Seyifler Kalesi

Seyifler kindlus on väike Bütsantsi kindlus, mis asub Ferizli piirkonna põhjaosas, otse Seyifleri külje all, seal, kus Sakarya jõgi ja Çark Suyu oja lähenevad. Selle ehitamise täpset aega ei teata, kuid allikate kohaselt on see ehitatud 12. või 13. sajandil. Kindlus on umbes 80 meetri pikkune ja 80 meetri lai, mis teeb sellest suhteliselt väikese piirilinna. See asub kahe jõe vahel asuval poolsaare kujulisel alal. Antiikajastul nimetati seda strateegilist piirkonda Mesesioniks, ehk "Kesköösaareks". Kindluse asukohta mõistmiseks on oluline teada Çark Suyu ojast. See jõgi algab Sapanca järve idaküljel asuvas Gölbaşı piirkonnas, viib järve liigse vee ära ja pärast umbes 45 kilomeetri pikkuse teekonna läbimist suubub see Seyifleri lähedal Sakarya jõkke. Kultuuriportaali andmetel asutati kindlus Karadenzi mere ja Adapazari vahelise tee ääres, tõenäoliselt selleks, et tagada kahe jõe kohal olevate sildade turvalisus. Suurelinna omavalitsuse turismibrošüür rõhutab, et kindlus oli olulises strateegilises kohas ja sellel oli silmapaistev arhitektuur. Seyifler on üks Bütsantsi piiriäärsete valve- ja kontrollitornide hulgas, mis asusid Sakarya jõe ääres. Kultuuriportaal loetleb selle samasse ahelasse kuuluvad teised kindlused, sealhulgas Harmantepe kindlus, Poyrazlar lähedal asuv täielikult hävinud kindlus, Domuztepe ja Tersiye mägede kindlused, Adliye kindlus ja Sapanca lähedal asuv Kurtköy kindlus. Samuti kuuluvad sinna Çobankale, mis kontrollis Geyve väina läbipääsu, ning Pamukova lähedal asuvad Pahalar ja Mekece kindlused. Seyifleri ehitusstiil on sama, mis Harmantepe kindlusel: telliseid ei kasutatud, vaid välispidised kiviseinad on täidetud lahtiste kividega. Tänapäevani on säilinud kahe torni osa, mis on umbes 10 meetri vahedes jõe kaldal, ning nende vahel asuv müüriosa. Kindluse lääne- ja põhjaläheduses asuvad endiselt kaks poolringikujulist torni. Tagumises, praegu põllumaana kasutataval alal on näha paksude seinte ulatuslikud varemed ja vundamendid. Kindluse rolli osmanide ajaloos ulatub selle asutamisperioodini. Allikate kohaselt, mida tuntakse ka nimega Kara Çepiş, oli Seyifler koos Harmantepega oluline osa jõge ümbritsevate alade vallutamiseks. Orhan Beyile soovitas Akça Koca vallutada just neid kindlusi. Vallutamise järel sai Seyiflerist Orhan Gazi Kale Seyifler asub sissepääsu lähedal ja on linna keskusest umbes 30 kilomeetri kaugusel. Kuigi Kultuuriportaali andmetel saab sinna sõita linnaliinidega, on ümbruses asuvate teiste linnuste külastamiseks mugavam kasutada oma transporti. Lähedes asuvatesse müüridele ei tohiks lähedale minna, kuna seal võib olla lahtiseid kive ja tihedat taimestikku, seega ei tohiks müüridele ronida. Müüri taga asuvad alad on kasutusel põllumaadena, seega ärge astuge külvatud aladele. Kuna taimestik on suvel tihe, on müüri struktuuri paremini näha kevadel või sügisel. Võrdle müüri pinnal olevate kattekivide paigutust ja nende vahelt leitud prahi, sest see näitab selgelt, kuidas Bütsantsi müür kihtide kaupa ehitati. Seyifleri külastamine koos selle lõunas asuva Harmantepe linnusega võimaldab näha sama kaitseliini kaht erinevat külge. Harmantepe on suuresti säilinud, samas kui Seyiflerist on alles jäänud vaid kaks torni ja osa müürist. Sakarya jõgi voolab umbes 159,5 kilomeetrit ja Seyifler asub selle lähedal, selle teekonna lõpule suunas. Sealt põhja suunatud tee viib teid Karasu linna, kus Sakarya jõgi merega kohtub.