Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Bitlise järvele, mis asub Taş köögis.
Kultuuriline4 Peatus

Bitlise järvele, mis asub Taş köögis.

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Bitlis on üks neist harvadest linnadest, mida saab rääkida selle kividega. Linna kultuuri- ja turismiministeerium märgib, et kohalikku punakat kivimaterjali kasutatakse linnas asuvates mošeed ja et medresseid ehitati Bitlisele omasest kivist. See marsruut järgib selle kivi jälgi alates linna kesklinnast kuni Van Gölü kaldal asuva Ahlatini, pakkudes samal ajal ülevaate piirkonna vulkaanilisest maastikust. Esimene peatus on Bitlise kindlus, mis asub linna keskusest veidi eemal, kõrgel kaljule. Kindluse sisse ei pääse, kuid sealt avaneb kaunis vaade ümbrusele. Allikates öeldakse, et kindlus rajati Aleksander Suure ülema Badlise käsul. Teine peatus on Bitlise suur mošee, mis asub linna keskuses. See hoone, millel on ristkülikukujuline põhi, teravad kaared ja minaret, mis tõuseb nagu eraldi torn, näitab selgelt, kuidas kivimaterjali kasutati arhitektuuris. Ehitusaeg on allikates erinev, seega kasutatakse tekstis ettevaatlikku keelt ning külastajatele tuletatakse meelde, et tuleb käituda viisakalt. Kolmas peatus asub linna ääres, Van Gölü läänekaldal asuval Nemrut Kraterjärvel. Siin ei ole uut hoonet, vaid lai vaade kivile ja piirkonna vulkaanilisele päritolule. Tatvani maakonna lehel öeldakse, et mägi koosneb andesiidist ja basaldist. See teave ühendab marsruudi kivimaterjali teema geoloogilise taustaga. Allikad ei seosta Bitlise punast kivi otse sellele mäele, ja seega ei tee marsruut sellist väidet. Viimane peatus on Ahlatis asuv İskender Paşa mošee. See hoone, mis asub kaljule, on osa osmanide ajastul ehitatud rannakindluse sees. Selle lihtsa fassaadiga ja ühekuplise ruudukujulise põhjaga hoone on ehitatud pruunist Ahlatist pärit andesiidist. Seega lõpeb päev võrdlusega, mis ulatub punasest kivist pruunist andesiidini. Marsruut on geograafiliselt sobiv: kõigepealt külastatakse jalgsi kahte kohta linna keskuses, seejärel sõidetakse autoga järve ja mäe suunas ning lõpuks Van Gölü kaldale. Kuna allikates ei leidu usaldusväärseid andmeid peatuskohtade vahelise vahemaa ja aja kohta, ei ole neid siin märgitud. Enne reisi alustamist küsige teedeolude ja ilmastiku kohta teavet asjakohastelt ametiasutustelt. Peatuskohtadel viibitud aeg on mõistlik, mitte ainult hinnanguline. Palun järgige mošeedes palvusaegu ja käige sisse viisakas ja korralik riietus. Nemrut Kraterjärve külastamiseks küsige vastavat teavet kohalikelt maakonna- ja linnavalitsustelt Allikad:

Bitlis Merkez, Bitlis
Kultuuriline
4 Peatus
~3 h 45 min kohtades
Teekond ~51 km · 1 h 28 min
Kokku ~5 h 13 min
6. november 2026

Marsruudi peatused

1
Bitlis Kalesi

Bitlise kindlus.

