Sakarya Nehri'nin Denize Döküldüğü Yer

Sakarya jõgi saab alguse Eskişehirist ja suubub Karadenzi merre, jõudes lõpuks Karasu piirkonda, Yenimahalle piirides. Provintsi kultuuri- ja turismiministeerium teatab jõe pikkuseks 824 kilomeetrit. Suurelinna omavalitsuse turismibrošüür aga märgib, et selle pikkus on 824 kilomeetrit koos selle harudega, kuid aja jooksul kuivavate harude tõttu on see lühenenud 720 kilomeetrini. Sama brošüüri kohaselt on jõe nimi pärit Kreeka mütoloogiasse kuuluva jõejumala Sangariuse nimest ning jõgi saab alguse Eskişehiri Çifteleri piirkonnas. Jõe pikkus Sakarya provintsi territooriumil on umbes 159,5 kilomeetrit. Jõe voolu kuulub ka Çark Dere, mis viib Sapanca järve ülevoolu Adapazari tasandiku põhjaosas. Sealt edasi jõuab jõgi mereni. Yenimahalle on seetõttu tuntud kui koht, kus magevesi ja soolane vesi kokku sulavad. Jõest tulenevad settekivid on siin moodustanud Sakarya delt. See delta ei ulatu nii silmatorkavalt mere suunas nagu Kızılırmak ja Yeşilırmak deltad, vaid on pigem arenenud ida-lääne suunas, rannikule paralleelselt. Mere äge süvenemine ja tugevad voolud on takistanud delta tasandiku mere suunas laienemist. Delta ökosüsteem hõlmab soola- ja mageveekogud, rannikualad ja rannakõrbed. Akgöl, Acarlar Longozu, Küçükboğaz Gölü ja Anagöl on delta olulised järved. Delta rannakõrbed on keskmiselt 5 meetri kõrgused ja see piirkond on määratletud kui Türgi pikim katkestusteta rannakõrbe elupaik. Rannakõrbed on koduks sellistele ohustatud taimedele nagu Karadenzi merikõrb ja rannikukõrb. Delta tasandik on ka piirkonna elanike jaoks viljakas maa, mida kasutatakse intensiivselt põllumajanduses ja karjanduses. Delta on oluline ka lindude jaoks, olles Siberi lageste ja sametpeokana jaoks talvepesapaik. Rannikualad on väärtuslikud merelindude jaoks, samas kui järved on peamised pesapaigad hanedele. Jõe suudmest saab kala, ja siin püütakse säilitada ohustatud mersin kala. Brošüür märgib, et jõgi on tuntud oma väga väärtusliku mersin kala pärast. Umbes 1 kilomeetri pikkune lõik Yenimahallest kuni Karadenzi mereni on kaetud sillutiste kividega, et luua jalutusrada. Sellel teel näete jõekäigus olevate kalalaevade lähedal, ning saate nautida vaadet jõele vanade tammede varjus. Suurelinna omavalitsus lõpetas siin 2025. aastal ranniku haldam Jalutuskäijaid ja paate on rannikul elav osa; ärge puudutage võrke, köie ja paate, ning hoidke vahemaad kalastajatest. Üks deltaga seotud oluline probleem on rannajoone taandumine, mille tõttu on hoonestus märkimisväärselt vähendanud rannikul asuvate liivasammade ulatusi. Seetõttu ärge käige liivasammade peal ja ärge rebige sealt taimi. Suue asub Karasu kesklinnast mõne kilomeetri kaugusel läänes, ja Adapazarist saab sinna kõige mugavamalt sõita Karasu suunas viiva peateel. See koht, koos Acarlar'i sooga läänes ja Karasu rannaga idas, võimaldab näha delta kolme erinevat külge ühe päevaga. Jõe kulgemist saab jälgada Seyifleri ja Harmantepe'i kindlustest, ja siit on kõige loomulikum viis jõuda mereni, mis võimaldab paremini mõista alljõe piirkonda.