Dikmeni oru eeskujul. Paragi nimi muudeti praeguseks 2016. aasta juunis, pärast boksija Muhammed Ali surma, omavalitsuse otsusega. Kasutage omavalitsuse rajatud trepid ja kolm kaldteed, et hõlpsalt nõlval liikuda; need on mõeldud ka puudega külastajatele. Kõigepealt jõudke pargi kõrgeimasse punkti ja suunduge lõunasse, linna keskuse suunas. Siit on võimalik näha Ankara nõginal asuvat tasandikku ja seda ümbritsevaid künd. See on parim koht, et näha valgustatud Türgi kaarti, mis on korraldatud taimede gruppide järgi. Pildistamiseks kasutage laiem objektiiv, sest pargi väärtus peitub pigem horisondi laiuses kui detailides. Hommikul on päike teie kõrval, mitte selja taga, mistõttu linna siluett on selgem. Istuge mõneks minut vaiksesse nurka ja vaadake horisont, mis ulatub vasakult paremale; see on esimese etapi mäng, kus otsite päeva jooksul järgmisi sihtkohti. Kirdes asuv kõrge ja pikk torn on Atatürk Cumhuriyet torn, kuhu te peagi jõuate. Kuna park asub elamute keskel, kohtate sageli hommikul jalutavaid kohalikke elanikke; käige nende teedest kõrvale. Lahkudes jätke park ühe Etliki poole asuva sissepääsu kaudu. Sealt on umbes

Kui jõuate Güçlükaya piirkonda, torni otsida ei ole vaja, sest see on nähtav peaaegu kõikidest tänavatest. Keciöreni omavalitsus teatab, et torni aadress on Güçlükaya Mahallesi Çağla Sokak; sellele piirkonnale teenib ka M4 metroojaam. Enne torni lähedale minemist, leidke koht, kust näete kogu torni umbes paar sajand meetri kauguselt. Vikipedias on kirjutatud, et betoonist ehitatud torni kõrgus on 197 meetrit. TRT Haberile teatati Anadolu Ajansilt, et torni on projekteerinud Ragıp Buluç, kes on ka Atakule torni arhitekt. Kui vaatate hommikul Esertepe piirkonnast Ankara siluetti, on hea teada, et mõlemad tornid on sama arhitekti töö. Sama teate kohaselt on torni tipus Seljukide tähtede kujundus; lähedale minnes vaadake üles ja otsige seda kujundust. Ehitatud valgustuse ja LED-ekraanidega on torn õhtul kaugelt vaadates väga erineva välimusega, seega pange see teel tagasi minnes tähele. Torni ehitus kestis üle kakskümmend aastat. Vikipedias on kirjutatud, et vundamendi panek toimus 18. juulil 2003 ja ehituse eeldatav lõpp oli algselt 2004. aasta aprill. TRT Haber teatas, et ehitus peatati, sest see ületas lubatud kõrguspiiri, millele järgnes pikk kohtulik protsess. Vikipedias on kirjutatud, et 2020. aastal kuulutati uus konkurss välja ja avapidu toimus 18. märtsil 2024. Teate kohaselt asuvad tornis kunstigalerii, raamatukogu, spordisaal, pulmisaal, vaateterrass ja teaduskeskus. Praegu on külastajatele kõige lihtsam pääseda raamatukokku. Keciöreni omavalitsuse 2025. aasta tegevusaruanne teatab, et Atatürk Cumhuriyet torni 100. aasta raamatukogu avati 2. detsembril 2024. Omavalitsuse veebilehe kohaselt asub raamatukogu torni esimesel korrusel ja sellel on 146 istekohata, millest 130 on täiskasvanutele ja 16 lastele mõeldud. Raamatukogus on üle 20 000 raamatut ja sinna saab liituda esitades isikutunnistuse. Mõne minuti veetmine selles vaikses ruumis intensiivse päeva keskel on üks ootamatumaid pausihetki. Omavalitsuse aruandes on märgitud, et pulmuteenused osutatakse ka torni esimesel korrusel, seega näete nädalavahetel seal võib-olla palju inimesi. Kui soovite minna vaateterrassile ja ülemistele korrustele, küsige enne Keciöreni omavalitsuselt külastustingimusi ja -aegu. Isegi kui te ei pääse terrassile, on torn