~50 min siin
Zeydan, Nurullah Eren Cd. No:1, 13000 Bitlis Merkez/Bitlis

Alustage vaatega kalda, mis asub turuplahkuse kohal asuval kaljupinnal. Linnakeskusest väljaulatuv kaljuala on parim koht, kust linna asukoha täielikult mõista. Kultuuriportaali andmetel asub see konstruktsioon Bitlise jõe hargneva kohas, suure kalju otsas. Esiteks astuge natuke tagasi, et näha kogu kalju tervikuna, sest konstruktsiooni eraldamine kaljust on võimatu. Allikate kohaselt ehitati see Aleksandri väejuht Badlisi poolt aastal 312 e.Kr. Linnale antud nimi pärineb samast nimest. See lugu on säilinud allikates kirjeldatud kujul, samas konstruktsiooni tänapäevane välimus on tulemus hilisemast restaureerimisest. Oluline teade: kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel ei ole kalda sisemine külastamine võimalik. Seega on see peatuskoht vaate nautimiseks väljastpoolt ja kaljult. Samal lehel märgiti, et kaljult avaneb panoraamne ja erakordselt ilus vaade. Kaljule lähenedes järgige kohalikke märke ja ametnike juhiseid. Kalju on kirjeldatud kui kindlustatud positsioon, mis ulatub idast läände. Allikate kohaselt on selle ümbermõõt 2800 meetrit, kõrgus 56 meetrit ja laius 7 meetrit. Need on allikates esitatud numbrid, vaadake ise. Vaadake müürivahet, kuna seal on 670 avatud müürivahe, mis on ümber kogu konstruktsiooni. Kirjutatud on, et iga avatud müürivahe all on ka suletud avaus. Kuna kalju on juba looduslikult järkne, pole selle ümber kaitsvaid kraave. Allikates mainitakse vaatlustornisid ning varu- ja relvade salvestuskohti, kuid selle asemel, et neid otsida, vaadake kalju pinda ja seda, kuidas sein kaljuga ühendub. Allikate kohaselt asus kalju peal karavansarajad, kolmsada maja, karavansarajad, mošee minaretiga, kolmekorruseline turuhoone raudustega ja kaubanduskeskus. Täna on seal vaid kalda jäänused, mis on aeg-ajalt restaureeritud ja säilitanud oma välimuse. Dideban kaljule on lisaks ka torn, millest on säilinud vaid jäänused. Arvatakse, et see oli varem vaatlustorn, mis näitas teed kalda juurde. Pildistamiseks oodake hommikul ja õhtul, kui valgus on küljelt, sest sel ajal on kalju tekstuur paremini nähtav. Kalda ametlik aadress on Nurullah Ereni tänav, Zeydani linnaosas. Turu ümbruses liikudes peatuge lühidalt ja vaadake kalju erinevatest kohtadest. Järgmine peatuskoht, Ulu mošee, asub samuti linna keskuses; liikuge kohapeal küsides ja märke järgides

Bitlis kindlus asub linna keskel, turismi- ja kultuuriministeeriumi andmetel otse turu lähedal asuva kaljuse künkra seljal. Kultuuriportaali andmetel asub see koht Bitlise jõe harude ühinemiskohal, suure kaljupõõsa peal. Kindlus on ida-lääne suunas ulatuv kindlustatud piirkond. Arvatakse, et linna nimi pärineb samalt kindluselt. Allikates öeldakse, et kindluse rajas Aleksandri väejuht Badlis aastal 312 e.Kr. Seda lugu tuleks lugeda pigem legendina kui ajaloolise faktina. Kuna kindlus on kalju peal, pole selle ümber kaitsvaid kraave. Ümberringi on 670 avausi, millest igaühe all on ka suletud avaus. Allikates mainitakse ka vaatlustornide ja relvade ning toiduvarudega täidetud koopate olemasolu. Kultuuriportaali andmetel on müüri pikkus 2800 meetrit. Samad allikad teatavad, et kindluse peal asusid kunagi karavansarai, kolmsada maja, karavansarai, mošee ja minaret. Allikates mainitakse ka kolmekorruselise rauduksega turu ja kaubanduskeskuse olemasolu, mis avanevad põhjal. Kultuuriportaal rõhutab, et tänapäevani on säilinud vaid ise kindlus. Aja jooksul tehtud restaureerimistööd on aidanud säilitada selle muljetavaldava välimuse. Külastajatele on oluline teada, et kindluse siseosa on ligipääsetav, kuna see on täis avauseid. Seega tuleks Bitlise kindlust planeerida pigem kui muuseumi, vaid kui linna ikooni, mida vaadata väljast ja kõrgelt. Samuti teatab ministeerium, et künkral on panoraamvaade ja erakordne vaade. Enne külastust on soovitatav küsida ministeeriumilt teavet künkra ja selle ümbruse juurdepääsu kohta. Kõige lihtsam on alustada turu poolt. Kui vaadata kalju ja müüri ühinemist, on see kõige paremini nähtav just seal. Müüri vaadates on huvitav võrrelda seda teiste ajalooliste hoonete kivitöödega. Kultuuriportaali aadress on Zeydan, Nurullah Ereni tänav, maja nr 1. Samal leheküljel on märgitud, et kindlus asub linna keskuses ja seda tutvustatakse kultuuriturismiprogrammi raames. Lisaks kindlusele on Dideban künkal asuv torn, millest on säilinud vaid varemed. Arvatakse, et see torn oli kunagi vaatluskohana, mis näitas teed kindlusse. See oletus viitab sellele, et kindlus ei olnud iseseisev ehitis, vaid osa suuremast kaitsekorraldusest, mis hõlmas ka ümbritsevaid künkeid. Parimad fotod saadakse laia nurga alt, pildistades On oleks loogiline alustada jalutuskäiku turult ja liikuda edasi lossi ümbritsevatel tänavatel. Peatu tihti ja vaata tagasi, sest loss ilmub iga sammuga uimast vaatenurgast. Kuna linna keskusel asuv Ulu mošee on samas piirkonnas, saate need kaks paika hõlpsalt ühe poole päeva jooksul külastada. Täpse info avamisajate ja sissepääsu tingimuste kohta leiate ametlikelt veebilehtedelt. Bitise mõistmiseks on loss hea esimene peatuskoht, sest linna nime päritolu ja vanimad legendid on sellega seotud. Enne linnast lahkumist on tore tagasi tulla turule ja heisata veel üks pilk lossile.
2
Bitlis Ulu Camii

