Yazılıkaya Midas Anıtı

Midas-monument, Eskişehiri linnast lõunas, Hani ringkonnas asuvas Yazılıkaya külas, on Frigide rahva kõige silmapaistvam kivifassaad. Monument on raiutud kivimassiivi külge, mis asub Midas linnakese põhjaosas, mis oli Frigide jaoks oluline usklik keskus. Selle nimi pärineb Frigide keeles olevast sõnast "Midai", mis on kirjutatud vasakul ülaserval. Kohalikud kutsusid seda monumenti "Yazılıkaya" tänu sellele, et sellel on kirjutisi, ja tänapäeval kasutatakse mõlemat nime. Monument on 17 meetri kõrgune ja 16,5 meetri lai ning selle kõrgus maapinnast on 1,20 kuni 1,80 meetrit. Fassaad on kujundatud nagu templi esiküljega. Ülaosas on kaks üksteise vastas olevat ringikujulist elementi. Esikülge ja fassaadi seina kaunistavad tihedad, geomeetrilised motiivid. Ingliskeelne Wikipedia väidab, et need abstraktsed mustrid jäljendavad hoonete savikat katet. Fassaadi keskosas on suur nišš, mis kujutab ust. Kultuuriportaali andmetel asus selles nišš rituaalide ajal Maagilise Emajumala Matari kuju. Monumentil on kolm Frigide keeles olevat kirjutist, mis on küll loetavad, kuid nende täpne tähendus on veel selgitamata. Esimene kirjutis asub vasakul ülaserval, on kaardus kujuga ja 11 meetri pikk. Selle tähtede suurus on umbes 45 sentimeetrit; selles kirjutises esinevad sõnad "Ates" ja "Midai". Ingliskeelse Wikipedia kohaselt ütleb see kirjutis, et Arkiase poeg Ates pühendas selle monumenti Midasile. Teine kirjutis asub parema külje ülaosas ja on 4,75 meetri pikk. Kolmas kirjutis asub monumenti vasakul olevas niššis, algab vasakult seinalt ja jätkub tagaseinale ja paremale seinale. Nišši ümber on veel mõned peaaegu nähtamatud, lihtsad kirjutised, milles mainitakse Matari nime. Monumenti vanus varieerub erinevate allikate kohaselt. Kultuuriportaal dateerib selle 6. sajandi esimesse poole. Türgi keeles olev Wikipedia toob esile 6. sajandi, samas kui ingliskeelne Wikipedia pakub välja 7. sajandi esimese poole. Kindel on, et see on üks varasemaid ja suuremaid kivimonumente Lääne-Frigias. Euroopa reisijad avastasid monumenti 19. sajandi alguses. W. M. Leake ja tema kaaslased uurisid seda 1800. aastal ja G. Koehler tegi sellest jämeda joonistuse. 1834. aastal joonistas Charles Texier monumenti graveeringu; allikad peavad seda monumenti esimeseks ja ainukeseks täpseks graveeringuks. 1936 Platonil paiknevad kivist väljasaetud astmelised altarid, kaks kivist trepist alla viiva tunnelit ja lõuna-läänes asuvad suured kivist veemahutid on nähtav. Umbes 200 meetri kaugusel lõuna-läänes asub 7 meetri kõrgune pooleldi valminud monument. Selle arhitektoniliste elementide ebaõige suhe näitab, et see fassaad jäi plaanitud kujul valmatuks. Ümbritsevates Akpara, Pişmiş, Gökgöz ja Kocabaş linnustest oli võimalik jälgida lähenevaid teid. Külastamiseks on parim aeg hommik, kuna ida poole avanev fassaad võtab vastu esimesed päikesekiired ja dekoratiivelementide kuju muutub valgusallika nurga all. Alustage monumenti vastamõttest, et näha kogu fassaadi tervikuna, seejärel lähedage lähemale ja jälgige vasakul ülaosas olevat kirjutist. Seejärel tõuske matkarajalt platole ja uurige altarid, tunnelid ja veemahutid; kandke kindlaid jalatseid, kuna maa on kivine. Kultuuriportaali andmetel asub Yazılıkaya Eskişehirist umbes 80 kilomeetri kaugusel. Kohalik kultuuri- ja turismiministeerium teatab, et küllasse pääseb umbes 30 kilomeetri pikkusel asfaltteel Seyitgazi külast. Kuna arheoloogiline paik asub linnakeskusest kaugel, maalilises orgus, planeerige oma külastus, arvestades ka reisisündmust. Enne külastamist kontrollige arheoloogilise paiga külastustingimused kohalikult kultuuri- ja turismiministeeriumilt.