Zafer Müzesi

Zaferimuuseum on kahekorruseline kivist hoone, mis asub Afyonkarahisari keskuses, Anıtparki vastas, Milli Birlik cadasel. Hoone on Vabadussõja ajal eriti oluline, kuna seda kasutati Suure Rünnaku ajal läänerinde peakorterina. Tänapäeval on see muuseum, mis kujutab seda aega dokumentide, fotode ja esemete kaudu. Hoone ajalugu algab sõja eest. Kultuuriportaali andmetel ehitati see 1913–1914. aastal tolleaegse linnapea Esbabzade Hüseyin Tevfik Efendi poolt koos valitsuse hoonega kui kohalikku omavalitsust teenindav hoone. Ehitustööd tegid armeenlased. Kahekorruselisel kivist hoonel on kolm ukset, mis asuvad ida-, lõuna- ja põhjaküljel. Fassaadil on alumisel ja ülemisel korrusel sama arv aknaid. Alumise korruse aknad on kaarsed, ülemise korruse aknad on teravad. Akende servad ja nurgad on valmistatud väljastpoolt kivist. Tumepruun kivi ja valge krohviga kaetud pindade kontrast annab fassaadile selge rütmi. Esimesel korrusel on kümme tuba, konverentsisaal ja lavastusruum. Teisel korrusel on kaheksa tuba, esik ja suur saal. Suur Rünnak algas 26. augustil 1922 Kocatepest ja Afyonkarahisar vabastati järgmisel päeval, 27. augustil. Kultuuriportaali andmetel kasutati linnavalitsuse hoonet pärast linna vabastamise Mustaf Kemal Paša, läänerinde ülema İsmet Paša, kindralstaabi ülema Fevzi Paša ja läänerinde operatsiooniosakonna juhataja Tevfik Bıyıklıoğlu poolt peakorterina. Türgi Vikipeedias kirjutatakse, et siin koostati 30. augustil toimunud Ülemkindralite lahingu viimased plaanid. Provintsi kultuuri- ja turismiministeerium tutvustab hoonet kohana, kus lahinguid planeeriti. Sõja järel teenis hoone veel mõnda aega kohalikku omavalitsust. 1935. aastal, kui uus linnavalitsuse hoone valmis, hoone tühjendati ja seda kasutati erinevatel eesmärkidel kuni 1985. aastani. 1985. aastal anti hoone ülemkindrali ajaloolise riikliku parki, et seal rajataks Zaferimuuseum. Ülemkindralide toad taastati ja muuseum avati külastajatele 1995. aastal. Sees on Vabadussõjaga seotud teavet, fotosid, topograafilisi kaarte ja paneele. Kultuuriportaali andmetel on muuseumis kokku 213 eksponaati. Näitustel on esindatud relvi, piirdeaedade osi ja konservikarpe, mis olid kasutusel rindel. Kollektsioonis on ka hõbemaltid, mis Provintsi kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel on sellele monumenti, mis avati aastal 1936, loonud austria skulptor Heinrich Krippel. Kuubikujulise aluse pindadel on reljeefid, mis kujutavad sõja plaanide väljatöötamist ja sõjahetki. Lähistöös asuvad ka linnus ja vanad linnaosad. Afyonkarahisar tähistab iga-aastaselt 26.–30. augustil Võidupäeva ja muuseum on sel ajal tavaliselt külastajate poolt rohkem külastatud. Külastusaegade ja sissepääsu tingimuste kohta leiate kõige täpsema info ametlikest allikatest enne külastust.