Bitlise suur mošee.

~40 min siin
Gazi Bey Mahallesi, Bitlis Merkez

Pärast jõulude pidustusi suunduge linna keskuses asuvasse Gazibeyi linnaossa, kus asub Ulu mošee. See peatus on mõeldud arhitektuuri vaatamiseks ja see on hea võimalus näha, kuidas punastest kivist ehitatud hoone välja näeb. Kultuuriportaali inventuuri andmetel on mošee ristkülikukujuline. Inventuuris on kirjas, et see on ehitatud aastal 1150 (hicri 545) Ebul Muzafferi Muhammedi poolt. Bitlise kultuuri- ja turismiameti andmetel ei ole hoone ehitamise aeg täpselt teada, kuid inventuuri kohaselt on seda renoveeritud aastal 1150. Seetõttu võib mošee dateerida ettevaatlikult 12. sajandile, kuid täpset aastat ei tohiks nimetada. Amet teatab, et Bitlise mošeedes on kohalikule piirkonnale omaste punaste kivide kasutamine ehitusmaterjalina levinud. Vaadake kõigepealt välispidust, pöörake tähelepanu kivi värvile ja liigestele. Väliselt silmatorkavamad on koonusekujuline katuseharjakujuline osa, mis asub palve suunas, ning minaret, mis tõuseb mošeest eraldi. Vaadake minaretist õuega, lugedes seda alt üles. See asub kõrgel, ruudukujulisel alusel ja nurgad on lõigatud, moodustades kaheksa külge. Need küljed on kaunistatud keerutatud köite kujuga. Silindrikujuline osa väikese aluse kohal on jagatud kahe profiiliga ribaga. Galerii laieneb kuue järjestikuse ümaraga ja ülemised kaks rida on kaunistatud siksakjoontega. Minareti katab väike kuppel. Minareti ehitamise aeg on erinevates allikates erinev; amet teatab, et see on ehitatud aastal 1492, samas kui inventuuris on kirjas, et väikese aluse kohal oleva kaare kohal olev kirjutise kohaselt on see ehitatud aastal 1062 (hicri). Amet märgib ka, et rekonstrueerimise tulemusena on minaret kaotanud oma algse välimuse ja on muutunud lihtsamaks. Mošeeni sisenedakse põhja pool asuva ukse kaudu. Palun järgige külastuse reegleid: sisenege vaikselt ja korralikus riietuses, võtke jalatsid maha ja ärge häirige palvetajaid. Ameti andmetel on mošee külastajatele avatud kogu aeg, välja arvatud palvusaegadel. Sees on ruum jagatud kolmeks osaks, mis on paralleelsed palve suunas. Iga osa on jagatud viieks osaks, mis on toetatud risttahveldatud sambadega. Idast lääne suunas olev ruum on kaetud võlvidega, mis on toetatud sambade kohal olevate kaartega. Vaadake mõneks minutiks kaarte ja võlve. Mihrab on lähedal idaseinale ja on poolsilindrikujuline nišš. Mihrab

