Ankaras asuvast teaduskeskusest lennukitehase juurde: teadus ja lennundus.

Rota algab Etimesgutis, kusimisel Türkküşu lennuliikluskeskuse lähedal, İstanbuli teel 12. kilomeetril asuvas Õhujõudude muuseumis. Muuseum avati 18. septembril 1998, kus osales ka Türgi esimene naissoost sõjalendur Sabiha Gökçen. Muuseumi kogupindala on 64 321 ruutmeetrit, millest 2000 ruutmeetrit on kaetud. Peamine vaatamisväärsus on väljapanek, kus on näha muuhulgas Bulgaaria õhujõudude annetatud MiG-17 (Poola versioon Lim-6), Pakistanist pärit MiG-19 (Hiina versioon Shenyang J-6), Ungari kingitud MiG-21MF, North American F-100C Super Sabre, helikopter ja 2001. aastal dokumentaalfilmi jaoks valmistatud Blérioti koopia, mis kannab nime Fethi Bey. 1999. aastal lisatud "Mavi Dünya" hoones saab istuda Lockheed T-33 ja Northrop F-5 piloodikohal.

Kaetud alal on eksponaadid, mis jutustavad Lagari Hasan Çelebi ja Hezarfen Ahmed Çelebi lendude kohta, Türgi õhujõudude lennukite ja õhukaitsesüsteemide mudelid alates 1911. aastast, vormiriietused alates Ottomani impeeriumist, mälestusnurk õhujõudude langenute auks ja tuntud pilootide isiklikud esemed. Kinosaalis näidatakse lennundusega seotud esitlusi ja lastele on olemas mänguala.

Praktiline teave: esmaspäeviti suletud; alla 18-aastased ja üle 65-aastased külastajad pääsevad tasuta; kooligrupid peavad eelnevalt registreeruma ja esitama ametliku kirja, üksikkülastajad pääsevad sisse otse. Aktuaalsed lahtiolekuaegade ja hindade kohta vaadake muuseumi ametlikku veebilehte. Lennukid on väljas, seega on varahommik ja päikeseline aeg parim fotode tegemiseks. Leidke aega, et lähedalt uurida MiG-lennukite tiivaprofiili ja Super Sabre'i õhuvõttu. Siit saab tagasi Ulusesse sõita EGO bussiga, mis liigub mööda İstanbuli teed.

Allikad: Kültür Portalı; Vikipedi (Ankara Hava Kuvvetleri Müzesi); Wikipedia (Ankara Aviation Museum).

Ankara rongijaama vastas, Hipodromi tänaval asuvas kompleksis nr 2, asub Türgi tsiviilahvatuse institutsiooni ajalooline keskus. Türgi Lennuühing (Türk Tayyare Cemiyeti) asutati 16. veebruaril 1925, 1935. aastal muudeti selleks Türgi Lennuorganisatsiooniks (Türk Hava Kurumu) ja samal aastal alustati lennuõpetusi koos Türgi Lennuühinguga. Kompleksi vanim osa on langevarretorn: 1935–1937 vahel ehitatud neljakorruseline betoonist torn, mis on 41 meetri kõrgune, avati 28. oktoobril 1937 peaministri Celal Bayari poolt. Tornis on kolm rõdu, kus asuvad hüppepadjad, ning selle tipus on kahekordne vinšiseade ja lift, mis on endiselt kasutuses. 1989. aastal kaitse alla võetud torn on üks kahest säilinud langevarretornist Türgis, teine asub Izmiris. Torn on avatud hüppamiseks 1. maist kuni 31. oktoobrini, alati instruktori juuresolekul.

Muuseum avati 19. mail 2002. Selle pindala on 287 ruutmeetrit siseruumides ja 5294 ruutmeetrit väljas. Muuseumis on esindatud 747 dokumenti ja fotot, Lagari Hasan Çelebi raketilennu ja Hezarfen Ahmed Çelebi Galata tornist tehtud lendude rekonstruktsioonid, Türgi esimese lennukitehase Kayseri TOMTAŞi pilte, THK vormiriietust, medaleid ja postmarke, ning Sabiha Gökçenile pühendatud ala. Aias on väljas THK-15 tüüpi lennukid ja helikopterite kokpitud, mis on toodetud THK tehases Etimesguts. Etimesguti lennukitehas tootis aastatel 1941–1950 lennukitüüpe THK-1 kuni THK-15, ning THK-5 kiirabiautolennuk müüdi 1950. aastal Taanimaale.

Muuseum on esmaspäeviti suletud. Avigajad sõltuvad aastaajast, täpsem info on saadaval veebilehel thk.org.tr. Pildistamiseks minge üle tänavale, et saada kaasa rongijaama hoone.

