Bolamanist Perşembe platoolle, rannikult järvedeni ja Mendereseni.

Alustage Güne Bolamanis, ranniku lähedal. Hommikul, kui päike mere poole suunatud fassaadi valgustab, on maja puitstruktuur kõige paremini nähtav. Parkige auto teeäärde ja vaadake maja siluetti kaugelt, teisel pool lahte. See kaugvaade on oluline, sest hoone eripära on kahe erineva ajastu ühendamine. Näete, kuidas alumises osas kivist tõusevad kindlustuse müürid ja nende kohal asuv puidust maja. Allikate kohaselt oli kindlus ehitatud poolsaarele, mis oli mõeldud vaatluse ja patrulleerimise jaoks. Türgi Wikipedia teatel teati, et poolsaar oli varem saar; pidage seda teavet meeles, kui vaatate rannajoont. Kultuuri- ja turismiministeeriumi teatel on maja aluseks otse kindluse kivid, st puidust konstruktsioon on ehitatud kindluse peale. Jälgige lähemalt seda ühenduskohta; koht, kus kivi lõppeb ja puit algab, on hoone kõige ilusam detail. Seejärel vaadake kahe otsa asuvaid rõduid, sest need rõdud on osa arhitektuurist, mis teeb sellest tüüpiliselt piirkonna näite. Küre entsüklopeedia teatel on müürid ehitatud kivist ja laastukividega. Türgi Wikipedia kohaselt ulatuvad kindluse müürid, mis on säilinud, maismaapoolsel küljel kuni kuus meetrit kõrgusele. Maja ehitamise aeg on erinevates allikates erinev: ministeeriumi leheküljed viitavad 18. sajandile, samas kui Türgi Wikipedia ütleb, et see on 19. sajandi algus. Samas artiklis öeldakse, et hoone ehitati Trabzoni kuberneri Hazinedarzi Süleymani Pasha poolt külalistemajaks ja hiljem muudeti perekonna suvekoduks. Samas allikas mainib ka briti geoloogi William John Hamiltoni, kes mainis seda maja aastal 1836. Hoone on kohalikelt tuntud ka Kademoğlu majana; ärge imestage, kui näete seda nime siltidel. Kultuuri- ja turismiministeerium on maja korra restaureerinud. Anadolu Ajansi teatel on maja praegu plaanis muuta kohalikuks muuseumiks, mis tutvustab piirkonna elu. Seetõttu küsige enne, kas saate sisse, Kultuuri- ja turismiministeeriumist või Fatsa ametnikelt. Isegi kui te ei saa sisse, on võimalik maja vaadata erinevatest nurkadest rannikul ja kõrgemalt teelt. Püüdke leida foto jaoks nurk, kus maja on nähtav koos mere ja poolsaare kividega, veidi kaugemalt. Veetke mõni minut mere ääres, vaadates Bolamani lahe rahulikku vett. Enne lahkumist vaadake poolsaare mõlemale küljele; pärast seda ei näete merd enam päeva jooksul. Suunduge järgmise peatuskoha jaoks Fatsa suunas ja keerake piirkonna kesklinnast Aybastı teele.