Bitlise asuv Ulu Camii on ajalooline mošee, mis asub Gazi Beyi linnaosas ja mis on näide Bitlise punase graniidiga ehitise traditsiooni. Kultuuripärandi registris on see ehitis nummer 14. Hooldamise eest vastutab Vakıflar Bölge Müdürlüğü. Registreerimisotsus on tehtud 1989. aastal. Ehitis on ristkülikukujuline. Registri andmetel on mošee kirjutises öeldud, et see on ehitatud aastal 1150 (hicri 545) Abu Muzafferi Muhammedi poolt. Linnavalitsus aga märgib, et täpse ehitusaja ei tea, kuid samal aastal, 1150, on see samal isikul renoveeritud, nagu kirjutises on. Kuna allikad selles küsimuses erinevad, on kõige õigem pidada seda mošeed ehitiseks, millel on ajalugu, mis ulatub 12. sajandi keskpaigani. Kirjutus asub väljakul, kirdeosas. Peamõttesse pääseb põhjaküljel asuva ukse kaudu. Ruum on jagatud kolmeks osaks, mis on paralleelsed kibla seinaga. Iga osa on jagatud viieks sektsiooniks, mida toetavad ristipalkidega kaetud teravad kaared. Idast lääne suunas paiknevas ruumis on lagi kaetud võlvidega, mida toetavad teravad kaared, mis toetuvad ristipalkidele. Mihrab asub lähedal idasse suunatud seinaga ja selle keskosa on poolsilindriline nišš. Mihrabil pole dekoratiivseid elemente. See lihtne mihrab ja ristipalkidega kaetud võlv konstruktsioon suunab tähelepanu interjööri kaunistuste asemel konstruktsiooni kandvatele elementidele. Linnavalitsus märgib, et Bitlise mošeede ehitamisel on kasutatud kohalikku punast graniiti. Samuti märgib, et kirjandusallikates on mainitud umbes 50 mošee nime, kuid paljud neist on kasutamiskõlbmatud. Ulu Camii on üks mošeede seas, mis on säilitanud oma arhitektuurilised omadused. Eriliseks tunnusjärguks on kibla poole suunatud koonusekujuline katusekujundus ja minaret, mis tõuseb mošeest eraldi nagu torn. Linnavalitsus märgib, et minareti kirjutisest selgub, et see on ehitatud aastal 1492. Kultuuripärandi registri andmetel on minareti alumisel osal kaarukse kohal ehituskirjutus, mis on dateeritud aastal 1062 (hicri). On oluline teada, et allikad erinevad minareti ajaloos, seega on hea meeles pidada seda, kui seda ehitist vaatate. Registri andmetel on minaretil ruudukujuline, kõrge alus. Ruudukujulise aluse nurgad on lõigatud, et moodustada kaheksa küljega osa, mis on kaunistatud keerutatud köite kujuga. Silindriline osa on jagatud kaheks osaks, mis on ü Kuna mošee asub linna keskusel, on see mugavalt lähedal turule ja linnusele. Hoovis peatudes ja väljastpoolt vaadates, näete raamatute osale ja minaretile, mis on hea viis hoonest aru saada. Kivi punakate toonide vaatlemine päevasel ajal ja õhtupoolikul näitab, kuidas värvus muutub. Bitises asuv see mošee on looduslikult teine koht, mida tasub külastada pärast linnust, kui soovite rohkem teada saada kivimaterjali ajaloost.
3

Nemruti kraatjärv.