Allikad: THK (Ankara langevarretorn ja THK muuseum), Kultuuriportaal, Vikipeedia (Türgi Lennuorganisatsiooni muuseum, Ankara langevarretorn, Etimesguti lennukitehas).

Sõitke Ulusest M4 metrooga Kalaba peatusesse. Ilmajaama jaemaja juurest on mõne minut jalutuskäigu kaugusel Ilmajaama Peaamet. Muuseumi hoone on pärit juba lennunduse ajast: see ehitati 1908. aastal põllumajandusliku kooli jaoks ja praegu on see Ankara Ülikooli kuuluva teaduskeskuse osa. Vabadussõja ajal viis Anadolu Ajansı siin oma esimesi tegevusi läbi; alates 27. detsembrist 1919 kuni kuus kuud kasutasid Mustafa Kemal ja tema kaaslased seda hoonet peakorterina. Tema tuba, kus ta elas ja operatsioonide plaane koostas, on säilinud originaalse sisustusega – töölauaga, pliidiga, kardinate ja vaipadega – ja seda nimetatakse Atatürki toaks; see on võib-olla muuseumi kõige ootamatum osa.

Ilmajaama Peaamet avas muuseumi märtsis 2003. See on üks väheseid ilmastikumuuseume maailmas ja ainus selline oma valdkonnas Türgis. Muuseumis on kaks saali: esimeses on ajajärjekorras esitatud materjalid, mis räägivad ilmastiku arengust Türgis, ja teises on väljas üle saja seadme ja aparaadi, sealhulgas anemomeetrid, termomeetrid, psühromeetrid ja päikesevalgust registreerivad heliograafid. Avamisel oli inventaris 140 erinevat seadet, raamatut, päevikut ja dokumenti. Paljud seadmed näitavad, kuidas me täna automaatjaamade abil tehtavat tööd varem käsitsi tehtud; vaatlege termograafidele trükitud kõveraid.

Muuseum on avatud tööpäeviti, külastamine on võimalik ainult eelneva kokkuleppega ja giidi saatel. Nädalavahetel on muuseum suletud, sissepääs on tasuta. Broneeringu tegemiseks helistage muuseumi lehel olevatele kontaktandmetele ja kinnitage külastust päev varem. Kuna tegemist on riigiasutusega, võtke kaasa isikutunnistus. Siit saab lühikese sõiduga EGO bussiga Altınparki.

Allikad: Ilmajaama Peaamet, Kultuuriportaal, Vikipeedia (Ilmastikumuuseum).

Esimese peatuskoht on Altınparki sees asuv Feza Gürsey teaduskeskus, mis on ideaalne koht, et praktiliselt kogeda lennupäeva jooksul nähtud seadmete taga olevat füüsikat. Ankara suurlinna omavalitsuse poolt 23. aprillil 1993 avatud keskus on üks Türgi esimesi teaduskeskusi. Eksperimentseadmed toodi sinna Ontario Science Centre'iga sõlmitud lepinguga ja valikuid kontrollisid ODTÜ (Middle East Technical University) õppejõud. Keskuses on 48 eksperimentaalset ja näitust ühikut, samuti planetarium. Algselt oli keskus kavandatud Ankara teaduskeskusena; see sai nime füüsiku Feza Gürsey auks, kes suri 13. aprillil 1992. Jaanuaris 1995 lisati keskus õppe- ja kasvatuse nõukogu poolt soovitavate asutuste hulka, ja tänapäeval haldab seda ANFA.

Paljud siinsed seadmed on otseselt seotud lennundusega: siin saab läbi viia katseid, mis illustreerivad tõukejõudu, rõhku, heli ja valgust, ning näitavad, miks tiibadel on just selline kuju. See on päevaks kõige mugavam peatuskoht peredele koos lastega; täiskasvanutele on planetariumi etendus hea ettevalmistus järgmise õhtu vaatluskodule. Etenduste ajad ja sissepääsu tingimused leiate Altınparki veebisaidilt; kooliajal võivad hommikused grupid olla tihedad, kuid pärastlõunad on rahulikumad.

Altınpark ise on ka puhkeala: saate jalutada järve ääres ja päevast saadud muljed kokku võtta. Meteoroloogia muuseumist saab siia jõuda EGO bussiliinidega, mis kulgevad Kalaba ja Altınparki vahel; Ulus ja Kızılay suunas läheb parki lähedalt läbi palju busse.

Allikas: Vikipeedia (Feza Gürsey teaduskeskus).

