Uzunköprü (Ergene Köprüsü)

Uzunköprü on Otomani ajastu kivisild, mis asub Edirne linna lõunaosas, samanimelise piirkonna põhjaosas, üle Ergene jõe ja selle lähedal asuva üleujutusalaga. Selle vana nimi oli Ergene Sild. Allikate kohaselt on selle otomaani keeles nimi "Cisr-i Ergene" ja piirkonna nimi on saanud nime selle silla järgi. Kultuuriportaali andmetel ehitati sild sultaan II. Muradi valitsusajal arhitekt Muslihiddini poolt aastatel 1427–1443. Otomaani ajaloolased on selle valmimise aasta suhtes erinevaid arvamusi: Hoca Sadeddin Efendi toob esile aastad 1426–1427, samas kui Karaçelebizade Abdülaziz Efendi viitab aastatele 1427–1428. Edirne kultuuri- ja turismiameti andmetel kestis ehitustöö 16 aastat. See piirkond oli kevadel üleujutuste tõttu laia soona, ja varasemad puidust sillad hävisid kiiresti üleujutuste või sõdade tõttu. II. Murad soovis ehitada kivisilla, mis oleks piisavalt pikk ja tugev, et ületada kogu soostala, et tagada armee võimalus jõe ületamine igal aastaajal. Sild oli samuti turvaline ühendus Gelibolu ja Edrine vahel. Silla juurde ehitati mošee, karavanserai ja madrassa, ja tänapäevane Uzunköprü linn on tekkinud selle ümber. Allikate kohaselt oli sild esialgu 1392 meetri pikk ja sellel oli 174 karniisi. Tänapäevane pikkus varieerub allikate vahel: Kultuuriportaal toob välja 1270,41 meetrit, samas kui piirkonna kultuuriamet toob välja 1272 meetrit, samas kui 2018. aasta mõõtmisel leiti 1306,2 meetrit. Need erinevused tulenevad mõnede karniiside asendamisest rekonstrueerimistööde käigus ja mõnede karniiside osalise matmisest teepinnase alla. Piirkonna kultuuriameti andmetel on täna säilinud 164 karniisi, samas kui Kultuuriportaal märgib, et kolm karniisi on osaliselt matmata, kuna need asuvad piirkonna keskusega ühendava tee alla. Olenemata sellest, millist mõõdet võetakse, sild on tunnustatud maailma üks pikimaid säilinud kivisildu. Sild on ehitatud lubjakivist ja travertiinist. Selle alused, mis asuvad üleujutusalal, on Kultuuriportaali andmetel ehitatud puidust konstruktsioonile, mis toimib energia neelajana. Enamik karniise on kahe keskusega kaarsillad, kuid on ka ümaraid ja lamekujulisi karniise. Suured karniisid, mis asuvad Ergene jõe voolu kohas, on ümbritsetud väiksemate karniisidega Pikka aega ühendas see sild Edirne'i Ege mere rannaga, kuid pärast uue silla avamist selle läheduses 2010. aastate alguses, keelati selle silla kasutamine raskeveokitele. Sild lisati 2015. aastal UNESCO maailmapärandi eelkandidaatide nimekirja. 2021. aasta sügisel suleti sild liiklustule, et läbi viia põhjalik restaureerimistööd, kuna kivides olid ilmnenud pragud. Selle töö eesmärk on taastada osa varjatud kividest ja asendada betoonkatte kividega. Restaureerimistööde lõpptähtaega on edasi lükatud, seega kontrollige enne külastust kohalikelt allikatelt, kas silla peal kõndimine on võimalik. Silda on parim vaadata küljelt, mereäärsetest rohumaadest, kust see näeb välja nagu üks joon, mis ulatub horisontini. Jalutuskäik linna äärest põhja suunas rannikul mööda võimaldab näha, kuidas kaarte kuju ja suurus muutuvad. Parim foto saamiseks pildistage kaarte madalast vaatenurgast, rohumaa seest, et näidata silla pikkust. 1658. aastal sinna külastanud Evliya Çelebi kirjutas, et silla pikkus on kaks tuhat sammu. Kultuuriportaal teab, et sild on Edirne'ist maanteel 65 kilomeetri kaugusel, seega saate selle külastuse planeerida poolpäevaseks reisiks. Linna lähedal asuvas endises Tekeli administratsiooni hoones asub Uzunköprü linnameuseum, mis avati 2013. aastal ja on hea koht, et saada rohkem teada sillast. Muuseumi seintele paigaldatud infopaneelid räägivad linna tekkimise lugu ja ajaloolisi ehitisi. Muuseum kuulub Uzunköprü omavalitsusele, seega kontrollige enne külastust, millal see on avatud, omavalitsuse veebilehelt.