~1 h 30 min siin

See peatükk ühendab marsruudi geoloogilise taustaga. Nemrut on vulkaaniline mägi, mis asub Bitlise provintsis ja Vanijärve lääneküljel. Tatvani maakonna veebileht tutvustab mäge kui stratovulkanit, mis kuulub kihilistele vulkaanidele. Mäe tipus asuvas kraatris asub Nemruti järv. Seetõttu viitab peatükis nimetatud "punkt" tegelikult järvele ja selle ümbruskonnale, mitte mingile ehitisele. Enne teekonda alustamist on oluline saada teavet juurdepääsuvõimaluste, aastaaja ja ohutuse kohta kohalikelt ametiasutustelt. See tekst ei anna täpseid suuniseid, kuna usaldusväärset kaugust ja aega ei ole saadaval. Maakonna veebilehe andmetel tõusevad kraatri ümbruses mitmed mäetipud. Kõrgeim tipp on Sivritepe, mis on 2935 meetri kõrgune. Ida-Nemruti tipp on 2625 meetrit, lõuna-Tursuktepe on 2828 meetrit ja lääne-Nemruti mäetipp on 2801 meetrit. Kui jõuate kraatrijärve, vaadake ümbruses olevate mägede moodustatud ringi. Veebilehel selgitatakse, et mäe ülemine osa on varem tugevate plahvatusete tõttu oma terava kujuga kaotanud ja laienenud, moodustades kraateri. Tekstis öeldakse, et vulkaan on tavaliselt moodustatud andesiidist ja basaldist. Siin saame tagasi pöörduda kivimite juurde. Kultuuriportaalis on mainitud, et Ahlatis asuva İskender Paşa mošee fassaadides on kasutatud pruuni andesiiti. Allikad ei seosta seda kivimit Nemrutiga, ja me ei tee sellist väidet. Me toome lihtsalt piirkonna vulkaanilise iseloomu teie kivimite vaatamiskogemusele taustana. Samal leheküljel on kirjutatud, et nooremad basalttõusud voolavad Bitlise orus lõunasuunas. Seega on org, mida näete hommikul lossi vaadates, osa ka selle mäe loo. Ümbruse taimestik on üsna vahene, seega on maastik lihtne ja avara vaatega. Maakonna veebilehel mainitakse, et Nemrut asub Vanijärve, Muşi tasandiku, Nazikijärve ja Bitlise oru vahel. Püüdke kujutleda seda vaadet selgel päeval. Tuulekindel riietus ja piisav veevaru on mõistlikud ettevalmistused. Peatuge pikemalt kraatrijärve kaldal ja vaadake vee värvi ja ümbritsevate nõlmade tekstuuri. Lai vaatenurk on parim fotode tegemiseks, et näidata kraateri ringikujulist vormi. Seejärel jätkate teekonda autoga Vanijärve kaldal asuvasse Ahlatisse. Arvestage teekonna ajal päikesevalgust ja tagasipöördumise a

Tegevusteta vulkaani kraatris asuvate järvede kogum. Suur järv on külm, samas väiksem, selle kõrval asuv järv on maa soojuse tõttu soojem; need kaks järve asuvad umbes mõjasaadil kaugusel üksteisest.
4
İskender Paşa Camii

İskender Paşa mošee.

~45 min siin
İki Kubbe, Kale 4 Cd. No:20, 13400 Yeniköprü/Ahlat/Bitlis

Marsruudi viimane peatus on Ahlatis asuv İskender Paşa mošee, kus keskendume ehitusmaterjalidest arhitektuurini. Kultuuriportaali andmetel asub mošee künkalusel maastikul, osmanide ajastu rannakindluse sees. Maakonna osakonna veebilehel kirjutatakse, et Ahlat rannakindlus pärineb Urartu ajastust, see taastati 1556. aastal sultaan Suleymani poolt ja tänapäeval võib kindluse alal leida ehitusjäänuseid. Registreeritud aadress on Kale Caddesi, İki Kubbe Mahallesi. Mošeeni lähenedes pöörake tähelepanu maastiku kaldele, sest hoone ei asu tasasel pinnasel. Portaali kohaselt on see Ahlatis osmanide ajastul ehitatud esimene mošee. Ehitamise aeg on erinevates allikates erinev. Portaali kohaselt on see 1564-65, maakonna osakonna andmetel aga 992. aastal (1584. aastal). Seega on kõige kindlam viide 16. sajandile. Hoone ehitas Van Beylerbeyi (provintsi kuberner) İskender Paşa, ja teda kirjeldatakse kui olulist tegijat piirkonna arendamisel. Osakonna andmetel on hoone tõenäoliselt ehitatud Mimar Sinani poolt, kuid see pole kindel. Mošee on kujutatud koos saunaga kui kompleks. Vaadake fassaade ja pange tähele nende värvi, sest fassaadid on valmistatud lihtsast, pruunist Ahlatist pärit andesiidist. Võrrelge seda hommikul nähtud punaste kivimitega. Fassaadidel olevad aknad on ümarate kaartega. Jälgige aknaid järjest ja pange tähele fassaadi rütmi. Harim (naiste osa) on ruudukujuline. Palvetamisruumi katab üks kuppel, mis on ühendatud nurkadest trumlatega. Kuppel istub väljast kaheksa-küljelinele alusele. Vaadake väljast kuppel ja alus, et seda üleminekut mõista. Sees olevad seinad on ümarate kaartega niššides ja on ristkülikukujulised. Portaali kohaselt on see hoone piirkonna osmanide mošeedest esimene ja klassikalise ühekuppelise plaani oluline näide. Mošee on tänapäeval külastajatele avatud. Palun järgige külastamise reegleid, ärge häirige palvetajaid ja käituge vaikselt. Osakonna andmetel on see avatud külastamiseks ka väljaspool palvetamisaegu. Leidke foto jaoks nurk, mis ühendab kindlustuse müüri ja kupli ühte kaadrisse. Aktuaalse külastusteabe saamiseks vaadake ametlikke allikaid.