Teine päev algab Çukurambarist, kus asub Maden Tetkik ve Arama Genel Müdürlüğü (MTA) hoone kompleksis asuv loodusajaloo muuseum. M2 metrooga MTA jaamast maha astudes, kasutage Dumlupınar Bulvarı nr 11 juures asuvat "Yüzüncü Yıl Kapısı" sissepääsu. Muuseumi külastamine toimub selle värava kaudu, ja kompleksisse sõidukite sisenemine on piiratud. Muuseum avati 7. veebruaril 1968 MTA peahoones, et eksponeerida MTA maakatsetuste käigus kogutud fossiile, kivime ja mineraalide näidiseid. 2003. aastal kolis muuseum uude hoonesse ja avati uuesti külastajatele 2011. aastal. Kollektsioonis on üle viie tuhande näidisest, mis on pärit erinevatest kohtadest Türgis ja maailmas.

Vaatamisväärsused on järgmised: 185 miljoni aasta vanune amonit; umbes 3500 aasta vanune Marashi elevant; Uzun Balina luustik, mis rannikul uppus; 13 000 aasta vanused inimeste jalajäljed; Baluchitheriumi fossiilid; 1974. aastal Beypazarist leitud viimane Anatoolia gepardi näidis. Korruste vahel liikudes võite külastada 2019. aastal avatud akvaariumiosa, kus on väljas ohustatud liikide dioraamad, ning 2017. aastal kolmandas korrusel avatud "Teadustunnel", mis tutvustab geoloogilist pärandit ja bioloogilist mitmekesisust. Muuseumi osana on ka mineraloogia-petrograafia osakond, kus on väljas kallid kivid, meteoriidid ja Türgi maa-aluseid resursse esindavad koopamudelid, ning planetarium. Väljas asuvad İhsan Ketini geoloogiapark ja 2017. aastal rajatud Şehit Mehmet Alan energia park, mis varustab muuseumi taastuvenergia seadmetega.

Gruppkülastused on MTA veebisüsteemi kaudu eelregistreeritud ja piiratud 30 grupiga päevas; üksikkülastajad pääsevad sisse vabalt. Muuseum on suletud 30. augustil; avatud päevade ja tundide kohta vaadake MTA veebilehel olevat muuseumi lehte ja ärge unustage oma isikut tõendavat dokumenti. Esimesel korrusel asuv pood on hea koht geoloogia huvilistele. Sealt saate õhtul planetariumini Kızılay piirkonda M2 metrooga ja Güvenparkist bussiga.

Allikas: MTA (muuseumi leht); Vikipeedia (MTA Şehit Cuma Dağ loodusajaloo muuseum).

Ankara observatoorium asub taevas. See asub Ankarast lõunas, Ahlatlıbeli künkadel, 1256 meetri kõrgusel. Observatooriumi rajas hollandi astrofüüsik Egbert Adriaan Kreiken aastal 1959 ja see avati ametlikult 26. augustil 1963 rahvusvahelise astronoomiakonverentsi ajal. Tänapäeval kuulub see Ankara Ülikooli astronoomia ja kosmoseteaduse osakonda. Observatooriumis on üheksa optilist teleskoopi, millest neli on paikned paigaldatud püramiidkujuliste katuste alla: suurim neist on 800 mm läbimõõduga T80 Ritchey-Chrétien, mis on nimetatud professor Berahitdin Albayraku auks; samuti on 406 mm läbimõõduga T40 Kreiken, mida kasutatakse muutuvate tähtede fotomeetriliseks uurimiseks; 356 mm läbimõõduga T35, 300 mm läbimõõduga T30 Maksutov ja 150 mm läbimõõduga Coudé teleskoop, mida kasutatakse päikeseplekkide jälgimiseks. Raadioteleskoop ei ole enam kasutusel. Observatooriumi territooriumil asub muuseum, kus on väljas ajaloolisi instrumente, vaatlusruume ja meteoroloogiajaam, mis avaldab andmeid iga viie minuti tagant.

Avalikud programmid toimuvad kahes vormis: "rahvapäevad", kus pole vaja eelregistreerimist, piisab, kui kohale tulla kuulutatud päeval ja kellaajal, tasu makstakse kohapeal; vaatlusi viivad läbi osakonna astronoomid ja õpilased. Grupid, mis koosnevad 20–50 inimesest, saavad registreerida end nädalapäeviti kella 10.00–12.00 või 13.30–15.30 vahel telefoniga, e-posti teel registreerimine ei ole võimalik. Kui ilm on pilves, toimuvad vaatluste asemel esitlused; seega vaadake enne väljale minnes ilmateadet ja riietuge soojalt.

Sõiduplaan: Observatoorium asub İnceki bulvaril, umbes kaks kilomeetrit Or-Ani sillast. Güvenparkist läbivad 190-194 EGO liinid. Sõiduplaanide ja hindade kohta vaadake veebilehte rasathane.ankara.edu.tr. Tagasi sõites teavitage end enne viimase bussi ajast. Õhtul liinid muutuvad harvemateks.

Allikad: Ankara Ülikooli Kreiken Observatoorium; Vikipeedia (Ankara Ülikooli Observatoorium); Wikipedia (Ankara University Observatory).