Suna ve İnan Kıraç Kaleiçi Müzesi

Suna ja İnan Kıraç Kaleiçi muuseum asub Kaleiçi linnaosas, Kocatepe tänaval, ja on asutatud kahe ajaloolise hoone sees. See on Vehbi Koç fondi juurde kuuluv Suna ja İnan Kıraç Vahemere tsivilisatsioonide uurimiskeskuse (lühend AKMED) osa, mille eesmärk on dokumenteerida traditsioonilist Anatoolia rahvakultuuri ja edastada seda uutele põlvkondadele. Suna ja İnan Kıraç ostsid hooned, mis olid üsna halvas seisus, ja pärast põhjalikku renoveerimist aastatel 1993–1995 muudeti need muuseumiks. Avamiskuupäev varieerub allikate järgi: Türgi Wikipedia väidab, et muuseum avati 1996. aastal, samas kui Vehbi Koç fondi entsüklopeedia ütleb, et see avati 2000. aastal eramuuseumina. Need kuupäevad ei ole vastuolus; esimene võib viidata avamisele ja teine ametlikule staatuses. Muuseumi esimene hoone on 19. sajandist pärit kahekorruseline maja väljakäiguga, mis on tüüpiline Antalya maja. Sissepääsu juures on kividega kaetud traditsiooniline põrandamosaiik, mis kujutab taimede ja geomeetriliste mustritega. Ülemisel korrusel asuvates kolmes toas on puidust ribidega laed ja pitsidega kaunistused. Need toad on kujundatud nii, et need esindavad 19. sajandi teise poole Antalya pulmapeo: kohvi serveerimine, peigmehe habemeajamine ja hennaõhtu, mis on lavastatud kujudega ja eriefektidega. Antalya kultuuri- ja turismiamet nimetab seda osa etnograafiamuuseumina. Astuge välja toast väljakäigule ja vaadake aeda. Siit on näha, kuidas maja põhimõte – elu, mis kulgeb läbi avatud ruumi ja jõuab tubadesse – on koheselt mõistetav. Aias asuv teine hoone on vana Kreeka-ortodoksne kirik, mis on pühendatud Pühale Jöranile. Täpseid andmeid selle ehitamise kohta ei ole, kuid ukse kohal oleva Karamanlica kirjutise järgi tehti sellele 1863. aastal Antalyas asuvate kristlaste abiga põhjalik remont. Suurelinna omavalitsuse inventuur näitab, et kirik oli kasutusel kuni 1922. aastani. Pärast rahvasteliikumist jäi kirik koguduseta ja seda kasutati pikka aega laohoonena, kaotades oma algsed puiduelemendid ja saades kahjustusi. Restaureerimisel taastati see algse välimusega. Üheregaline, ristkülikukujuline ruum on kaetud siniste toonide pitside ja kipsiga. Sissepääsu juures on kujutus Pühast Jöranist, kes võitleb draakoniga, ja kahest inglist. Algne trepp, mis viis naiste galeriisse, on kadunud, Muuseumi lähedal asub AKMED ise, mis on paiknenud 1993–1995 aastal renoveeritud vanas Antalya majas. Seal on raamatukogu, perioodika osakond ja haruldaste raamatute kollektsioon. Instituut korraldab kontserte, konverentse, paneeldiskussioone ja filmiseansse. Seega on Kocatepe tänaval käimine mitte ainult kahe vanade hoonete külastamine, vaid ka vaade Vahemere arheoloogia ja ajaloo uurimiskeskuse uksest. Muuseumi külastamiseks võtke umbes üks tund aega; see on aeg, mis kulub rahulikult maja tubades ringi liikudes ja kiriku vitriine aeglaselt vaadates. Loomulik käik on kõigepealt maja külastada ja seejärel aia kaudu kirikusse minna. Lapsed armastavad eriti Çanakkale'i keraamikaelamitel kujutatud loomi. Pildistamiseks püüdkem laia nurga alt kiriku lagi katva sinise kaunistuse. Aktuaalse info avapäevade, ajagraafiku ja sissepääsu tingimuste kohta leiate AKMEDi ametlikult veebilehelt. Muuseum asub Kaleiçi piirkonnas, vaid mõne minut jalutuskäigu kaugusel Hadrianuse väravast ja Keskmata tornist. Kui külastaja siseneb Kaleiçi piirkonda Kalekapısı väravast ja liigub Hesapçı tänav suunas, leiab ta Kocatepe tänavale kergesti järgides. Kitsad tänavad ei sobi sõidukitele, seega on muuseumini kõige parem jalutada.