Sobesos Antik Kenti

Sobesos näitab külastajale Kapadokiast täiesti teistsugust vaadet; siin ei ole elamud kivisse raiutud, vaid need on ehitatud kivist avatud alale. Muinaslinn asub umbes 23 kilomeetrit Ürgüpi lõunas, Šahinefendi küla kohe idas. Jäänused asuvad Damsa jõe alguskoha lähedal ja kohalikud nimetavad seda piirkonda Örencik. Vikipedias kirjeldatakse Sobesost kui asulat, mis asub Soğanlı orgu suu juures, viljakatel aladel. Linna ajalugu algab 2002. aastal, kui illegaalsed kaevamised viisid juhuslikult avastuse juurde – mosaiikidega kaunistatud ehitis. Seejärel käivitati ametlikud kaevamised. Kaevamisi viisid läbi Nevşehiri Arheoloogiamuuseumi töötajad aastatel 2002–2005 ja 2010–2011. Hiljem jätkusid tööd Nevşehiri Hacı Bektaş Veli ülikooli õppejõudude juhtimisel. Esialgu arvati, et jäänused kuuluvad Kapadokia kuningriigi pealinnale, kuid seda kinnitavaid tõendeid ei leitud, seega sellest arusaamast loobuti. Nime Sobesos esineb ainult ühes loendis, mis pärineb Bütsantsi keisri VI. Leon ajast, ja see ei esine hilisematel loenditel. Kunstiajaloolane Can Erpek rõhutab, et ei ole leitud ühtegi kirjalikku dokumenti, mis kinnitaks, et kaevamiste piirkond on Sobesos. Uuringute kohaselt asutati asula 4. sajandi alguses ja täpselt ei tea, millal see hüljati. Bütsantsi ajastul läbis see asula piirkondlikku teed, mis kulges Mavrucanist Ürgüpi ja sealt edasi Kızılırmakuni. Erpeki sõnul kulges see tee tänapäeva Taşkınpaşa kaudu Ürgüpi, sealt edasi Avcılarisse ja Göremesse. Kuna Sobesosest on säilinud vähe, on see oluline allikas piirkonna hilise antiigiajastu kohta, kuna suurematest Rooma linnadest, nagu Kayseri ja Aksaray, on säilinud väga vähe. Linna kõige huvitavam osa on mosaiikidega kaunistatud villa. Arvatakse, et see kahekorruseline hoone oli ehitatud ühe Kapadokia jõuka aristokraadi poolt. Põrandamosaiikid on valmistatud värvilistest kivide ja klaasikildudest ning need kujutavad geomeetrilisi mustreid, nagu meander, kaheksaotsaline täht ja punutised. Hiljem kasutati hoonet religioossete eesmärkide jaoks ja selle ümber tekkis kalmistu. Mosaiikid on täna kaitsekatuse all ja neid saab vaadata jalgräasid mööda liikudes. Asula põhjana otsas asuv vannihoone on Rooma stiilis "L"-kujulise põhiplaaniga. Külastajad saavad vaadata ri Sobenose linnaarhitektuur, nagu kaevajate sõnul, kujutab endast klassikalist linnaplaani, kus tsiviil-, avalikud ja religioossed hooned on laialt hajutatud, ning see on selles osas Nevšehiris ainulaadne. Arheoloogilistel välitöödel on leitud jälgi asulateist, mis ulatuvad mitte ainult Rooma ajastusse, vaid ka neoliitikumi ja pronksiajani. Linna ümbruses tehtud pinnauuringute käigus on leitud keraamikajääke. Kaevajad ütlevad, et tulevikus võib uued avastused praeguse teadmise oluliselt muuta. Külastajatele on loomulik alustada villadest ja liikuda põhja poole, et jõuda kuni saunini. Kuna ala on avatud ja varjuta, on soovitatav külastada seda kas varahommikul või hilisõhtul, eriti suvekuudel. Aktuaalse külastustingimuste kohta saate infot Ürgüpi muuseumi ja Kultuuriministeeriumi allikatest. Sobenosesse pääseb autoga Ürgüpist Šahinefendi suunas viiva tee kaudu; teekonda on võimalik planeerida ka Mustafapaša kaudu.