All

Fatsast lähedalt, Aybastı suunas liikudes, algab tee, mis möödub pähklipuuaiade seast ja tõuseb järsult. Lühikese sõidu järel jõuate järve juurde. Kohaliku omavalitsuse andmetel asub järv selle tee 10. kilomeetril, aga Vikipeedias on märgitud 8. kilomeetrit. Järgige teetähiseid. Ordu linna omavalitsuse poolt tehtud renoveerimistööde järel on alal parkla, jalutusrajad ja vaadetorn. Jätke auto parklasse ja suunduge kõigepealt vaadetornile, et saada ülevaade järvest. Sealt on hea näha järve keskel asuvat väikest saart. Vikipeedia teatel on see saar seotud vana ehitise varemetega. Seejärel laskuge alla jalutusrajale ja käige järve ümber. Käies mõelge, kuidas see järv tekkis, sest see on selle koha peamine lugu. Kohaliku omavalitsuse andmetel on järv tekkinud suure mullaläbi, mis mõjutas laia ala Bolamani jõe ja Yassıtaşi piirkonna vahel. Mullaläbi tekitatud aukudesse kogunes vihmavesi, millest osa kuivas aja jooksul või kasutati põllumaadena. Vikipeedias kirjutatakse, et järv koosneb kahest eraldi osast: suurest ja sügavast peaosast ning läänes asuvast madalast osast, mis on väikese silla abil ühendatud. Jalutusrajal jõudes läänekaldale, näete seda madalat osa ja kaldal asuvat rodet. Kohaliku omavalitsuse andmetel katab järv 60 dekaari pindala ja selle sügavus on 10 kuni 15 meetrit. Samal lehel on kirjutatud, et mullaläbi tekkis piirkonna Ülem-Kretatsi settekivimite pinnale. Järve ei voola ükski oja, kuid väike kanal suunab liigse vee Bolamani jõkke. Allikates on mainitud, et järves elavad mitmed kalaliigid ja jõevärjed. Hommikul võite kaldal kalastajaid näha. Järv on kaitsealas, seega jääge jalutusrajale ja ärge astuge rodetesse. Vaadetornis mõned minutid vaikselt istudes saate nautida veilinde ja rodet. Kohalik omavalitsus teatel on alal võimalik kanuuga sõita, kui soovite veele minna, küsige kohapeal infot. HaberTürki uudisteagentuuri teatel on järv 2024. aastal tehtud renoveerimistööde järel muutunud populaarseks sihtkohaks. Seetõttu võib nädalavahetustel keskpäeval jalutusrada täis olla; kui soovite vaikust, planeerige oma külastus nädalavahetuse asemel tööpäevadele. Pildistamiseks valige madal nurk, et jääksid kaasa nii järv, roded kui ka taustal olevad puud. Kui olete oma ringkäigu lõpetanud, naaske autole ja jätkake teed Ay

Gaga järvest edasi liikudes kaldab teekond sisemaale ja pähklipuuaiad hakkavad järk-järgult muutuma metsaks. Ulugöl asub Gölköyi maakonna keskuse lõunaosas ja maakonnast on järveni viitavaid märke. Maakonnast järveni ulatuv kaugus on erinevates allikates antud vahemikus üheksa kuni seitseteist kilomeetrit; mägedes sõites tasub liikuda rahulikult. Looduskaitseala sissepääsul jätke auto parklasse ja suunduge järve kaldal asuvale vaadetornile. Sealt näete ala ümbruse: maakonna ametniku andmetel on looduskaitsealal kolm üleujutuse tekitatud järve, millest üks on suur ja kaks on väiksemad, mis on kaetud roodetaimestikuga. Ulugöl on neist suurim ja vastavalt Wikipedia'le Ordu suurim järv. Astuge järve ümber käiesõiduteele ja lõpetage ringkäik rahulikult. Jalutades pöörake tähelepanu puudele; Wikipedia teatel koosneb ala ümbritsev mets peamiselt tammede, pöökide, kaskede ja leppade variatsioonidest. Võite näha vees ujuvaid lehti ja vesiroose; Wikipedia märgib, et valged vesiroosid on järvele väljast toodud. Väikeste järvede roodetaimestikuga ääred on hea koht lindude helisid kuulamiseks; peatuge seal mõneks minutiks. Kuna ala asub umbes 1200 meetri kõrgusel, on seal isegi suvel kaldal jahedam, seega võib õhuke lisarõivas olla kasulik. Looduskaitseala kuulutati välja 2009. aastal ja see hõlmab 26,5 hektari suurust ala. Parkis on piknikulaudade, purskkaevu, vaadetornide ja jalutusradade. Seal saate oma lõunasöögi nautida puude varjus. Wikipedia teatel on järv täidetud nii põhjaveega kui ka pinnaveega ja selle vee kvaliteet on kõrge. Samast allikast leiame, et pargis on perekondadele sobivaid külalistemajutuskohti. Võtke kõik, mis te kaasa võtsite, tagasi, sest järv on tuntud oma puhta vee poolest ja see on kaitstud ala. Ümbritseva metsa kõige kaunim aeg on sügis, mil lehed muutuvad värviliseks; maakonna ametnik rõhutab eriti lehtede värvimuutuste loomud. CNN Türgi teatel külastab seda piirkonda sügisel tuhandeid inimesi päevas, seega on rahuliku jalutuskäigu jaoks soovitatav vara hommikul kohale jõuda. Fotograafide jaoks on parimad pildid tuuletu ajal, kui järve peegeldavad metsa. Juulis korraldavad kohalikud omavalitsused Ulugöli pidusid, mis võivad piirkonda väga rahvarohkeks muuta; kui soovite vaikust, uurige pidude ajakava. Järve sügavuse kohta on allikates väga erinevaid andmeid, seega ei anna me siin täpseid numbreid.