Allikad: Kültuuriportaal (İskender Paşa Camii) ja Bitlise maakonna kultuuri- ja turismiministeerium.

İskender Paşa mošee asub Ahlatis, osmaanide ajastu rannakindlustuse sees. Hoone on ehitatud künklisse maastikule. Türgi Vaimulikkude Enotsüklopeedia (TDV) defineerib selle kui esimene osmaanide ajastu mošee Ahlatis. Samas artiklis paikneb mošee Yeniköprü sisemise kindluse osana. Kultuuriportaali kohaselt teatab kirjutis, et mošee ehitas 1564–1565. aastal Van Beylerbeyi (provintsiaalkuberner) İskender Paşa. Kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel on kirjutise kuupäev hüdri kalendri järgi 992, mis vastab aastale 1584. Kuupäevade erinevuse tõttu on kõige kindlam pidada seda 16. sajandi ehitatud mošee. Kultuuriportaali kohaselt mängis İskender Paşa piirkonna arendamisel olulist rolli. TDV-i andmetel tegi paša palju annetusi ja mošee koos saunaga moodustasid ühe sellise kompleksi. Kohalik ministerium kirjutab, et hoone on tõenäoliselt ehitatud arhitekt Mimar Sinani poolt. Seda viidet ei saa kindlalt kinnitada ja seda tuleks käsitleda ettevaatusega. Allikates öeldakse, et mošee ehitati Yavuz Sultan Selimi valitsusajal ja laiendati Kanuni valitsusajal. Kuna see jutustus ei lange täpselt kokku kirjutise kuupäevadega, ei ole võimalik täpselt määrata ehitusaega. Fassaadid on lihtsate kujundusega, valmistatud pruunist Ahlatist pärit andesiidist. Fassaadidel olevad aknad on terava kaarega. Harim (naiste osa) on ruudukujuline. Palvetamisruum on kaetud ühe kuppeliga, mis on ühendatud nurkadest trumlatega. Kuppel istub väljast kaheksa küljega alusele. Harimi seintele paigutatud aknad on terava kaarega niššides ja on ristkülikukujulised. Kultuuriportaali kohaselt on see piirkonna osmaanide mošeedest üks esimesi ja oluline näide klassikulisest ühekuppelilisest plaanist. Kohalik ministerium ütleb, et see on tüüpiline osmaanide arhitektuuri näide nii väliselt kui ka sisemiselt. Mošee oli planeeritud koos saunaga, moodustades kompleksi. Kohaliku ministeriumi andmetel taastati Ahlat rannakindlus 1556. aastal Kanuni poolt. Samal leheküljel märgiti, et kindluse sees võib leida ka varemeid. Seetõttu on mõttekas külastada mitte ainult mošeed, vaid ka kindluse alal. Mošee on tänapäeval avatud palvetele. Kohalik ministerium teatab, et see on palvete aegadel avatud ja võib külastada igal ajal. Külastades käituge vaikselt, kandke sobivat riietust ja võtke jalanõud sisse. Pildistades v Reisi ajakava jaoks kontrollige enne reisi liiklusolukorda. Kui plaanite külastada ka teisi kohti Ahlatis, planeerige päev vastavalt sellele. Avamisajad ja külastustingimused leiate uusimatest teadetest, mida pakuvad kohalikud väärtusobjektide haldusüksused ja kultuuri- ja turismibürood. Moskee on üks harulastest kohtadest, kus saab endiselt näha Ahlat'i kivist ehitatud struktuure ja kindluse sees asuvaid asulate jälgi.

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Marsruudi kaart

Marsruudi teave
LinnBitlis Merkez, Bitlis
TüüpKultuuriline
Peatus4
Kuupäev6. november 2026
Radar TürkiyeAutorRadar TürkiyeAlusta marsruuti