Estergon Türgi Kultuurikeskuse juurde jõuab läbi Güçlükaya piirkonna Fatih tänavat. Kohalik omavalitsus teatab, et muuseum asub aadressil Güçlükaya Mahallesi Fatih Caddesi. See hoone, mida näete torni järel, on huvitav ajaline hüpe, sest siin liitute 21. sajandi tornist 16. sajandi kindluse koopiaga. Vikipedia andmetel avati keskus 29. mail 2005 ja see on ehitatud Ungaris asuva Estergoni kindluse replikana. Algne kindlus asub umbes kuuskümne kilomeetri kaugusel Budapesti loodes, Doonai jõe kaldal. Vikipedia kohaselt vallutasid türklased selle kindluse esmakordselt 1543. aastal, pidid selle 1595. aastal loovutama, võtsid selle 1605. aastal tagasi ja 1683. aastal jäi see lõplikult türklaste valitsusest välja. Tänapäeval lauldav Estergoni laul pärineb 1595. aasta kaitsest. Esiteks käige hoone ümber ja vaadake selle välispid. Vikipedia kirjutab, et hoone ehitus kestis kuus aastat ja selle kaheksa küljega struktuur on inspireeritud Alanya kindluse Punakasest tornist. Viiekorruselises hoones asuvad muuseum, konverentsisaalid ja töökojad; Vikipedia märgib ka, et hoone on planeeritud koos Aasia aedadega. Sisenedes jõuate otse esimesele korrusel asuvasse Keçiöreni omavalitsuse etnografiamuuseumi. Omavalitsuse andmetel avati muuseum 2005. aastal koos keskusega ja see esitleb Seljukide ja hilisemate osmanide perioodile omast 17. ja 18. sajandi esemeid. Muuseumis on 1109 eset, mis on kogutud sellistest linnadest nagu Ankara, Amasya, Tokat, Gaziantep, Izmir, Kahramanmaraş, Konya, Ödemiş, Tire ja Aydın. Mõned esemed on paigutatud kümne suure vitriini juurde, luues teatud teemasid: näiteks õhtupeod, sünnipäevatseremooniad, türgi saun, kohvikukultuur, salong, köök, elutuba, vaskepood ja pruutkoda. Käige iga vitriini juures ja proovige välja selgitada, kust linnast iga ese pärineb. Omavalitsus teatab, et muuseum on planeeritud üsna avara ja ovaalse alaga ning aias ei ole väljapanekuid; kõik esemed asuvad seest. Omavalitsuse lehel on kirjas, et 2011. aastal lisati osa, mis on pühendatud Küprose kultuurile, ja 2012. aastal lisati Kasahhi telk, mis räägib Kasahhi traditsioonist tuntud Tusau Kesu tseremooniast. Muuseum on tasuta ja avatud iga päev, kuid enne külastust tasub praegused lahtipidamistunnid üle kontrollida. Mu

See peatus on mäenõlval, kust saate alla minna aiasse. Keçiöreni omavalitsuse andmetel ühendab köisraudtee Subayevleris asuvat Atatürki aeda ja Tepebaşıs asuvat Güçsüzler Yurdut. Vikipedias öeldakse, et sellel on kaks jaama: Atatürk lõunas ja Cumhuriyet põhjas. Omavalitsuse andmetel on selle pikkus 1653 meetrit ja kõrgeim punkt on 85 meetrit. Vikipedias on märgitud, et kahe jaama vaheline kõrgusvahe on 65,5 meetrit, mis tähendab, et see laskumine on osa mäest, millele te olete juba hommikul roninud. Köisraudtee avati aprillis 2008 ja selle kabinad on valmistatud Izmiri ettevõtte poolt. Kuusest kaheksale inimesele mõeldud kabinist saab transportida 384 reisijat tunnis ja sõit kestab umbes kakskümmend minutit. Kuid Vikipedias on märgitud, et see suleti 22. aprillil 2024 ajutiselt. Seepärast küsige enne ülemisele jaamale suundumise, kas see täna töötab, Keçiöreni omavalitsuselt. Kui see töötab, siis astuge Cumhuriyet jaamast köisraudteesse ja proovige istuda allapoole suunatud küljel. Kui kabin aeglaselt alla liigub, näete allpool Fatih Caddesi, metroo trassi ja Kalaba rohelisi alasid. Kui see on suletud, siis astuge omavalitsuse jaamast M4 metroosse ja sõitke ühe peatuseni, kus peatute Meteoroloji jaamas; Vikipedias öeldakse, et see