Perşembe platoolle seotud teekond viib teid 17 kilomeetri kaugusel asuvasse Aybastı kesklinna. Platool on umbes 1500 meetri kõrgus ja see on päeva kõrgeim punkt. "Kültür Portalı" teatel on suurem osa platoolle viiva tee asfaltkattega, kuid osa on veel kruusateena. Tee lõpus olevat osal on soovitatav kiirust vähendada. NTV teatel on platool sissepääsul looduslik järv ja väike juga; te võite neis peatuda. Kui jõuate platoolle, jätke auto ja minge "menderes" (kurud) vaatama, et aru saada, miks see koht on nii tuntud. "Menderes" on jõgede loodud tihedad kurud, mis voolavad üle tasase niidu. "Küre Ansiklopedisi" kohaselt on see maastik kujunenud tuhandete aastate jooksul erosiooni ja jõe tegevuse tulemusena. Maakonna omavalitsus tutvustab "menderes" kui ainulaadset looduslikku moodustist ning teavitab, et käimas on tööd selle maailmapärandi nimekirja kandmiseks. Kurud on kõige paremini näha veidi kõrgemalt; lühike tõus ühele ümbritsevatele nõlvale avab teile selle vaate. Kui lähete niidule, olge ettevaatlik, et ei astuks jõgede kallastesse ega häiriks karjamaal olevat loomi. Anadolu Ajans ja NTV teatavad, et suvekuudel on külastajatele huvitav vaadata lambakarju, mis karjavad "menderesi" ümbruses. Need karjad näitavad, et platool on aktiivne tegevus, seega käige lammaste ja karjameeste lähedal rahulikult. Platool kuulutati 1991. aastal ministrite kabineti otsusega turismikeskus. Suvekuudel muutub see elavaks kohaks. Anadolu Ajans kirjutab, et kohalikud elanikud müüvad platool turul oma toodangut; kui soovite tagasiteel kohalikke tooteid osta, külastage turgu. Platool on palju jahedam kui rannikul ja seal on sageli udu. Anadolu Ajansi teatel kannavad külastajad isegi suve keskpaigas jope. Kui ilmub udu, püsige teadaolevatel radadel, et ei kaotaks niidu keskel suunda. Igal aastal juulis toimuvad platool pidustused; omavalitsus loetleb maadlusvõistlusi, ratsasõite, rahvakultuurisündmusi ja kontserte. Pidustuste päevadel on platool palju inimesi, teed ja parklad on täis; kui soovite rahulikku õhtut, uurige pidustuste ajakava. Omavalitsus märgib ka, et platool on hea võimalus piknikuteks, matkadeks ja mäesuuskamiseks. "Küre Ansiklopedisi" kohaselt tegeletakse platool põllumajanduse ja karjakasvatusega ning see on oluline koht ökoturismile. NTV teatab, et platool on külal