Sille

Sille on ajalooline asula, mis asub Konya linnast umbes 7 kilomeetri põhjaloodes, sügava ja kitsa orgu. Tänapäeval on see Selçuklu piirkonna osa. Kultuuriportaal tutvustab Sillet selle loodusliku ilme, tsiviilarhitektuuri, elukeskkonna, viinamarja- ja aedade poolest kui ainulaadset kohta. Piirkond on olnud asustatud alates Frigite ajast ning on Bizantide ajast alates oluline asula. Seldžukid, Karamanoğulları ja osmanid on Sillesse jäänud jäljed, mis on tänapäevani säilinud. Asula nime päritolu kohta on erinevaid selgitusi. Türkikeelne Wikipedia toob välja, et nimi võib pärineda Kreeka mütoloogias esinevast Silenosest või sõnast, mis tähendab "vahuva kaja voolav vesi". NTV 2018. aasta uudistes ütles Necmettin Erbakani ülikooli professor Ahmet Çaycı, et nimi võib pärineda sõnast "Sylla", mis tähendab "veefae". Sille asub Karabuğa mägede ja Küçük Gevele vahel, Sille jõe orus, umbes 1115 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi, mis voolab põhja-lõuna suunas, jagab asulat kaheks, ja majad on paigutatud oru kahele küljele. Jõgi on ebaühtlase vooluga üleujutuste tekitaja, mistõttu sinna ehitati aastatel 1953–1960 Sille pais, mille eesmärk oli nii niisutamine kui ka üleujutuste kaitse. Orus kasvavad põhjas popelpuud ja tammed, samas kui nõlvadel on stepi taimestik. Asula arhitektuur on kujundatud Seldžukide ja osmanide ajast jäänud pursikate, vannide, sildade ja traditsiooniliste kivimajadega. Kultuuriportaali kohaselt on Sille lõunaosas asuvate mägede nõlvadesse raiutud umbes nelikümmend koopas, mida on kasutatud elamiseks ja palvamiseks, ning need on asula olulisimad ajaloolised objektid. Sille ehituses kasutati kohalikku kivi, mida tuntakse "Sille kivina". See vulkaanilise päritoluga kivi on tuntud oma kuumakindluse poolest ja seda on kasutatud paljudes Konya vanades hoonetes. Kultuuriportaali andmetel on Karatay medresse seinad ehitatud samast Sille kivist. Turgu lähedal asuv Subaşı vann on 19. sajandi osmanide ajast pärit kompleks, mis koosneb kahest kuumast ruumist, kahest leiliruumist ja veemahutist. 2020. aastal Selçuk ülikoolis avaldatud uuringu kohaselt on vannide kuumad ja leiliruumid kaetud telliskivide kuppladega, samas kui veemahuti on kaetud vöötkividega. 2018. aasta uudiste kohaselt on vann renoveeritud Sel 1923–1924. aasta rahvaümberasustamise käigus lahkusid kreeklased Kreekasse, samal ajal kui Sille piirkonda asusid sisserändajad Kozana ja Florina piirkondadest. Ingliskeelse Vikipedias on kirjutatud, et paljud lahkunud asutasid Halkidikis Nea Silata küla. 2022. aasta andmetel on linnaosa elanike arv 1191. Sille on tuntud ka käsitöötraditsioonide poolest, nagu tekstiilitöö, keraamika ja küünlate valmistamine. Sille vaibad, mis on värvitud loodusliku kollase värviga, mis on saadud Cehri taimega, on piirkonna tuntud tooted. Täna on aga väga vähesed sellised töökojad veel aktiivsed. Sille kuulutati 2001. aastal linnaosaks ja võeti kaitse alla. Külastamiseks on hea alustada oru põhjas asuvalt platsilt ja liikuda ülespoole jõe mõlemal kaldal asuvatel tänavatel. Kui vaadata jalg üle kalju, avaneb laiaulatuslik vaade, kus kivimajad, sillad ja orus asuvad viinamarjaaiad on ühes kaadris. Pärastlõunane valgus valgustab oru läänekülge ja sel ajal näib kivimaja värvus soojem. Kultuuriportaali andmetel saab Sille'i jõuda mugavalt bussiga, minubussiga, taksoga või isikliku sõidukiga. Kuna mõned tänavad on järsud ja kividega, on soovitatav kanda mugavaid jalatseid.