jaam on ühendatud köisraudtee Atatürk jaamaga ja teenindab Atatürk aeda. See aed on omavalitsuse poolt Atatürk Botanik Bahçesi nime all tuntud suur park. Omavalitsuse andmetel loodi see 1996. aastal ja see asub Keçiöreni lõunaosas, katsetades 42 600 ruutmeetri suurust alast. Omavalitsus teatab, et aed on avatud nii suvel kui ka talvel ja see on koht, kus inimesed hommikul sporti teevad. Parkis on 800 meetri pikkune jooksurada; selle ringi läbimine jalgsi on lihtsaim viis, et näha kogu aeda. Omavalitsuse loendi kohaselt on aias umbes 8500 taime 69 eri liigist. Jalutades otsige loetelus olevad haruldasemad puud: nende hulka kuuluvad ginkgo, Himaalaja kadakas, Torose kuusk, sinine mänd ja magnoolia. Kevadel annavad värvi kirepeenid ja sirelid, sügisel aga kased. Aias on ka kaskade ja kaevu kujulised dekoratiivsed kaskadid; istuge natuke, kus kuulete vee häält. Siin asub ka kasahhi luuletaja Mağcan Cumabay mälestusmärk, ja see on teine koht marsruudil, kus kohtute kasahhi kultuuriga, pärast

Marsruudi viimane peatus on meteoroloogia muuseum, mis on pühendatud kogu päeva jooksul vaadeldud taeva uurimisele. Meteoroloogia peavalitsuse andmetel asub muuseumi sissepääs Kalabas, Kütükçü Alibey tänaval. Muuseumi saab külastada ainult tööpäeviti, eelneva broneeringu ja giidi saatel. Broneeringu saate teha eelnevalt valitsuse veebilehel olevate kontaktandmete kaudu. Valitsuse teatel asutati muuseum selleks, et näidata Türgis meteoroloogia valdkonna arenguid alates selle asutamisest. Vikipedias kirjutatakse, et muuseum kuulub meteoroloogia peavalitsusele ja selle järelevalve eest vastutab Anatoolia tsivilisatsioonide muuseumi direktorat. Samas allikas tutvustab seda kui ühte maailma väheseid meteoroloogia muuseume ja Türgi ainukest sellist muuseumi. Muuseum koosneb kahest osast: esimeses on esitatud kirjalikud ja visuaalsed ajaloo dokumendid, teises on väljas meteoroloogilised seadmed ja aparatuur. Valitsuse veebilehel on märgitud, et 2003. aasta märtsi seisuga on inventaris 140 seadet, aparatuuri, raamatut, päevikut ja dokumenti. Vikipedias kirjutatakse, et teises osas on üle 100 tehnoloogilist seadet ja aparatuuri. Giidiga ringkäiku tehes, alustage dokumentide osast, et saada ülevaade ajaloost, seejärel liikuge seadmete juurde. Eestertepes tunnetasite tuult, tornis horisonti ja aias varju; siin näete, kuidas neid asju numbriteks muudetakse. Valmistage oma küsimused ette ja küsige giidilt, milliseid mõõtmisi iga seade võimaldab. Hoone ise on ka eriline, kuid siin on allikates erinevaid andmeid. Vikipedias kirjutatakse, et muuseum asub 1908. aastal põllumajandusliku kooli jaoks ehitatud hoones, kus Anatoolia ajaviis algas oma esimesi töid. Samas allikas kirjutab, et hoonet kasutasid Atatürk ja tema kaaslased kuus kuud peakorterina. Samas allikas kirjutab, et muuseumis on Atatürk'i töölauad, kivisöekütteseade ja Atatürk'i tuba, kus on säilinud põrandakate. Kecioren omavalitsuse 2025. aasta tegevusaruandes kirjutatakse, et ajalooline Coban kooli hoone, mis asub meteoroloogia metroojaama kõrval, on renoveeritud ja avati 27. märtsil 2024 Atatürk Ankara Rahvusliku Võitluse Muuseumina. Kecioren kohta olevas Vikipedias kirjutatakse, et Atatürk kasutas Rahvusliku Võitluse ettevalmistuste ajal põllumajandusliku kooli hoonet peakorterina ja et seda hoonet kasutatakse täna meteoroloogia peavalitsusena. On parim küsida muuseumist, millistele hoonetele need kaks kirjeldust viitavad, kui te broneeringu te